Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Mõttetute surmade hooaeg on alanud Autor: Askur Alas Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 01.12.2011 Probleem, millele artikkel keskendub:Väikesed lapsed, noored lapsed, mõnikord isegi täiskasvanud on tähelepanematud ja kukuvad kaevudesse ning surevad mõttetusse surma. Mitte kedagi ei võeta selle eest vastutavaks ja lood ei tundu paranevat. Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid keegi ei võta mitte midagi ette. 26. jaanuaril hukkus 22. aastane Diana, sest ta kukkus Pärnu sanatooriumi lähedal olevasse katmata kaevu. Maardus uppus noor naisterahvas maja taga olevasse kaevu. 23. veebruaril suri 5. aastane Kristo, kes kelgutas ja kukkus halvasti kaetud tuletõrje veevõtu avale
maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli alguses oma allkirjaga Kekkilä Niibi kaevanduse laiendamise keskkonnamõjude aruande. Nüüd peab Soome kontsern Kekkilä veel hankima vee erikasutusloa ja seejärel võib hakata kaevandama. Hüdrogeoloog Pille Sedman: ,,Turbarabade kuivendusvesi voolab kõik Salajõkke. Kuna Salajõgi neeldub täies ulatuses kurisus vesi mitte kuhugi kõrvale ei lähe ,
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa
veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ülekoormusest tingitud väsimus, ületunnitöö hooletus, ettevaatamatus alkoholijoobes töötamine Paljud ehitusega seoses olevad tööd on ohtlikud. Seda enam on keelatud töötada alkoholi, narkootilistes või toksilises joobes. Maalritööd. Maalritööd tehes puutuvad töötajad kokku
Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola, kes on üks suurimaid karastusjookide tootjaid maailmas ning vastavalt firma asutustest, kasutati aastal 2004 ära 283 miljardit vett. Sellelaadne asi juhtus ka Indias, kus Coca-cola firma ostis Indiasse maalapi ning hakkas seal kohalikest põhjavetest tootma karastusjooke. Asutuse ülejäänud piirkond jääb veepuudusesse,kuna kohalike kaevud pole nii sügavad,kui ettevõtte puurid. Vee taastumine kaevudesse pole võimalik kuna vesi ei taastu nii kiiresti, kui Coca-cola seda tarvitab,mis on 200 000 liitrit päevas. Selle tagajärjel peavad naabruskonna elanikud tooma vett kuni 3 km kauguselt. Positiivne on see, et Coca-cola abistab neid puhta vee varustamisega. Seoses India veepuudusega on ka suureks probleemiks veereostumine. Mitmed veetorud ning terassid mürgitavad külaelanike vett kaevudes.Kuna nendel puudub veepuhastusmasinad, ei jää neil muud üle kui seda vett juua
Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite
vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Võib juhtuda ka nii, et prügilast nõrguv orgaaniline aine käivitab liivakihis reaktsioonide jada, mille tulemusena liivast eralduvad näiteks raud ja mangaan ning just need elemendid jõuavad esimestena kaevudesse, orgaaniline aine ise aga aastakümneid hiljem. . Kogu Põhja-Eestis ja saartel on meie aluspõhjaks pinnasekihtide all karbonaatsed kivimid. Lubjakivid on lõhelised ja ka vees lahustuvad, sellist nähtust nimetatakse karstumiseks. Tulemuseks on, et lubjakivides on vee leviku suunda ette ennustada väga palju keerulisem kui liivades. Samuti võib reostus lõhesid mööda levida mitu suurusjärku kiiremini kui liivades. Suuremal alal kokkuvõtvalt on leviku suund määratav, iga üksiku
mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Pont du Gard Nimesis Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust
vaatemänge. 5 3) Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. 4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. 5) Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tituse triumfikaar 6) Roomlased said kuulsaks oma avalike lõbustusasutuste poolest. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum (pildil) mahutas 50 000 pealtvaatajat
ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elutase. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud tagasi nõuda
· Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse · Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 · Joonis 9 Tapa lennuvälja reostuskolle ja põhjavee puhastustööde väljakud · Foto 1 KohtlaJärve tööstusprügilas johtub suurim oht vanast fuuside järvest · Foto 2 HolstreNõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 · Foto 3 Kiigumõisa allikas 2 Sissejuhtatus
Reovesi- olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi , heitvesi võib olla nii puhas kui reostunud. Sademevesi- maapinda mööda äravoolav vihma või sulavesi Lekkevesi- läbi lekkekohtade kanalisatsioonitorustikest ,- kaevudest ja pumplatest pinnasesse valgunud vesi. Imbevesi- läbi ebatiheduste kanalisatsioonitorustikesse kaevudesse ja pumplatesse tunginud vesi Kanalisatsiooni juhitav vesi jaguneb kolmeks: 1) Olmevesi- pärineb elamutest, ühiskondlikest hoonetest, köökidest jne 2) Tootmisreovesi- pärineb tootmisprotsessidest, sõltub tehnoloogiast 3) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja suur tippvooluhulk Veekulu olmes WC loputamiseks 25-30 % reovee hulgast Isiklik hügieen 20-35% Pesu pesemine 15-20% Nõudepesu 5-10%
Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, millede vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv, üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit
Ehitisesisene tuletõrjeveevärgi torustik paigaldatakse ruumidesse, kus õhutemperatuur ei lange alla +5oC. Kui temperatuur võib langeda alla +5oC, tuleb tuletõrjeveevärgi torustik nendes osades katta soojusisolatsiooniga ja/või varustada soojendusvahendiga. Kütmata hoonetesse rajatud ehitisesisene kuivtoruga tuletõrjeveevärk peab olema varustatud sulgur-, käivitus- ja tühjendusseadmetega, mis on paigaldatud soojustatud ruumidesse või kaevudesse. Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata. Kui ehitisesisene tuletõrjeveevärk on enam kui 12 tuletõrjekraaniga või on ühendatud vähemalt kolme juhtimissõlmega automaatse tulekustutussüsteemiga, tuleb sisemine ringvõrk ühisveevärgi torustikuga ühendada vähemalt kahe tarnetoruga
NPM 6 0,6 50 KK 7 0,3 32 WC 8 0,5 100 5.2 HOONEVÄLISE KANALISATSIOONI KIRJELDUS KOOS SAJUVEE ÄRAJUHTIMISE NING HOONE DRENAAZIGA 24 Antud hoone ümber on rajatud drenaaz, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaazi kaevudesse. Drenaazikaevud omakorda jooksevad tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse. Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3) 25 KOKKUVÕTE
Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli tervislikum seda vett mitte juua, selle asemel tarbiti suurtes kogustes õlut. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elatustase, dünaamilisem elulaad ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb
Maakoores sisalduv põhjavesi koguneb kivimitevahelistesse tühimikesse ja lõhedesse ning kivimipooridesse. Põhjavesi nõrgub raskusjõu mõjul aeglaselt sügavamalt. Erinevates kivimites ja setetes kujunevad vettandvad kihid, millest koguneb põhjavesi kaevudesse või imbub allikate kaudu pinnaveekogudesse. Savi sisaldavatest kivimitest vesi kergesti läbi ei imbu ning need moodustavad vettpidavaid kihte. Põhjavesi liigub aeglaselt vettpidavate kivimikihtide peal. MERI Meri on ookeani osa, mis on sellest eraldatud saarte, poolsaarte või veealuste kõrgendikega.
2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond) Jõgedevõrgu kujunemine · Kvaternaariajastu eelse jõgedevõrgu kohta annavad teavet aluspõhjas leiduvad orud · Võib arvata, et igal jäävaheajal hakkas liustiku taandudes kujunema uus jõgedevõrk · Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t. Põhjavesi · Põhjavesi maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett
peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Avalikud termid mahutasid korraga ligi 3000 inimest. Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi 28 avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Triumfisammas püstitati tavaliselt mingi ühe kindla võidu tähiseks, oli kaetud seda sündmust kujutavate reljeefidega. Roomlaste insenerimõtte tippsaavutuseks oli ka teedeehitus
annaabi.ee 
