õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi väitlejad interneti, teiste elektrooniliste või muude vahendite abil täiendavat tõestusmaterjali otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud. Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast
Kaaskonkurss. Lahendus kaasusele nr 3, ,,Kukenurme Keskkool võtab tööle matemaatikaõpetja". Autor: Otsustasin valida selle probleemi, kuna sooline diskrimineerimine on praegusel ajal, kui tööpuudus on ühiskonnas kõrge, väga aktuaalne ning meeste ja naiste vahel on konkurents tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade ...
nii et ettevalmistustöö on siin väga tähtis. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Kuna väitlusturniiridel väideldakse ühte teemat mõlemalt poolt, tuleb ette valmistada nii jaatav kui eitav kaasus. Järgnev tekst on samm-sammuline õpetus kaasuse kokkupanemisest. Kaasusele ja väitlusele esitatavaid nõudeid on pisut täpsemalt, kuid mitte nii loogilises järjestuses kirjeldatud Karl Popperi väitlusformaadi reeglites, mille leiate meie kodulehelt siin: http://www.debate.ee/download/Popperi_reeglid_komm.rtf Jaatav kaasus Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega.
Viie aasta lõpus tööandja ei lubanud töötajale puhkust võtta ning põhjustas seda kasvanud töömahuga. Vedurijuhi abi ei olnud sellega rahul ja kirjutas erakorralise ülesütlemiseavalduse päevapealt lahkumisega Töölepinguseaduse § 91 lõike 4 alusel ning keeldus tööl käimisest. Avalduses oli ka kirjutatud, et töötaja soovib saada hüvitise kolme kuu eest. Tööandja aga keeldus hüvitise maksmisest. Andke õiguslik hinnang antud kaasusele. Vastus: Tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tööandja peab maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kaasus: Töötajal on sõlmitud tööleping tööandja juures ja on seal juba töötanud 1 aasta. Pärast üht aastat ütles tööandja töötajale, et nüüd peab ta käima ka laupäeviti tööl ja seega on tal 6
tööandjate organisatsioonide ja teiselt poolt töötajate organisatsioonide vahel ning tunnustada kollektiivsete meetmete võtmise õigust. Rõhutas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, et „üldiselt on seaduslik luua kollektiivläbirääkimistel töötingimuste suhtes kohaldatavaid õigusnorme. Sellise süsteemi puhul võib juhtuda, et tööandjaid koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte.” Komitee viitas Gustafssoni kaasusele ja jätkas: „Selline järeldus võib minna vastuollu artikliga 5, ent üksnes juhul, kui see puudutab ühinemisvabaduse tegelikku sisu.” Antud juhul ei suudetud tõendada, et seda vabadust oleks piiratud rohkem kui kollektiivläbirääkimiste süsteemi tõhususe ja sidususe tagamiseks vaja. Euroopa Liit Üldiselt peetakse laiendamist tööõiguse seaduslikuks vahendiks, mille abil saab tagada tööandjate võrdsed tingimused ja töötajate miinimumkaitse.
Lisaks internetile võib tõestusmaterjali otsida ajalehtedest, raamatukogudest jne. Hea, väitleja võiks üldiselt olla ka keskmisest laiema silmaringiga: lugema ise raamatuid ning hoidma ennast kursis peamiste uudistega. Tõestusmaterjali otsimisel on heaks mõtteks rääkida ekspertidega. Eksperdid oskavad soovitada teile häid argumente, juhatada pädevate tõestusmaterjalide juurde ning anda hinnangut taie koostatud kaasusele. 5. Viimistlemine Kui võistkond leiab, et kaasus on sisuliselt valmis, tuleb ta panna sellisesse vormi, milles teda väitluses ette kantakse. Et esitust haaravamaks teha, võib siinkohal lisada metafoore ja kõnekujundeid. Hea oleks, kui väitluse ajal oleks igal väitlejal koopia kaasusega kohe võtta, selleks on lihtsaim võimalus kaasus arvutisse trükkida. Kaasuse viimane viimistlemine võiks jääda esimese
seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma valitsemisalas olevatele asutustele diskretsiooni ühtse käsitlemise. 38
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus
3.2. Välistavad asjaolud. 3.2.1. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole võlgniku ehk A vastutus välistatud, kuna võlausaldaja ehk K ei põhjustanud rikkumist. K soovis korterisse elama minna, kuid seda takistas A. 3.2.2. VÕS § 103 lg 2 sätestatud vääramatut jõudu kaasuses ei esinenud ning see ei ole A rikkumist vabandavaks asjaoluks. 3.2.3. VÕS § 277 lg 2 ei kohaldu sellele kaasusele, kuna ei ole tegemist lepingutingimustele mitte vastava asjaga. Sealjuures saab küll ära märkida, et üürnik ei teadnud ega pidanud teadma, et üürileandja talle seda korterit pärast üürilepingu sõlmimist kasutusse ei anna. 3.2.4. VÕS §-st 282 tulenev üürniku teatamiskohustus ei rakendu selles kaasuses, kuna üürileandja lihtsalt ei andnud korterid K-le ning see säte ei kohaldu sellisele olukorrale. 3
omavahel kolmeks aastaks kohtupresidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtunõupidamistel. Asepresident abistab presidenti ning asendab teda vajadusel. Lisaks kohtunikele on abiks 9 kohtujuristi, kes peavad tegutsema täieliku erapooletusega et tuua kohtukooseisu ette põhjendatud ettekanded kaasuste kohta.See tähendab, et kui kohtujurist määratakse kaasusele, peab ta põhjalikult läbi töötama terve kaasuse, teatavaks tegema kõik probleemid, esile tooma seotud seadusaktid ning seejärel oma kokkuvõtte kohtukoosseisule esitama. Aasta-aastalt suureneb Euroopa Kohtusse tulev kaasuste arv, mis on muutnud võimatuks igaühega täisplenaari ajal tegelemise - seega saadetakse kaasused ühte kohtu kuuest kohtusaalist ning refereeritakse kolmele kohtunikule, kui kaasus
hääletavad, kas lubavad tehingut teha või ei ja kui ei luba, siis osa võõrandada soovival osanikul on õigus nõusolekut nõuda. Võib minna kohtusse ja nõuda nõusoleku. Nõusoleul on omakorda siin tähendus TSüS § 111 jj. Et saaks osanike ringi kontrolli all hoida. Praegu on olemas veel põhikirjad, kus on vanad kokkulepped. Võis ka teisiti ette näha. Ehk nt vaba võõrandamine vmt. Tegi osavõõrandamise võimatuks. Nüüd on see ostueesõiguseks muutunud. Kuidas läheneda kaasusele, et keegi soovib osa võõrandada. Esimene asi, mida vaadata, on PÕHIKIRI. Ega seal pole teiste osanike nõusolekut kehtestatud. Kui pole, siis on ostueesõigus jne. Osa pärimine § 153 erinevus AS-ist. Suletud ühingu põhimõte. AS aktsiad lähevad üle pärijale. Küll aga osa puhul on võimalik seada piiranguid. Siin on küsimuseks mis on pärand? 153 lg 1 põhikirjas võib ette näha ka teisiti saab öelda, et osa ei lähe pärandvara
post-positivistlik õigusmetodoloogia teooria, mis ei nõustu traditsioonilise positivistliku lähenemisega, mille järgi normi ainult tõlgendatakse. Normi leidmisel tuleb läbida rohkem faase. Struktureeriva õigusõpetuse põhiküsimus on " mida peab tegema otsustaja, kui ta subsumeerib õigusnormi tegelikele asjaoludele?". Nimelt ei ole õigusnorm mingi valmistöödeldud asi, mida võib muutmata kohaldada. Oluline on õige normi valimine (süstemaatiline otsimine) vastavale kaasusele. Otsustamisel tuleb teha järgmised sammud staatiliselt analüüsilt dünaamilisele: 1. normi taga reegli leidmine (tõlgendamine) 2. eluliste asjaolude tuvastamine, mis vastavad normile (normi eesmärgi analüüs) 3. otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse
õiguse. Nn. kvalifitseerimise probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates õiguskordades võivad lõplikult kohaldatava õiguse erisused viia erinevate lahenditeni. Kvalifitseerimise probleem võib ilmneda järgnevates situatsioonides: faktilise situatsiooni või õigussuhte erinev kvalifitseerimine (lex fori) kvalifitseerib erinevalt lex causae`st ehk kaasusele lõplikult kohalduvast õigusest; pideme ja mõistete erinev kvalifitseerimine (lex fori ja lex causae omavad samaseid pidemeid, kuid omistavad neile erineva tähenduse); erinevused normi käsitlusel (lex causae ja lex fori on lahkarvamusel selles suhtes, kas valitud norm on materiaalõiguslik või menetlusnorm). Kvalifikatsiooniteooriad Kvalifitseerimise probleemi lahendamiseks on pakutud mitmeid teoreetilisi lahendusi, millest on valdavad kaks:
Väärtusjurisprudentsi kohta on väidetud, et ta on 20. sajandi jurisprudents. Eesti ühiskonnas on jõutud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud üsna teravalt päevakorrale. Väärtused peaksid endast kujutama seaduse mõtet. Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid
annaabi.ee 
