Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käänded, rajav, kaasaütlev, omastav, osastav, sisseütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlevKääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest?
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kel
# Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest.
keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet, viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme käsitatakse määrsõnadena. Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal, hiljem on lisandunud ainult rajav (terminatiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv). 1 "Kääne" - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315. 4 2. EUROOPA KEELED 2.1. Euroopa keelte räägitavus 1. Inglise keel 322 miljonit kõnelejat.2 2. Hispaania keel 266 miljonit kõnelejat. 3. Portugali keel 170 miljonit kõnelejat. 4. Vene keel 170 miljonit kõnelejat. 5. Saksa keel 98 miljonit kõnelejat. 6
KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st
lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil
Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks
. . - . . , , , . . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . NB! (elusolendid) , (eluta) : . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . 1 Käänded ja eessõnad. . . Eessõnad. Kääne. 2. . , , , , , , -,, , ,,,,,, ,,,. 3. . , , , , 4. . ,, , , . , , ,
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L
jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI KUMMALT
Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide)
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:
-nud lennanud 3. Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu muige muiet, muutus hülge hülje. Vältevaheldus sõna muutub ühest vältest teise. Nt: lükkan (III välde) lükanud (II välde) · Vokaalivaheldus: 1. See on seaduspära, mille abil saab nimetavast sõnast moodustada lühike mitmuse osastav (Keda? Mida?) sõna. Nt: koer koeri Selle leidmiseks peab teadma tüvevokaali [vokaal, millega lõppeb ainsuse omastav (Kelle? Mille?)]. Nt: koera Tüvevokaali muutumisel on omad reeglid (tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb): kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE): kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm
mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st);
ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel 2 KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu
Suviti võib (E/e) estimaal peale (E/e) esti keele kuulda veel (I/i) nglise ja (S/s) aksa keelt. Meie (S/s) uvepealinnas (P/p) ärnus puhkab ka palju (V/v) enelasi ja (S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas (O/o) tepääl. VANASÕNAD • meest ei amet riku • ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt
annaabi.ee 
