Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid
Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil. 10. Autotroof Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas
tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24. Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine. 25. transformatsiooni all raku geneetilist muutumist, mis johtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ning
Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest.
Tuumapiirkond- koht kus asub tuum Plasmiidid- seal asub bakteril DNA Gaasivakuool-bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase. Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Spoor-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Generatsiooniaeg- ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku Anaeroobsed bakterid-bakterid kes ei vaja hingamiseks hapniku Osmootselt toituma-ehk sööma kõike mida kätte saab 14. Baktereid kasutatakse: a. orgaanilise happe tootmine b. ensüümide tootmine c. aminohapete tootmine d. antibiootikumide tootmine e. toidupaksendaja tootmine f. vitamiinide tootmine 15. Bakterid ja aineringe- jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Bakterid on looduses tähtsad
võivad lõppeda surmaga 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid
10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73 Bakterite paljunemine · Pooldumine Generatsiooniaeg · ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks · mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku Bakterite tähtsus looduses Bakterite toitumine · Kasutavad süsiniku allikana CO2 · Autotroof 1. Kemosünteesijad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil (väävli-, rauabakter) 2
Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsiooni rakkude arvu kahekordistumiseks. Generatsiooniaeg on in vivo ( elus) ja in vitro (katseklaasis) täiesti erinevad. Soodsates tingimustest 20--30 minutit Põlvkonna vahetus. Plasmiidide abil on võimalik geneetilist infot üle kanda samas põlvkonnas. Bakterite ainevahetus Bakterite toitumine toituvad osmaotselt, läbi rakupinna imenduvad lahustunud toitained. Toitumisviis Heterotroofsed bakterid. Enamike toitumine sarnanaeb inimsega. Kasutavad igasugust orgaanikat näiteks naftat
kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad
Kuulub tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. plastiidide hulka. Leukoplast- membr. Koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub Koloonia- moodustub miljonitest bakterirakkudest kunstlikul söötmel kasvades.Generatsiooniaeg- näitab plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks mürkaine Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga.
Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 2. Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg? Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. 3. Milliseid bakteritel esinevaid paljunemismooduseid oskad nimetada? Pooldumine,
rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist), kus asub bakteri pärilik informatsioon. Bakterirakk on ümbritsetud membraaniga, mis koosneb enamasti valkudest ja pole samasugune nagu eukarüootsetel rakkudel
peaaegu puuduvad), aga bakter jääb ellu. Bakterid paljunevad pooldumisega ja paljunedes moodustavad koloonia, mis on silmaga nähtav. Bakteri kasvuks on vaja: sobiv kasvutemperatuur, niiskus, toitained, jääkainete vähesus, keskkonna happelisus, hapnik (kas jah või ei). Pooldumine: 1) bakterrakk suureneb 2) Dna kahekordistub 3) rakukest ja membraan sopistuvad 4) moodustub rakuvahesein 5) bakterrakk jaguneb 2ks. Generatsiooniaeg ajavahemik, mis kulub bakterite rakkude arvu kahekordistumiseks (erineb elus ja katseklaasis-kiirem) Baktereid kasutatakse 1) meditsiinis: antibiootikumid, vitamiinid, hormoonid 2) pesuvahendites 3) toiduainetes juust, jogurt, keefir, hapukapsas; lõhna-ja maitsetugevdajad 4) põllumajanduses bakterväetised, seenhaiguste tõrjeks, komposti ja silo valmistamisel 5) biopuhastites.
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Taimed, loomad, proistid, seened 39. Seeneraku ehitus vt. bioloogia lk.127 40. Taimeraku ehitus vt.koduõpetaja lk.41 ja bioloogia lk.128 41. Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d. On järjestusspetsiifilised ristriktaasid ja need restriktaasid, mis lõigavd DNA ahelat suvalistes kohtades.
Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid Saavad energia org ühendite oksüdatsioonist Süsinikallikad on org ained Suhkur Aminohape Tselluloos Nafta Kemosünteesijad Saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest Nitrifitseerijad Väävlibakterid Rauabakterid
veesisaldus väheneb ja ainevahetus aeglustub.Ühes rakus moodustub üks spoor. Spoorid võivad säilida idanemisvõimelistena väga pikka aega. 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel.Taoimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. Moodustub rakuvahesein. Tekib kaks tütarrakku. Generatsiooniaeg on ajavahemik, mis kulub bakterite populatioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Koloonia on bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonnana.(koloonias umbes 109 rakku) 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, proistid, seened Rakul on olemas tuum;ainu-ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev;suurus 10-20 mikromeetrit. 41. Seeneraku ehitus. Eukarüootsed rakud, eristatakse ühe-ja hulkrakseid seeni.
BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
2 punkti .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)....
2 punkti ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)......................................
keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad
puudumist. On täheldatav neuronite vakuoliseerumine, fibrillide ja tärkliselaadse katu moodustumine, astrotsüütide proliferatsioon ja hüpertroofia, neuronite ja kõrvalasuvate gliiarakkude sulandumine. PrPSc haaratakse neuronitesse ja fagotsüütidesse, kuid neid on raske degradeerida. Prioonide kontsentratsioon võib oluliselt tõusta. • In vitro tsütopatoloogiline efekt puudub • Kahekordistumiseks kulub vähemalt 5,2 päeva, inkubatsiooniperiood on pikk • Põhjustavad neuronite vakuoliseerumist, tärkliselaadset kattu, glioosi • Sümptomid: lihaskontrolli kaotus, värisemine, dementsus • Antigeensuse puudumine • Põletiku puudumine • Immuunvastuse puudumine • Interferooni tootmise puudumine Haigused. Progressiivne degeneratiivne neuroloogiline haigus, pika inkubatsiooniperioodiga. Kaob lihaskontroll, tekib värin, müokloonilised
annaabi.ee 
