samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk – on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav – reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnonatsioon – on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel.
samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnonatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel.
· Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja · Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka
Tunnetus on suhteline. Kui meil on midagi hädasti tarvis, kõlbab ka kõige kehvem variant. Suunatud taju paneb meid nägema just seda, mida ootame ja tahame näha. Uurimised näitavad, et meile meeldivaid inimesi peame ilusamateks ja targemateks, kui nad seda tegelikult on. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut
Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 21. Mis on egotsentriline kõne? Laste kõne on egotsentriline. Laps räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enese- keskne. 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis
Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? 1)vastuvõtja enesekindlus; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 21. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on:
16. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju e. grupi mõju. Tundlikkus e. mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus. Muud mõjutegurid nt intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus jne. 17. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 18. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 19. Mis on egotsentriline kõne? Kui inimene räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enesekeskne. 20. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 21. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?
Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse. 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – märgi otsene tähendus Konnotatsioon – kaastähendus. Ikoon- On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist
22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsion, mida sõna esile kutsub 26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks *Dekodeerimine... vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine 27. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? 28
märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord Denotatsioon – teatud märgi nö esmane tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab.
üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseksDekodeerimine: vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele
· Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja · Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. · Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. · Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) · Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda. Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab.
Naiste puhul lisatakse nende ette liide nais-: naiskirurg, naisprofessor ja naiskohtunik. Sellega näidatakse, et norm on mees. Samas haiglaõe puhul on norm naine ja kui on tegemist mehega, lisatakse ette liide mees-: meesõde. Tasub tähele panna, et õel on madalam staatus kui kirurgil, professoril või kohtunikul. 37. SEKSISTLIKUST KEELEKASUTUSEST SEMANTILISE ALAVÄÄRISTAMISE NÄITEL. Sõnu, millel on alavääristav või seksuaalne kaastähendus, on palju uuritud. Selle üldtermin ongi semantiline alavääristamine. Nt gentleman või lord/lady ‘härrasmees või lord/leedi’. Lady on kontekstis, kus on võimatu kasutada lord’i või gentleman’i. Inglismaal kasutatakse lady’t väljendite moodustamisel: dinner lady ‘naine, kes serveerib koolilastele toitu – söögitädi’, lollipop lady ‘naine, kes aitab koolilastel teed ületada – meil puudub’, charlady ‘koduabiline’
Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Nt sõna kest põhitähendus on `väljastpoolt kattev ümbris', vrd raku, mao või padruni kest, inimese maine kest. Tähendusvarjund on keelendi põhitähendusele toetuv kaastähendus. Nt sõnal kild : killu on peale põhitähenduse `väike tükk' veel tähendusvarjundid `väike lõik või viil' (kild juustu, singikild). 2) Alg- ehk esmane tähendus on keeleajaloolise kujunemise mõttes esimene tähendus. Nt sõna kiri algtähendus oli `muster', läikima algtähendus oli `loksuma', mis on praegu säilinud vaid ütlemises süda läigib. Teisene tähendus on keeleajaloolise kujunemise käigus hiljem lisandunud tähendus
saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid
annaabi.ee 
