aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper"
,,Tahtamaa" (2001) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Novellid ,,Taevakivi" (1975) Mälestused ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ,,Järelehüüd" (1994) ,,Kallid kaasteelised" (2003) (1970) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Stahli grammatika"
· ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) · ,,Olematu Odysseus" (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju
"Muld ja marmor". Kirjanduslik tegevus Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Jaan Krossi raamat "Kallid kaasteelised" Tähtsus kirjanduses Jaan Kross kehastas Eesti jaoks viimast nn suurt kirjanikku -- 19. ja 20. sajandi laadis rahvuskirjanikku, kirjandushiidu. Kui küsitakse
*kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasaminek info peitmine ridade vahele(J. Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler.
8 · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) · "Kallid kaasteelised II" (2008) 9 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross 2. http://miksike.com/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.htm 3. http://www.epl.ee/artikkel/412813 4. http://www.president.ee/et/ametitegevus/avaldused.php?gid=105930 5. http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kross.htm 10
sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma võimaekusele lõpetab ta vineerist kohvreid tehes; romaan ,,Tahtamaa" pole väga filosoofiline, rohkem maade tagastamine ja võimu muutumine, kellel on õigus saada tagasi esivanemate maa ja mida siis sellega teha? ; 2003 ,,Kallid kaasteelised" 2 osa 1 osa lõpeb 62 a. Seal tema koolipõlv, siberi aastad, tagasipöördumine.
,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigaltlennu" eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan Kross selle auhinna laureaadiks siiski saanud ei ole.
,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid kaasteelised"(2003), Tartu Ülikoolis peetud loengusarja üleskirjutuse ,,Omaeluloolisus ja alltekst" (2003). Poeem ,,Maailma avastamine" ilmus uuestitrükina 2005. Krossi mälestusteraamatu teine osa peaks ilmuma järgmise aasta varakevadel.
· "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk 2 Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) Ühest raamatust pikemalt Keisri hull Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva endise lihtsa taluneiu kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele!) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal (1978), mõeldamatu.
Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia,
kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma
,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri)
Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi proosasse on kandunud luulekeele ilu, kuid ka tõlkija täpsustunne. Luule Luuletajana võttis kasutusele vabavärsi. Esimestes luulekogudes väärtustab ta inimeseks olemist
Sõna koltub, uus pungana puhkeb. Keel ja Kirjandus, 1, 367-368. Süvalep, E. 2003. Meie ühine maailm. Keel ja Kirjandus, 7, 556-557. Vaiksaar, V. 1998. Üks viis õhtut veeta. Meie Meel, 14. oktoober, 11. Vaiksaar, V. 1998. Ellen Niit oli pai laps. Meie Meel, 8. juuli, 18. Valme, V. 1998. Ellen Niit koostab valmikke. Pühapäevaleht, 25. oktoober, 26-27. LISA Elleni vanemad - ema Helena Hiob, neiuna Morell, ja isa Otto Hiob - abiellusid 1920-ndal aastal. Pilt: raamatust "Kallid kaasteelised" Jaan Kross 18 Ellen Hiob 8-aastaselt (1936) Pilt: raamatust "Lapsepõlvest tuleme kõik" Reet Made Foto Ellen Niidust aastast 1957 Pilt: raamatust "Kallid kaasteelised" Jaan Kross 19 20
Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O.W.Masing , Jannsen). "Keisrihull" Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. 20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa " . Talude tagastamine. " Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ). Teose põhiprobleemid Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. Teose alguses juhtub nimelt õnnetus magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder, arvab, et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus. Loogiline, et sellele järgnes uurimine, inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda
paistab olevat esoteerilise ja eneseabi kirjanduse müügi kasv. Samuti mõjutab müüki ka see, mis konkreetselt ilmub, kas mõnest konkreetsest raamatust saab müügihitt, samuti seegi, mida hinnatakse alla, sest need trükised hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul. «Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta. Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke ja kunstiraamatute osas. Tõelised hittraamatud on alati avaldanud nii kogu maailmas kui ka Eesti raamatuäris arvestavat mõju, nentis Mägi.
,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700- leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Tunnustused
2001 ainus olevikuteemaline ,,Tahtamaa". Võimsaim üldistusjõud ,,Paigallennus" 1998. Jutustaja Jaak Serkel räägib ühe oma põlvkonnakaaslase loo, mis ristub eesti rahva jaoks traagiliste sündmustega. 1944. aasta sügispäevad, kui saksa väed minemas, uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu. Reetmine perekonna sees, rindejoon läbib perekonda. Teemad: kohanemine, kollaboratsionism, vastupanuvõitluse hind
tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud. Jõudis avaldada kaks köidet autobiograafiat: „Kallid kaasteelised“ 2003 ja „Kallid kaasteelised II“ 2008. „Keisri hull“ 19. sajand, Võisiku, Pärnu, Põltsamaa, Tallinn. Aadlik Timotheus von Bock, naine Eeva talurahva seast, tema vend Jakob. PROBLEEM: ausus. Kui palju on ausus lubatud? 42 Talupoegade ja sakste suhted Timo ja Eeva abielu näol, Vene tsaaririigi probleemid ja inimeste ühiskonnast väljatõrjumine. Jakobi pere oma mured.
Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Peategelane on kirjanik Aabel Haljand, kellele tagastatavale talukohale Saaremaal kavatseb üks väliseestlane teha hoopis mudaravila. 2003. a ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Enam kui 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, 36 nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970- 1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa". Ilmus veel 2 köidet memuaarteost ,,Kallid kaasteelised", esimene 2004 ja teine postuumselt. On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal". Shakespeare on tõlkinud, Balzaci, ,,Eilne maailm" Schweig. ,,Libretto" ooper. Tõlkis 7 keelest: saksa, prantsuse, inglise, vene, rootsi, soome ja ungari. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut ,,Vahelelugemised I- V", kus on seisukohavõtud, analüüsid ja kriitika.
Saatis selle Tartusse ning tuleb hämmastav tõlge, et piiskop kahetses vägivalda, sellel vastakad reaktsioonid, et võltsing. 1970-1980 ,,Kolme katku vahel" kõik neli osa. 1998 ,,Paigallend". Sügav vene aeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega 50ndatesse, peategelane vaimsete aannetega, aga ei realiseerinud ennasat. Ülikooliaastatest romaanis ,,Mesmeri ring". Kirev peategelane puudus. Viimane romaan ,,Tahtamaa". Ilmus veel 2 köidet memuaarteost ,,Kallid kaasteelised", esimene 2004 ja teine postuumselt. On kirjutanud ühe vinge lasteraamatu, apteegi õpipoisist. Väga palju tõlkinud, näiteks praegu hästi oluline ,,Alice imedemaal". Shakespeare on tõlkinud, Balzaci, ,,Eilne maailm" Schweig. ,,Libretto" ooper. Tõlkis 7 keelest: saksa, prantsuse, inglise, vene, rootsi, soome ja ungari. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut ,,Vahelelugemised I-V", kus on seisukohavõtud, analüüsid ja kriitika.
annaabi.ee 
