d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti) 2) Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastsuskoefitsient kahe punkti vahel, kus kogused on q1=100 ja q2=120, hinnad p1=10 ja p2=9. (10 punkti) a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1 b) Mida tootja peaks tulude suurendamiseks tegema? (5 punkti) 3) Vasta küsimustele: a) Missuguse turu pika perioodi tasakaalupunktis kehtib võrdus MC= ATCmin ? (5punkti) b) Turu tasakaaluhind on 10 ja tasakaalukogus on 500
Marginaalkulu 15 krooni näitab, et tuleb täiendavalt kulutada 15 krooni, et suurendada tootmismahtu ühe ühiku võrra. Marginaaltulu 10 eurot näitab, et täiendava tooteühiku müügist teenitakse 10 eurot tulu (näitab kogutuli muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteühiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt- ja kaarelastsuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus?
suurus x muutub ühiku võrra (NB! Ühik peab olema piisavalt väike). My= y' = f'(x) Marginaalkulu 15 krooni näitab, et tuleb täiendavalt kulutada 15 krooni, et suurendada tootmismahtu ühe ühiku võrra. Marginaaltulu 10eurot näitab, et täiendava tooteühiku müügist teenitakse 10eurot tulu (näitab kogutulu muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30eurot tähendab, et täiendava tooteühiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 16. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Kui andmeid ei ole võimalik esitada funktsioonina, siis kasutatakse kaarelastsuse mõistet. Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpp-punkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid. Elastsus = EX(y)= *y´
= 100 2) hinnaelastsuskoefitsient kaareelastsusena 10 950 E Dp = 10 55 = 550 = 1,7272 näitab, et nõudlus on hinna suhtes elastne; 95 9. a; hindade alanemisel suureneb tootjate/müüjate kogutulu TR elastse nõudluse korral, seega kaupade W ja Y osas, millel nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid on (absoluutväärtuses) suuremad kui 1 (vt ka küsimus 2); 10. 1.e; A nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaarelastsuse) valemina on 20 190 19 E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust
Marginaaltulu tootmismahu suhtes näitab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kogutulu muutu Marginaalkasum tootmismahu suhtes näitab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kasumi muut Selgita kaarelastsuse ja Kaarelastus kasutatakse siis, kui andmeid ei punktelastsuse vahet. ole võimalik esitada funktsioonina Elastsuse Ex(y) väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x Mida näitab funktsiooni elastsus Elastsus näitab ligikaudselt mitme protsendi
nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi.
tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest Täielikult elastne nõudlus – nõudluskõver on horisontaalselne sirge (kõvera tõus on 0). Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel
muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X. Hinnavaru – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka tarbija ülejäägiks. Kaarelastsuse valem (E) - Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind Q1−Q2 p1− p2 valitakse alghinnaks E= : Q1 +Q2 p1 + p2 TU muutus Kahaneva piirkasulikkuse seadus – MU = q – tarbitav kogus q muutus Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud Kasumi maksimeerimise kuldreegel – MC = MR
Marginaal kulu 15 krooni näitab, et tuleb täiendavalt kulutada 15 krooni, et suurendada tootmismahtu ühe ühiku võrra. Marginaaltulu 10eurot näitab, et täiendava tooteühiku müügist teenitakse 10eurot tulu (näitab kogutulu muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteüiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgitada kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsus = EX(y)= *y´ Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. EX(y)= : = * Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. EX(y)= * Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt ja kaarelastuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus?
Valem: EQ; p = - (delta Q):Q : (delta p):p Hetkeperiood hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kui hinnaelastsuskefitsent on väiksem kui 1, siis on nõudlus mitteelastne. Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud.
Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on mitteelastne. Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist (müügikoguse ja ühku hinna korrutis) TR=TP*p Nõudluskõver a) Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega. b) Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele.
hinna protsentuaalne muutus Q1 P1 NÕUDLUS: ELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on suurem kui üks. ÜHIKUELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient võrdub ühega. MITTEELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks. KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel (Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = (P1 - P2) : (P1 + P2) TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null
o Vähendab pakutavat kogust 3% võrra o Suurendab pakutavat kogust 3% võrra o Suurendab pakutavat kogust 1% võrra o Kolmekordistab pakutava koguse. · Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele, kui: o Pakkumine on ühikuelastne o Nõudlus on ühikuelastne o Nõudlus on elastne o Nõudlus on täielikult mitteelastne. · · Lahenda! · Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastuskoefitsent kahe punkti vahel, kus q1=10 q2=5 p1=5 ja p2=10 krooni. · · Nõudlus on ühikuelastne. · Täienda tabelit, kasutades kaarelastsuse valemit: · Hind · Nõutav · Kogutul · Elastsuk · Elastsus kogus u (TC) oefitsent e liik · 1.00 · 300 · 300 · - · -
koguse suhtelist muutust. E=Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on > 1 ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsent = 1 MITTEELASTNE NÕUDLUS nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on < 1 Kaarelastsuse valem: Koefitsent leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. Q1 Q2 p1 p2 E = : = (Q1 + Q2) : 2 (p1 + p2) : 2 Q1 Q2 p1 p2 = : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab
Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väiksem kui 1. 2) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus on tegu elastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1. 3) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega, on tegu ühikelastse nõudlusega. Sel juhul võrdub nõudluse hinnaelastsus koefitsient 1-ga. Elastsuse täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse sageli kaarelastsuse valemit. Selle valemi kasutamine on samaväärne punktelastsuse valemi rakendamisega punktile, mis asetseb kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. See meetod seisneb hinna ja koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilise keskmise kasutamises. Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge, on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient lõpmatu ja selline kõver kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudluskõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient
annaabi.ee 
