kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata. Sotsiaalset käitumisnormi tuleb vaadelda ühiskonna struktuuri osana, mis eksisteerib makrotasandil reguleerides käitumist mikrotasandil (juhul kui käitumise õigus on nii tal enesel kui teistel ühiskonnaliikmetel). Objektiivses mõttes avaldub käitumisnorm inimeste konkreetsetes tegudes, mille vorm ja sisu vastavad ühiskondlikele huvidele ja nõudmistele tegelik käitumine Subjektiivses mõttes käitumisnorm teadvustatakse käitumismudelina, lülitades sinna rohkem või vähem arusaamu sotsiaalsetest väärtustest ja oma tegevuse ühiskondliku tähenduse peas läbi mõeldud käitumisnormid, ajus tekkivate motiivide vahel valitakse objektiivne käitumisnorm. Kõik sotsiaalsed normid on üldkohustusliku iseloomuga.
kohustused üksteist (nt kui üürileandja on õigustatud nõudma üüri, siis üürnik on ka kohustatud üüri maksma). karistus- ja sekkumisnormid. Kui õigustkaitsvas normis on sätestatud, et mingi tegu on karistatav (karistusnormid) või mingi teo ärahoidmiseks võib kasutada riikliku sundi (sekkumisnormid), siis võib sellest tuletada vastava käitumisnormi (teo tegemise keelu). Nõude alus on selline käitumisnorm, mis annab isikule õiguslikult tagatud nõude teise isiku vastu ta saab õigusele tuginedes nõuda teiselt isikult teatud käitumist (nt leppetrahvi, viivise või kahju hüvitise maksmist). Korraldusnormid on konstitutiivsed õigusnormid, millega määratakse kindlaks, kuidas on isikud, organid ja nende sisemine tööjaotus korraldatud, kust tulevad ressursid, keda ja kuidas värvatakse ametikohtadele ja muud korralduslikku laadi küsimused.
3. Millised on õigusvormid/-allikad? Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel. Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud reeglid moodustavadki täna erinevad seadustekogud, tõsi, palju keerulisemates vormides ja muidugi on tänane seaduseloome midagi palju komplektsemat ja detailsemat kui omaaegsed piiblikäsud,Hammurabi seadustekogud või Rooma rahvakoosolek. Siit ka mõiste „õiguse allikad”. Õiguse allikaks on näiteks kirjapandud seadused
Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll kindla territooriumi üle, elanikkond, võõrriikide poolne tunnustus, avalikud institutsioonid, otsused vormistatakse õigusnormidena ÕIGUSRIIK seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused:
Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Kõige laiemalt jagatakse üliõpilased kaheks stereotüübiks: reaalideks ja humanitaarideks. Kuigi nende stereotüüpide kirjelduste usaldusväärsus on kaheldav, siis teatavat rollile vastavat hoiakut see ikkagi sisestab. Näiteks minust kui humanitaarist ei oota ühiskond ega vanemad seda, et saaksin kunagi kõrgelt tasustatavale töökohale. Teatavas mõttes on see kui käitumisnorm, mille järgi toimida. Samas ei pea alati käituma nii, nagu on oodatav. Samuti on ülikoolikooliaeg see, mil kujuneb välja kindlam suhtlusringkond. Tunnistan ausalt, et mina kui 20-aastane inimene olen oma sõpradest ja tuttavatest kergesti mõjutatav. Seega minu tuttavate seisukohad on paljuski sarnased minu omadega. Ka autoriteetsemad õppejõud on mulle eeskujuks. Kuna tean, et nemad on omal alal professionaalid ja mina tahan sama eriala õppida, siis nende teadmised, suhtumised ja
Riigikorra või valitsuse muutumisel muudetakse ka seadusi. Ühiskonnas toimivaid seadusi ei saa reeglina valemiga kirjeldada Näiteks nõukogude korra ajal oli homoseksuaalne tegevus kuritegu, aga nüüd ei ole. Seaduspärasus ei ole ühiskonnas seaduse kvalitatiivne esitus, vaid mingi täheldatav korrapära, korduvus, mis ei pruugi kõigi ühiskonna liikmete korral toimida. Näiteks paljudel inimestel lõpeb raha enne palgapäeva. Reegel ühiskonnas on käitumisnorm, mida ühiskond on tunnustanud, kuid mida pole seadusena fikseeritud. Näiteks kõnniteel käiakse samas tee ääres kui toimub liiklus sõiduteel või seegi, et uksel kohtudes lastakse enne väljuda ja siis sisenetakse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et füüsikaline maailmapilt ei vasta küsimusele MIKS on loodus selline, see vaid kirjeldab loodust ja seletab füüsika seaduste piires. 17 2
Kõik õigusnormid sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks. Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm
hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud). Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. 4 TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ei ole õigusallikas
19.september. Õigussotsioloogia uurib õiguse ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ühiskonnas palju erinevaid norme, mis käitumist reguleerivad. Norme õigussiseseid ja õigusvälised, tähtsad on mõlemad. Kohustuslikud on üldiselt kõik normid. Tegeliku käitumise puhul on olemas nii objektiivsed kui subjektiivsed aspektid. Käitumise objektiivne aspekt avaldub inimeste konkreetsetes tegudes. Subjektiivselt võttes teadvustatakse käitumisnorm inimese poolt käitumismudelina st neame või teame, et mingi norm on olemas, kui norm on kirjapandud, siis on ta õigusnorm, kui ei, siis õigusväline norm. Õigusvälised normid reeglina ei ole kirja pandud kuid sellele vaatamata ühiskonna liikmed teavad nende olemasolust. Ükskõik millised normide meil on, on käitumise subjektiivse poole pealt oluline, et me oleme selle normi omaks võtnud, et see norm on õige ja seda normi tuleb järgida. Just nimelt käitumise subjektiivne
hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Selle alusel kujuneb õigusest arusaamine ja selle rakendamine.
