on lühem lainepikkus, lubab optilist salvestust suurema mahuga. Shuij Nakamura leiutas sinise laser dioodi, mis oli sensatsioon arvuti andmemahuga tegelevatele gruppidele. Kuna patendi saamisega kaasnes pikk kohtuprotsess, viibis toote turule jõudmine. 3.2 Ehitus 3.2.1 BLUE-RAY plaat Mõõtmetelt on BLUE-RAY plaat sama mis DVD plaat. Ühekihiline BLUE-RAY ketas mahutab kuni 27 GB andmeid. Ühesõnaga, kas 2 tundi kõrgkvaliteetset videot või 13 tundi tavalist videot. Kahekihilisel on mahutavus aga kuni 54 GB, millele saab salvestada 4 ja pool tundi kõrgkvaliteetset või 20 tundi tavalist videot. Salvestamine plaadile toimub BLUE-RAY kirjutajaga samal põhimõttel. Andmed salvestatakse plaadile lohukeste näol. Kusjuures lohukeste miinimum suurus võib olla 0.16 mikronit. Kaks korda väiksemad kui DVD plaadil. Samuti toimub informatsiooni lugemine laseri näol. Suurem salvestus suurus ongi saavutatud
Gleistunud pruunmullad samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked. a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3% profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8% b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0% profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e. 7,2% MKT: sinilille (kuuse-lehtpuu segamets), metsa boniteet Ia-II Kahkjad (näivleetunud) mullad LP Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l...sl/ls, sl/s. - tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal - profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+, osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline. Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%) 376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e. 21,3% haritavatest maadest - huumusesisaldus madal (põldudel <2%). Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud
puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III tüüp Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähte-kivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m
suhteliselt hästi veega varustatud 85. ajutuselt liigniisked mullad - soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt liigniisked mullad - on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiiliks ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi. 87. ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad - lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad - on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel määral ei mõjuta. Poolhüdromorfsed on kõik soostunud mineraalmullad, kus esineb liigniiskust tingituna gleistumisest ja turvastumisest 89
muldade klassifitseerimise süsteem 61. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. karbonaatsed mullad ehk endsiinad - K 1% Eesti muldadest leostunud mullad A-Bw-C kihisemine 30-60cm leetjad mullad A-El-Bt-C 60-90cm kihisemine näivleetunud e kahkjad mullad LP on tekkinud kahekihilisel lähtekivimillõimis läheb raskemaks (nt: sl-ls1) kihisemine puudub v sügavaml kui 1m!! keelekesed pruun näivleetunud muld A-Baf-Elg-Bt-C hele näivleetunud muld A-Elg-Bt-C leetunud mullad kerge lõimisis läbivalt (liiv v saviliiv) A- (Ea)-B-C leedemuld A puudub või väiksem kui 2cm 100% liivalõimis 100% mänd tavaliselt O-Ea-Bhs-C huumuslikud leedemullad tuleb nt kuuske sisse gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm
2) Leetjad mullad. Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Levivad sageli kas koos leostunud muldadega 3) Gleistunud leostunud mullad (K0g). Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad b. Gleistunud leetjad mullad III Leetunud mullad (Lk). Mullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel lähtekivimitel. Kihisemine mullaprofiilis puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud mullad (LP). On kujunenud välja lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil. Levivad põhiliselt Lõuna-Eestis. Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a. Gleistunud näivleetunud mullad Pruunid ja heledad. Pruunidel on Baf-horisont b. Gleistunud leetunud mullad
2) Leetjad mullad. Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Levivad sageli kas koos leostunud muldadega 3) Gleistunud leostunud mullad (K0g). Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad b. Gleistunud leetjad mullad III Leetunud mullad (Lk). Mullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel lähtekivimitel. Kihisemine mullaprofiilis puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud mullad (LP). On kujunenud välja lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil. Levivad põhiliselt Lõuna-Eestis. Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a. Gleistunud näivleetunud mullad Pruunid ja heledad. Pruunidel on Baf-horisont b. Gleistunud leetunud mullad
Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m.
Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m.
Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m.
