Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi,see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Vana-Rooma päritolu Istuv Zeus, marmor ja pronks, Pheidiase järgi. 5)Halikarnassose mausoljom on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks.1581.aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Londonis muuseumis hoiul. 6) Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid
Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud. Monumentidel leiame kreeka ja kaaria nimesid vaheldumas samas perekonnas, kuna aga nimi Thales on muidu tuntud kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes
m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Rhodose koloss Vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Koloss ehitati
Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt. Mausolose nime järgi kutsutakse seda mausoleumiks. Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt aluselt ligi 50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300 skulptuuri. Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Vana-Kreeka kunstnikud Skulptorid Maalikunstnikud
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks
Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. N: Maison Carrée Nîmes'is, Zeusi tempel Ateenas, Helsingi toomkirik Mausoleum - on monumentaalne haudehitis.Mausoleumi nimetus on tulnud Kaaria satraabile Mausolosele Halikarnassoses 4. sajandi keskpaiku eKr püstitatud hauamonumendi järgi. N: Paramore'i perekonna mausoleum, Halikarnassose mausoleum, Barclay de Tolly Mausoleum Kirik Kristlikus teoorias on interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. N: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti
· Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. · Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. · Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest
kahjuks hävis aastal 475 tulekahju tagajärjel. Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. 6. RHODOSE KOLOSS
kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju on kirjeldanud ka Pausanias. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama.
püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. 2) Halikaranssose mausoleum. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud
Kuju asus Zeusi templis. Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 5. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid,
kivist trepid, mille kõrval asusid pumbad, millega orjad aedade kastmiseks vahetpidamata vett pumpasid VI Artemise tempel Ephesoses ● Ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal ● Oli üks oma aja suurimaid templeid ● Templit ehitati 120 aastat ● Lõpuks oli tempel Aasia üks suuremaid panku, kuhu oli paigutatud paljude eraisikute raha VII Halikarnassose mausoleum ● Selle lasi ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma surnud abikaasa Mausolose mälestuseks 353 eKr ● Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ● Hoone purunes tõenäoliselt maavärinas, püsis enne seda sajandeid, seda ei kahjustanud isegi piraatide rünnakud 62 eKr ja 58 eKr Rooma arhitektuur Veejuhtmed (akveduktid) ja kiviteed Triumfikaar - monument, mis püstitati suure sõjalise võidu või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste tähistamiseks Saunad e termid
põhjas – Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Makedoonia Aleksandri vallutuste tulemusena levis kreeka kunst enneolematult kaugele, rajati uusi linnu (Aleksandria, Pergamon). Kreeka kunst ja kultuur segunevad kohalike, idamaiste traditsioonidega - ehitised muutuvad toretsevaiks, kaob kreeka mõõdukus ja harmooniatunne, ühe ehitise juures kasutati mitut, vahel kõiki kunstistiile (joonia, korintose) läbisegi. Kaaria kuningas Mausolos laskis 4.saj. rajada uude pealinna Halikarnassosesse endale hauamonumendi – kuulsa vana-aja 7 maailmaime hulka kuulunud Halikarnassose mausoleumi (tänapäeval Bodrum Türgis). Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 42,6 m, alusehitis 38,4 x 32 m). Mausoleum oli kavandatud valgest marmorist nii, et ta oleks nii tempel kui hauakamber (I k). Mausolose kuju triumfivankrilt ja hauakambrit valvav lõvi (Briti Muuseum).
Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Artemise tempel Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike-Aasias. Linna asutasid XII sajandi lõpus e. Kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Kreeka pärimuse kohaselt maabus varsti pärast Trooja sõda Väike-Aasia rannikul viimase Ateena kuninga Kodrose poeg Androklos ja rajas sinna linna, kindluse ja templi. Arheoloogid tegid kindlaks, et XI sajandil e. Kr. oli sellel kohal tõepoolest kreeka linn. Peale Efesose rajasid kreeklased nendel kaugetel aegadel Väike-Aasia rannikule veel mitmeid
Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus. Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse mausoleum, asus Väike-Aasia rannikul, mis oli Kaaria valitseja Mausoluse hauamonument POLE SÄILINUD!!!! Ehitust alustas Mausoluse naine, valmis pojapoegade ajal. Paiknes kõrgel alaehitisel, kus asus hauakamber. Selle peal olid Joonia stiilis sammastega tempel. Veered olid kaunistatud kuulsate skulptorite skulptuuridega. Katus ahenes astmikpüramiidi laadselt. Kõige tipus oli kvadriig=spulptuur, nelja hobuse rakend, Mausolus oma abikaasaga. Teine vanaaja maailmaimest= Aleksandria tuletorn ehk Pharose saare tuletorn. POLE SÄILINUD!!!
Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. ( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose
sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Demosthenes (384322 eKr) oli VanaKreeka kõnemees ja Ateena riigimees. Eriti kuulsad on Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED:
Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr aga on oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Artemisia käskis põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära. Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest
Issose lahing, 333 eKr üks antiikmaailma suurimaid lahinguid Pärast hiilgavat võitu Granikose lahingus, avas enamik peamiselt hellenitest koosneva elanikkonnaga Väike-Aasia linnu, sealhulgas ka Sardeis, ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Visa relvastatud vastupanu osutasid üksnes seni sõltumatuse poolest kuulsad Mileetos ja Halikarnassos, suutmata siiski Makedoonia vägede pealetungile vastu seista. 334 a. lõpust 333 a. alguseni vallutas Aleksander Kaaria, Lüükia, Pamfüülia ja Früügia (kus tema kätte langes tugev Pärsia kindlus Gordion). 333 a. suvel jõudis ta välja Kapadookiasse ja suundus edasi Kiliikia peale. Alles kuningast väejuhi ohtlik haigus sundis Makedoonia armeed võidukat edasimarssi peatama. Vaevalt paranenud, liikus Aleksander üle Kiliikia mäekurude Süüriasse. Pärsia kuningas Dareios III Kodomannos liikus selle asemel, et oodata vastast Süüria tasandikel, talle
ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron, mis oli meestele mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel. Hellenismiajal, mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb, lastakse ehitada suur mausoleum ehk üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille tipus ongi püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud. Antiik Rooma Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku:
Edaspidi piirdus nende mõjusfäär Kesk-Kreekaga. Epameinondase surma ja teebalaste tagasitõmbumise järel oli Ateenast ja tema mereliidust saanud tõenäoliselt tugevaim võim Kreekas. Samas süvenes liitlaste rahulolematus, mida põhjustas nii Ateena palgasõdurite omavoli kui ka kleruuhiate (Ateena kodanike asulate) rajamine mõnedele liiduga ühendatud aladele (näiteks Pärsialt ära võetud Samose saarele). Liitlaste rahulolematust õhutas Kaaria valitseja, poolkreeka päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna. Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn
Tänavad olid sillutatud ja veerennidega Hulk monumentaalseid kaevusid, väravaid Ilus raekoda ja hoone rahvakoosolekuteks, suurejooneline teater jne Linna jumalanna Athena tempel on toredamaid joonia stiilis ehitisi Väike-Aasias Ehitaja Pytheos Halikarnassose mausoleum Ehitaja Pytheos mängis ka selle loomisel juhtivat osa Kaaria satraabi Mausolose hauamonument Ehitust alustas tõenäoliselt Mausolos ise Pärast kuninga surma 353.a jätkas ehitust tema naine Artemsia Vana-Oriendi traditsiooni kohaselt oli sel kõrge nelinurkne alusehitis, milles asetses hauakamber Alusehitise alumist serva kaunistas skulpturaalne friis
Tragöödia (49). Komöödia (50) Herodotos, Thukydides (48). Kul tuur IV sa j. e . Kr. IV saj. mitmed tehnilised uuendused nt. liivakell ja veekell e. klepsüdra. IV saj. kaotab Ateena helleni kunstis juhtiva koha. Tema asemele tulevad Peloponnesose ja Väike-Aasia lääneranniku linnad. Tempel lakkab olemast juhtiv hoonetüüp. teda asendavad ük. koosolekuhooned. Loodi Askleipose pühamu arhitektuuriansambel Epidauroses. Ehitati välja Kaaria pealinn Halikarnassos. Selle mausoleum üks seitsmest maailmaimest. Individualismi kasv väljendus hästi skulptuuris. Suurimad skulptorid olid Demetrios Alopest ja Skopas. IV saj. töötas Lysippos, kes tegi arvukaid skulptuure Heraklese kangelastegudest. V saj. võidab lõplikult kirjutamisviis vasakult paremale. Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58)
saanud endise jõukuse. Tema käsul rajati linna esimene kivist teater, Dionysose teater, ja ehitati Ilissose jõe kaldale mäekurusse panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Töö toimus Lykurgose isiklikul järelevaatamisel ja sai Ateena uhkuse märgiks. Lykurgose korraldusel valmistati ametlikult käsikirju kolme suure tragöödiakirjaniku teostest. Mausolos Väike-Aasia edelanurgas paiknenud Kaaria riigi valitseja IV sajandil eKr; pärast surma laskis naine talle pealinna Halikarnassosesse püstitada hauatempli, mis sai Mausolose järgi nimeks mausoleum. MILON – 6. sajandil elanud maadleja, üks kuulsamaid olümpiavõitjaid. Kõigepealt võitis ta poiste maadluse ja saavutas seejärel viitel järjestikustel
annaabi.ee 
