LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed
Sellest hoolimata tunnistas ÜRO PVO palestiinlaste seaduslikuks esindajaks. 1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. 9) Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine
sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). 2 · Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). · Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides. · Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis):
aastatel muutus üha suuremaks mitmesuguste toidu- ja tarbekaupade defitsiit (=puudus). NB! 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidus kujunenud nii poliitiline kui majanduslik kriis! III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud peatükis "Kahepooluseline maailm " külma sõja teema raames) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liit kui võimsaim sotsialistlik riik oli külma sõja ühe osapoole juhtiv riik, üks "poolus" kahepooluselises maailmas. Külm sõda lõppes NSV Liidu lagunemisega 1991 (kuigi Gorbatsovi ajal suhted Läänega juba kõvasti paranesid). Ühesõnaga NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. NB! Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus,
Kasmiiris ja Assamis. Singhi valitsus kukkus novembris 1990. Rajiv Gandhi mõrvati valimiskampaania ajal mais 1991. aastal. Rajiv Gandhi 4 Välispoliitika Pärast iseseisvumist sai Indiast peatselt maailmariik. Põhjusi oli selleks kaks. Esiteks tema suur rahvaarv, teiseks rahvaste vabadusliikumine ja üha uute riikide tekkimine. Indiast kujunes üks Kolmanda Maailma ja mitteühinemisliikumise liidreid. Kahepooluselises ja blokistunud maailmas üritas India leida kolmandat teed, mida tema eeskujul püüdsid järgida paljud uued riigid. India ja Pakistan. Hindude ja muhameedlaste eraldamine eri riikidesse ei lõpetanud nendevahelist verevalamist. Nüüd jätkus see riikidevaheliste sõdadena. Juba piiri tõmbamisega polnud kumbki pool rahul. Vaenutegevus puhkes aga Kashmiri pärast. Ehki 1976. Aastal taastasid India ja Pakistan diplomaatilised sidemed, on
a.-1970.a. Nigeeria kodusõda - 3,5 miljonit hukkunut) · kodusõdadesse sekkusid suurriigid, toetades üht või teist vaenutsevat rühmitust ja varustades neid relvadega · riigivõimu suur korrumpeeritus / riigivõimuga kaasneb korruptsioon · Kolmanda maailma riikide omavahelised suhted: külma sõja ajal mitteühinemisliikumine - 1950-ndate lõpul (ametlikult 1961.a.) Sellega ühinesid riigid, kes ei soovinud valida poolt kahepooluselises maailmas. Liidriteks Jogoslaavia diktaator Tito, Egiptuse president Nasser, India liider Nehru. Põhimõtted: · mitteühinemine sõjaliste blokkidega · desarmeerimine · rahulik kooseksisteerimine · sõltumatute võrdõiguslike riikide koostöö · kolonialismivastase võitluse toetamine · riikidevahelise majandusliku ebavõrdsuse kaotamine
koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). 2. Külma sõja kriisikolded 1940.-1950.aastatel: 2.1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan:
kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116 60 60 f n0 = 0 = . 2 p Kahepooluselises ehk ühe poolusepaariga masinas, nagu jaotises 7.6, luuakse magnetväli, mis pöörleb kiirusega 2f 2 ·50 rad 0 = = =100 = 314 = 3000 p/min , p 1 s neljapooluselises ehk kahe poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas
kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116 60 60 f n0 = 0 = . 2 p Kahepooluselises ehk ühe poolusepaariga masinas, nagu jaotises 7.6, luuakse magnetväli, mis pöörleb kiirusega 2f 2 ·50 rad 0 = = =100 = 314 = 3000 p/min , p 1 s neljapooluselises ehk kahe poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas
Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises
R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias) kiire majanduskasv, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning ülesse ehitada sotsiaalse
ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini
Kui NATOga liitus 1955 aastal Saksamaa, moodustati Varssavi Lepingu Organisatsioon. Aasia: Hiinas algas kodusõda. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ja 1. oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Taivani saarel säilis Ühendriikide kaitse all Hiina Vabariik. India iseseisvus 15. Augustil 1947, samal päeval eraldus Indiast kahest osast koosnev Pakistan. Sellest päevast alates on India olnud maailma suurim demokraatlik riik. Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale, mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga. Demokraatlik maailm:
mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed
kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116 60 60 f n0 = 0 = . 2 p Kahepooluselises ehk ühe poolusepaariga masinas, nagu jaotises 7.6, luuakse magnetväli, mis pöörleb kiirusega 2f 2 ·50 rad 0 = = =100 = 314 = 3000 p/min , p 1 s neljapooluselises ehk kahe poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas
annaabi.ee 
