Viktoriin Sinu poolt valitud teema on: Põhikool - Taimed Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosili...
infrapunase kiirguse valguslained. Infrapunakaamera - ehk soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Laser tugev kiirgusallikas. Kiirgus võib tekitada kahjulikku ülekuumenemist. Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta. Kuvar ekraan kiirgab soojust kuna ta teeb tööd, et asju kuvada sellele. Ahi ahju küttes hakkab eralduma soojust ja näiteks pliidiraualt tulev infrapunakiirgus teeb panni soojaks.
Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki. Tuulepark Texases Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks, 30% tehnikas ja 31 % vee soojendamiseks. Väga palju elektrit kasutatakse mõttetult. Nii tehastes kui kodudes. Lambid jäetakse tööle tubades, kus ise ei olda ja töötavad masinad, mida ei vajata. Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta
Loomadel eri toimega sõnnik Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist.
Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et ahju küttes muutuvad toad soojemaks, kui peale kütmist ongi toad soojemad. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil
PASSIVNE SOOJUS · Passivne keha Euroopas ja Põhja Ameerikas juba täis võimus kasutavad energiaeffektiivsed majad, kus soojus, eristatav inimeste ja kodutehnika poolt, kasutatakse maja soojuseks Seda tehakse soojusisolatsiooni. Puudub välis ventilatsioon, kasutatakse rekuperatsiooni soojuse apparat edasikandumiseks süsteemi soojusvarustusele. Sellega elanikud säästavad, 90% küttes. · Prantsusmaal passivne viis maja kütemiseks,küttab 17 korterit "elavsoojusega". Selle jaoks sotsiaalhoolekandeasutus Paris Habitat kasutab metroo reisijaid inimsoojust. Soe õhk transporteeritakse torudest soojusvahetise, mis küttavad maja. Edukas katse viidi läbi raudteejaama peamajas Stocholmis, mis on varustatud spetsiaalsete soojusvahetitega. · Seaded korjavad kokku maja külaliste soojust ja kannavad üle
jäänud. Sa lähed igal õhtul koju ja sul on valik, kumba ahju kütma hakata. Sul on võimalus kütta vana ahju, kuigi TEAD, et sellest eriti sooja ei saa ning see tekitab sulle ainult probleeme (vingugaasi), või otsustad sa kütta uut ahju, mida tehes on sul 15 minuti pärast mõnus ja soe olla. Kumma sa valiksid? Samasuguse otsuse peame langetama oma mõtlemise kohta igal hetkel. Meie peas on justkui kaks ahju - üks on uus ahi, mida küttes oma mõtetega ellu turvalisust ja häid emotsioone loome. Teine aga vana ja väsinud ahi, mida kasutades alati oma ellu probleeme tekitame. Uus ahi on loovuse ja positiivsuse ahi - see on valget värvi, alati puhas ja ilus. Vana ahi on rahulolematuse, ohvrimeelsuse ja saamatuse ahi. See on tahmane, mõrane ja näeb tõeliselt armetu välja (Pajumaa, K, 2013). KOKKUVÕTE Töös on vormistatud 6 erinevat viidet. KASUTATUD KIRJANDUS Deida, D. (2004). Tõelise mehe tee. Tallinn
Töö tegemine ja raha teenimine äraelamiseks on väga suur probleem inimeste elus. Kõik tuleb tööga ära teenida ja tasuta ei saa midagi. Jürka puutub kokku ka ahnusega, pettusega, valetamisega ja ka armastusega. Näiteks see kuidas ta lapsed talle südamesse läksid , kuidas ta püüdis kõigest väest õndsaks saada. Tal oli silme ees eesmärk, riht, kuhu jõuda elus midagi saavutada, mis on iseloomulik inimestele ja mida Vanapagan põrgukatelt küttes üldse tundma ei peaks. Jürka puutub kokku ka vihaga (ta tappis vihahoos sulase, kes oli ta naise armuke). 3. Ants oli tark ja rikas. Ta oli ahne, ega hoolinud inimestest enda ümber. Ta kasutas inimesi ära ja pettis neid. Ta ei teeninud oma raha ise, vaid pettusega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Ta ei olnud eriti aus mees ning hoolis vaid iseendast
majanduslik investeering. Samuti on kütusekulude osa meie majanduses on viimasel ajal väga kiiresti suurenenud ning kuni ei ole mõnda uut imetehnoloogiat tarbijani toodud, jätkub see hinnatõus. Energiaga manipuleerimine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Venemaa näitel ka päevakorda kerkinud. Energiahindade pideva tõusuga käib kaasas ka kõrge inflatsioon - on ju suur osa meie igapäevatoodetest toodetud naftast või siis sellega generaatoreid küttes. Tulevikus võib tavaliseks kujuneda, et suurte elektrihindade tõttu ei suudeta piisavalt kütust sisse osta. Seega, taastuvenergia tootmine ning uute tehnoloogiate arendamine on igati põhjendatud. Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist. Veelgi parem oleks tootmine Eestisse tuua. Taastuvenergia tootmine on reeglina kohalik, välistades poliitilise
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
