luuakse komisjonis seega võimuhierarhia. 3.Euroopa parlament 3.1. Koosseis. Nice'i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2. Volitused EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades. 4. Kohtusüsteemi reform 4.1. Euroopa Kohus Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2
Institutsioonide osas muudeti peamiselt Komisjoni ja Parlamendi liikmete arvu. Nizza lepinguga pandi paika, et EP-s saab olema maksimaalselt 732 saadikut ning Komisjonis on alates 2005 aastast üks volinik igast liikmseriigist(Euroopa Parlament). Need muudatused olid selleks, et tulevastel liikmetel oleks ka häält nii Parlamendis kui ka Komsjonis ning et neid võetaks ka kuulda. Veel suurendati EP volitusi, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades(Euroopa Parlament). Lisaks tuleb küsida EP arvamust, kui nõukogu esitab arvamuse põhiõiguste olulise rikkumise ohu kohta mõnes liikmesriigis(Euroopa Parlament). Kuigi EP õigusi ja volitusi suurendati, siis siiamaani on Parlament kõige nõrgem institutsioon EL-is. Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on
lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras.Nimetatud on õigusallikaks ilma siseriiklike jäestamis- või rakendusakte vastu võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist.EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad. 5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi. Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga.Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu niiöelda ühise seisukoha .Kui nõukogu tahab sel perioodil teha muudatusi,tuleb need vastu võtta ühehäälselt. Nõukogu ühine seisukoht teatavaks Euroopa Parlamendile.Kui sellest teatavakstegemisest alates
1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191. Parlament soovitab luua erakondade jätkuvaks arenguks soodsa keskkonna, muu hulgas võtta vastu raamõigusaktid. Nice'i lepinguga täiendati artiklit 191 õigusliku alusega, mis võimaldas võtta kaasotsustamismenetluse teel vastu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni. 1.3. EP ülesanded Parlamendil on kolm põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud Euroopa Liidu õigusakte.
Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f. Amsterdam 1999 lepingu muudati päris palju. NT muudeti valdkonnad, vahetati artiklide numbreid (seega kaasuste lahendamisel on vaja vaatam ka aastad).Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks
laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) 1993 kolmesambaline struktuur: Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f.Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse
Eesistumine (Eesti 2018 jaanuar-juuni) · Iga liikmesriik vastutab teatud perioodil nõukogu töökorralduse eest ja on otsuste tegemisel liikmesriikide vahel kompromisside vahendajaks. · Eesistuja esindab nõukogu ka suhetes teiste ELi institutsioonidega, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Lissaboni lepinguga väheneb eesistujariigi roll rahvusvahelisel areenil. Ministrite Nõukogu ülesanded · teostab seadusandlikku võimu, enamasti kaasotsustamismenetluse vormis koostöös Euroopa Parlamendiga · tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise · määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis tugineb Euroopa Ülemkogu suunistele · nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel · nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele meetmeid politseikoostöö ja
Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid:
· Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). Euroopa liidu leping- Maastrichti lepingu 1992 · Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati 1992, jõustus 1993 · Eesmärk : ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. · Peamised muudatused : Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. · Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale · tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks Asutati majandus ja rahandusliit
ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. • Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega. • Nõukogu täidab otsustamis- ja kooskõlastamisfunktsiooni. • Euroopa Liidu Nõukogu teostab seadusandlikku võimu, enamasti kaasotsustamismenetluse vormis koostöös Euroopa Parlamendiga; • tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise; • nõukogu määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis tugineb Euroopa Ülemkogu suunistele; • nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel; • nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele
mis hõlmab nõukogu ühehäälset otsust ja konsulteerimist Euroopa Parlamendiga või teatud juhtudel Euroopa Parlamendi arvamuse küsimist. Kui teatav liikmesriik leiab, et õigusloomega seotud projekt riivab tema kriminaalõigussüsteemi aluseid, võib ta nõuda küsimuse viimist Euroopa Ülemkogusse. · Politseikoostöö viiakse ühenduse tasandile. See tähendab kaasotsustamismenetluse rakendamist, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist · Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õiguskaitseprganite vahel teeb nõukogu otsuseid õigusloomega seotud erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist
Kohus pädevus puudub küsimuse viimist Euroopa Ülemkogusse. 110. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) - Meetmete rakendamiseks 5-aastane vahendid üleminekuperiood. Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne -Politseikoostöö viiakse ühenduse tasandile. See käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik tähendab kaasotsustamismenetluse rakendamist, teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine. nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist. 111. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö
liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast Lihthäälteenamus - Lihthäälteenamust kasutatakse muude kui seadusandlike aktide üle hääletamisel ning selle saavutamiseks peab 28 liikmesriigist poolthääle andma 15 liikmesriiki. 33. EL otsustusprotsessi olemus: otsustusprotsessi erinevad tasandid (I, II ja III lugemine), osapooled, peamised funktsioonid otsustusprotsessis. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku. 2. Euroopa Parlament võtab vastu oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu hääletajate lihthäälteenamusega (vastandina absoluutsele häälteenamusele, mida mainitakse seoses teise lugemisega). Arvamus sisaldab tavaliselt parlamendi muudatusettepanekuid. 3
artikli 188c lõige 2); kõikide kaubanduskokkulepete esitamine Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks (artikli 188n lõige 6 ELi ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kohta), mille tulemusel teavitatakse parlamenti korrapäraselt läbirääkimiste edenemisest (artikkel 188n, 110), mida varasemates aluslepingutes ei olnud ette nähtud. Kaasotsustamismenetluse laiendamine peaks samuti tugevdama Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. B. Taust 1. GATT Kui 1958. aasta alguses loodi Euroopa Majandusühendus, olid selle kuus liikmesriiki ka üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmed; 1948. aastal jõustunud kokkuleppe eesmärk oli tagada rahvusvahelise kaubanduse areng ühiste reeglite abil.
annaabi.ee 