Komme (custom); Kombed/komme- üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis ühiskonnas või sotsiaalses rühmas juurdunud pärimuslikud stereotüüpsed käitumisviisid ning sündmuste puhul pidulikud toimingud ja talitused. Aeglaselt juurdunud, üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis riietuses. Mood (fashion)- kollektiivse käitumise väljendusvorm, mis eristab populaarset, aktsepteeritud, prevalveerivat riietusstiili antud ajal. Tava- aaegade jooksul välja kujunenud kõikide poolt heakskiidetud käitumisnorm. Traditsioon- ......... Moe kohta mingi kõver. Objekt: riietusstiil, mida aktsepteerib lai grupp inimesi teatud ajal. Inimeste % kogu elanikkonnast mood Kõrgmood masside Moe klassika (high street aktsepteerimine fashion) algus vananemine aastad moenarrus
seega üle hinnata. Norm on loomuliku või ühiskondliku seaduslikkuse tulem ja peegeldus, ühiskondliku funktsioneerimise kasulik ja tüüpiline piirang norm loob inimeste käitumisele piirid. Sotsioloogias käsitletakse normi kahes tähenduses: · Norm kui käitumise etalon käitumisjuhis, mis on kujutlus välisest kohustuslikust ettekirjutusest. · Norm tegeliku käitumise mõttes objektiivne külg ja subjektiivne külg. Objektiivses mõttes ilmneb käitumisnorm konkreetsetes tegudes. Käitumise objektiivne külg ilmneb tegelikes käitumisaktides. Subjektiivses mõttes on mistahes norm fikseeritud nii individuaalses kui ühiskondlikus teadvuses. Kõikvõimalikud normatiivsed käitumisstandardid kinnistuvad inimese psüühikas ja ka ühiskondlikus psüühikas, mis kujutab endast kollektiivset teadvust. Kui üritada norme liigitada, siis need jagunevad: · Sotsiaalsed normid reguleerivad suhteid inimeste vahel
2) erisubjektne; 2) liitõigussuhe. E3.C.d. 1) imperatiivne; 2) dispositiivne; 3) soovitav/juhendav/lubav; E3.C.e. 1) delegatsiooninorm; 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon); 3) õigusharu norm; E3.C.f. 1) lihtnorm; 2) liitnorm. PROF R.NARITSA ÕIGUSNORMIDE LIIGITUSE KOHASELT (ÕE): - VT mappi joonte tõmbamise osas!! 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh: a) seletav; b) viitav; c) kitsendav. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO KOKKULANGEVATE LIIGITUSTE KOHASELT (ÕE): 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm; b) kompetentsinorm; c) seaduskeele määratlus.
Sotsiaalkäitumuslikku normi peab vaatama kui sotsiaalse struktuuri osa, mis eksisteerib struktuuri makrotasandil ja reguleerib inimeste käitumist mikrotasandil. Sellist käitumisnormi võib arvestada kehtivaks, kui mõlematel, nii kodanikul endal kui ka teistel ühiskonnaliikmetel on õigus kontrollida tema õiguspärast käitumist. Tegelikul käitumisel on nii objektiivne kui ka subjektiivne vaatenurk. Objektiivse poole pealt kehtestab käitumisnorm end inimeste igas väiksemaski tegevuses, vorm ja sisu, mis on vastavuses ühiskonna huvide ja vajadustega. Subjektiivse poole pealt saab käitumisnorm osaks inimeste teadlikkusest kui kindel käitumismudel, seega ühendades suuremal või väiksemal määral nende arusaamist sotsiaalsetest väärtustest ja nende tegude sotsiaalsest tähendusest. See mudel mängib olulist rolli käitumise motiveerimisel. Kõik sotsiaalsed normid on iseloomulikud ühiskonnale
äärmuslikult teravnenud negativism ja kangekaelsus, nn hüpofüsaarsed atakid. Need atakid meenutavad väliselt haigushooge (laps rappub, tõmbleb, viskub põrandale, taob jalgade ja kätega vastu põrandat), kuid tegelikult kujutavad endast negativismi, jonni ja protesti äärmuslikku väljendust. Kui täiskasvanu keeldub lapse soove täitmast, viskub laps maha, karjub, kisendab metsikult, taob käte ja jalgadega. Need pole patoloogilised spasmid, vaid käitumisnorm, mida mõned teadlased hindavad kui tagasipöördumist imikuea reaktsioonide juurde, mil laps kisab ja liigutab käsi-jalgu. Lev Võgotski arvates on kolmeaastase kriis l a p s e s o t s i a a l s e t e s u h e t e k r i i s. Laps tahab ennast ja oma "mina" maksma panna. Kõik sümptomid tiirlevad ümber telje "mina" ja ümbritsevad inimesed. Muutunud on lapse suhe ümbritsevatesse inimestesse või ka omaenese isikusse. Laps otsib oma kohta suhetevõrgustikus ja kui tal lubatakse olla emast-
annaabi.ee 