magajalt rohkem energiat. Enne talveunne jäämist koguvad loomad kehasse rasvavaru, mida kasutavad magades ja ärgates energiaallikana. Eristatakse kahte tüüpi rasvkudet: valget ja pruuni. Valge rasv kogutakse peamiselt naha alla ja siseorganite vahele. Pruun rasvkude paikneb aga lihaskiudude ja tähtsamate elundite vahetus läheduses. Just pruun rasvkude on talimagaja põhiline soojaallikas, mida vajadust mööda lagundatakse (,,põletatakse"), hoides niiviisi elundeid liialt jahtumast või küttes neid töölehakkamiseks vajaliku temperatuurini üles. Mis on taliuinak? Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.Tõelise talveune ja taliuinaku vahe on nendega seotud füsioloogiliste protsesside ulatus: nii iseloomustab talveund tunduvalt aeglasem pulss ja madalam ainevahetuskiirus, hingamissagedus ja kehatemperatuur kui taliuinaku korral. Taliuinak sarnaneb
Just sellist, mida tuntakse hingamisel. Nende jaoks ei ole olemas sotsiaalset maailma, vaid ainult kosmiline maailm. Nad püüavad luua enda sisemus enda jaoks uut maailma, kus elab uus ja puhas inimene (laps). Tema tegelased mõistavad maailma vahetult, nagu lapsedki. Nagu lapsedki, ei taha nad seda või toda, vaid kõike ja kohe. Tema tegelastele on kannatus kõige suurem õndsus, selle nimel on nad valmis hülgama oma naise ja isegi ema. Nad mõtlevad ennast haiglaselt üles küttes, et tunda närvide mängu, ja selline haiglaslik mõtlemine pakub neile lõbu/mõnu. Tema tegelased armastavad solvanguid, kui keegi neid solvab, siis see pakub neile tohutut lõbu, tekib märtri uhkus. Tema loosungiks oli: ,,Ma kannatan, järelikult ma olen." Ta ütles ,et ainult kannatades saab tõeliselt armastada. Üks tema tegelane küsis teiselt, kes ta tema arvates on? ja too teine vastas, sa oled osake Venemaad, järelikult killuke Jumalast
kiiresti reguleerida täpsete termostaatide abil. ktriküttelahendus. Need ei nõua ehitamisel mingisuguseid spetsiaallahendusi ning sobivad seetõttu hästi ka sellistesse kohtadesse, kus viiakse läbi kapitaalremont. Elektriradiaatoreid on võimalik kasutada kodu kõikides ruumides. Kõige sagedamini asetatakse radiaatorid akende alla, sest see muudab märkamatuks akende tõttu tekkinud tõmbetuule. Laeküte toimub laesõrestiku alla varjatud küttekile abil. Soojuskiirgus kandub tuppa, küttes selle seinu, mööblit ja põrandat. Põrandaküte kohaneb kõikide ruumide ja põrandamaterjalide jaoks. Põrandaküte sobib kõikide Teie kodu tubade ja ruumide soojendamiseks nii uusehitustes kui ka remonditööde käigus paigaldatuna. Elektrikütte eelised ja puudused: Eelised · Elektrisüsteem võtab vähe ruumi · Väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi Puudused · Tõusev hind
Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris õõnsatest tellistest ehitatud põrandates ja seintes, küttes niiviisi saunaruume. Rooma keisrite ajastul rajati suuri ja uhkeid terme, mis mahutasid isegi kuni 6000 inimest. Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid. Tihti kasutati ka delfiini kujutist, millel oli selle aja saunakultuuris eriline tähendus, delfiini peeti uppujate päästjaks. Rooma riigi majanduslik langus ja tärkav kristlus põhjustasid kuluka kümbluskultuuri allakäiku. Kristluse alguses see küll eksisteeris, kuid aja
abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur maa-ala. Soojuspump vajab soojusenergia pumpamiseks (kompressori tööks) elektrienergiat. Kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspump võimaldab küttekulusid vähendada kuni 80%. Maasoojuspump ehk maaküte on turvaline, mugav, keskkonnasõbralik ja peaaegu
kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 77 lg 1 1. lause järgi peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga, sama mõtet annab edasi VÕS § 217 lg 1. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kuna kokkulepitud omadust kinnisasjal ei olnud. Müüja kohustus oli tagada kinnisasjale elementaarsed elamistingimused. Ostja aga novembrikuus ahju küttes avastas, et soojamüür ei tööta ning korstna tõmme on liialt tugev ja seetõttu on korter väga külm. Soe eluruum Eesti tingimustes on elementaarne elamistingimus, eriti kuna Ants elas korteris koos oma perega. Lisaks hakkasid detsembrikuus tellised korstnast alla kukkuma. Müüja rikkus müügilepingu p- st 4.2 tulenevat kohustust, kuna asja kvaliteet ei vasta müügilepingus kokkulepitud omadustele
Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head,
soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus. D-kujulised, koosnevad torukimbust ja koldest, Võrus nt. üks alles, eelpõleti juurde pandud.
13.Milliseid soojusvaheteid kasutatakse soojussõlmes. 14.Hoone soojussõlme põhimõtte skeem seletada(skeem antakse ette). Soojuväljastuse reguleerimine kaugkütte katlamajades, elektrijaamades ja ka elamutes. Kaugkütte ettevõttest väljastatav soojushulk peab vastama kõikide tarbijate summaarsele soojusvõimsusele igal ajahetkel ja igasugusel välist temp-l. Mis mõjutab tarvet nii küttes on välisõhu temp. Need projekteeritakse arvutuslikulte välisõhu temp-le. On olemas projekteerimi normid. Suurema osa ajast on välisõhu temp kõrgem. Sellega peab arvestama ja reguleerima vastavalt välis tingimustele. Selleks et kindlustada vajalik siseõhu temp mis on toodud siseõhu normides. Selleks on vaja reguleerida soojusväljastust kohapeal elamutes(soojussõlmedes). Kaasajal toimubki nii. Kasutatakse mitmeastmelist reguleerimist. Need põhiastmed on:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