2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist 3) Gleistuud leostunud mullad K0g a) Gleistunud leostunud mullad K0g b) Gleistunud leetjad mullad KIg III Tüüp Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadi vaesel lähtekivimil. Põhitunnus kihisemine puudub, on happelised mullad (vajavad lupjamist) 14 1) Näivleetunud mullad LP välja kujunenud kahekihilisel lõimisel. Ebastabiilse veereziimiga mullad a) Pruunid näivleetunud mullad LP (A Baf Elg Bt C2) b) Heledad näivleetunud mullad L(P) (A Elg Bt C2) 2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII
In the moss layer the dominant species are Pleurozium schreberi and Dicranum. Samblarindes on domineerivaks liigid palusammal ja kaksikhambad. MESOTROPHIC (PINE) FORESTS - PALUMETSAD The mesotrophic (pine) forests grow on soils of average to high fertility which have been formed on thick layers of sand or on double- layer parent material (sands on moraine). Palumetsad kasvavad keskmise kuni keskmisest kõrgema viljakusega muldadel, mis on moodustunud tüsedatel liivakihtidel või kahekihilisel lähtekivimil (moreeniliivad). The humus horizon is either absent or it is thin and contains only little humus. Huumushorisont kas puudub või on õhuke ja sisaldab huumust vähesel määral. Mainly the pine and in the more fertile regions also the spruce dominate the tree layer. Puurindes domineerib peamiselt mänd ja viljakamates piirkondades ka kuusk. Cowberry and bilberry abound in the the ground vegetation. Alustaimestikus on rohkesti pohla ja mustikat.
b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus
laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code). Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab laser lugeda infot kuldselt kihilt. Seejärel võimsuse suurenedes loeb ta infot hõbedaselt kihilt. Igal DVD ja CD plaadil on peegelduv kiht -enamasti alumiiniumist- kohe andmeid kandva, polükarbonaadist põhimiku järel. Kahekihilisel DVD-l on peegelduva kihi peal osaliselt transparentne andmekiht, laser on suuteline mõlemalt andmeid lugema. Esimese kihi lõpus laser fokuseerub ümber teisele kihile, puhvri kasutamine tagab katkematu andmeedastuse. Kahe kihi kasutamine ligikaudu kahekordistab plaadi mahu. Transparentne kiht mahutab 3,8 G, võrreldes peegelduva kihi 4,7 G-ga, selle tulemusena on ühepoolse kahekihilise plaadi mahuks 8,5 G. Kui tegu on kahepoolse ja
Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg- Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V- VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT - jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet,
Kui need mullad kuivendada, on nad head, eriti ideaalsed rohumaadena. III. Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadivaesel lähtekivimil, kihisemine meetrises profiilis puudub. Kõik mullad on happelised ja vajavad lupjamist. Levivad lõuna-Eestis, Peipsi äres ja Vahe-Eestis., On oluliselt vähemviljakad mullad. Jagunevad: 1)näivleetunud mullad LP, mis on kujunenud kahekihilisel lähtekivimil (Põlva, Valgamaa), need on ülagleistunud mullad, jagunevad a)heledad L(P), valem A-Elg-Bt-C b)pruunikad LP, valem A-Baf-Elg-Bt-C. 2)leetunud mullad lk, mis on ühekihilisel lõimisel, kohtab eeskätt liivadel, jagunevad a)LkI (leetumine väga vähe eristatav, põhiline, et puudub kihisemine, valem A-B-C või A-EB-B-C) b)LII c)LkIII (valem A-E- B-C). Toitainete vaesed, vajavad väetamist
32 kiirus 1.38 MB/s, mis on võrreldav 10 X CD-ROM draiviga. 1995 aastal töötati välja unikaalne DVD spetsifikatsioon, milles lähtuti filmitööstuse vajadustest, et mahuks ära digitaalses formaadis tüüpiline Hollywoodi film, mille pikkus on tavaliselt 135 minutit. Igal DVD ja CD plaadil on peegelduv kiht -enamasti alumiiniumist- kohe andmeid kandva, polükarbonaadist põhimiku järel. Kahekihilisel DVD-l on peegelduva kihi peal osaliselt transparentne andmekiht, laser on suuteline mõlemalt andmeid lugema. Esimese kihi lõpus laser fokuseerub ümber teisele kihile, puhvri kasutamine tagab katkematu andmeedastuse. Kahe kihi kasutamine ligikaudu kahekordistab plaadi mahu. Transparentne kiht mahutab 3,8 G, võrreldes peegelduva kihi 4,7 G-ga, selle tulemusena on ühepoolse kahekihilise plaadi mahuks 8,5 G. Kui tegu on kahepoolse ja kahekihilise plaadiga (kokku neli andmekihti)
annaabi.ee 
