Raamatud aitavad meil ühelt poolt reaalsusest välja lülitada, “elada kellegi teise elu“ ja teiselt poolt samastuda tegelastega ja leida oma muredele lahendusi. Kuidas aitab kirjandus meil toime tulla reaalsusega? Kirjanduse kaudu saab inimene maailmast teise pildi, mis võib muuta tema arvamust ja seisukohti. Viivi Luige romaan “Ajaloo ilu” annab edasi kuidas oli elada totalitaarses riigis, aga oma teoses kritiseerib ta pigem probleeme, mis võivad tekkida igas ühiskonnas. Juureldes põhjuste üle miks võib ühiskond inimesele vaenulikuks muutuda, leiab ta, et põhjused peituvad hoopis inimeses endas. Hea raamat peaks pakkuma elamiseks tuge - aitama näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu. Tänu sellele suudame märgata elu ilusamana. Minu jaoks peab kirjandusteos andma emotsionaalseid tundeid ja mõtteainet. Kindlasti peaks olema ka side peategelasega. Tähtis on saada aru tema mõttemaailmast ja tegude põhjustest,
väljendas seda hästi, nina kõrgel, õlad taga, rääkides justkui täpselt endast, olek juba muutus graatsilisemaks, kui ta oma saavutustest orkestriga rääkis.Geeniuse poolt ära pööramine, et mitte kuulata kaaslase mõtteid, mis temale ei meeldi. Ka tema puhul mängisid pilgud tähtsat rolli. Silmad olid, kui väiksel lapsel vanemate sõnu ja tarkusi kuulates, vaadates ja kuulates oma kunagist toakaaslast. Käed toetusid põlvedele, millegi üle mõtiskledes või juureldes. Lavakujundus oli väga minimalistlik, kõigest mõned puupingid. Lihtne kuid vägagi sobiv sellise lavastuse jaoks. Muusikaline kujundus oli väga hea, palad ja laulud toetasid kogu teksti ja lavastust iga mõtet võimendades. "Pea vahetus" meeldis mulle väga, ilmselt vaatan ka uuesti, et veel paremini kõiki mõtteid ja idedid enda jaoks aru saadavamaks teha.
Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti. Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on ülekaalus negatiivsed sõnumid: enamus meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad. Lõpetuseks tahan öelda, et häid mõtteid ega sõnu pole kunagi liiga palju ja nende abil on võimalik end ümbritsev maailm paremaks ja päikeselisemaks muuta.
Faust väärtustab tööd ja kuidas see inimesele kasuks tuleb. Väärtustab vabadust. ,,See on minu ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab." Mida Goethe tahab teosega öelda? · Inimene peaks mõtisklema oma eksistentsi üle. · Kuigi inimene võib sattuda halvale teele, jääb ta olemuselt heaks. · Inimese teod on tähtsamad, kui mõtted või sõnad. · Ainult probleemide üle juureldes võib leida sügavama tähenduse. · Inimene võib leida õnne kõige lihtsamates asjades. · Inimesed püüdlevad millegi kättesaamatu poole. Millised on inglite ja Mefistofelese seisukohad Maast? Inglitele Maa meeldib, sest see on pidevalt muutuv. Olemas on nii ilusad asjad, mis annavad jõudu, kui ka hävingut ja hirmu külvavad loodusjõud. Mefistofeles pidas inimesi kasututeks olevusteks, kes suudavad ainult hävingut ja kannatusi endaga kaasa tua. Kuigi
Tema säilinud käsikirjadest on leitud sadade tollal tuntumate masinate kavandeid ja olemas olnud seadmete täiustusi: tööpinkide, lennuaparaatide, langevarju, rihm-, kett- ja hammasülekannete, kaevamis-, kudumis-, müntimis- jm masinate jooniseid ning kirjeldusi. Tolleaegne tootmine ei olnud aga sellisel tasemel, et neid kõiki saanuks tema eluajal rakendada. Üks erandeid oli Leonardo kavandatud lüüsiväravad, mis ehitati valmis 1497. aastal. Mitmesuguste seadiste kallal juureldes tegi ta palju teaduslikke avastusi. Näiteks kaaludega tegeldes järeldas ta, et õhul on mass ja et õhurõhk sõltub ilmast. Oma ajastust kaugele ette jõudis Leonardo ka astronoomia, matemaatika, filosoofia ja füsioloogia alal. Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. See on väidetavalt maailma kõige kuulsam maal. Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. aastal
Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites. Raua luulet on korduvalt avaldatud venekeelsete kogumikena. 5 3. Luulekogu ,,Sügisnukrus" süvendatud analüüs
pruugi selliselt saavutatud tulemus rahuldada ühtegi protsessis osalejat, sest see halvab, tekitab vimma ja on destruktiivse loomuga. Kui mõelda meid iga päev ümbritsevale kommunikatsioonile, siis näeme kahjuks, et ülekaalus on negatiivsed sõnumid: paljud meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad. 2 Seega tuleks valida sõnu ja mõelda aeg-ajalt endast lähtuvate sõnumite üle, sest sõnal on musttuhat palet ja meist endist sõltub, missugusel palgel parasjagu paista lastakse. Sageli aga sõna on nõrk ja meedia seda ei paranda. Pilt on usutavam. Üks foto räägib
3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer. 4. Alustuseks tutvustas kurat talle kõrtsielu Auerbachi keldris, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Faust tüdines sellest õige pea. Edasi läksid nad nõiakööki, kus Faust jõi eliksiiri, mis muutis ta nooremaks. Varsti peale seda kohtas ta Margaretet. Hiljem lahutas Mefisto ta meelt Volbriööl, et too unustaks oma armsama. Nende lõbustuste mõte oli pakkuda rahuldust Fausti hingele
analüüsita ning läheduseta, mis teda paelub heitlikus ja nõrgas natuuris. Viimastes koonduvad otsekui lõikepunktis ajastu tüüpilised jooned, samuti avaneb nende kaudu võimalus jälgida teo ja tahte vastuolust tärganud pingeid inimpsüühikas, mis tagab Vetemaa lühiromaanide sisemise dünaamilisuse. Oma kõhklevate tegelaste käitumist nagu läbi luubi uurides ning selle tõukejõudude üle juureldes avastab autor drastiliste aktide, tapmise, reetmise, kangelaslikkuse taga hoopis midagi muud. Siin peitub ka üks põhjus, miks Vetemaa lühiromaanides on nii palju deheroiseerimist, «pühaduse rüvetamist», skeptilis iroonilist suhtumist argiteadvuse poolt heaks ja ilusaks peetusse. «Kalevipoja mälestused» on üldiselt kantud tavapärase jõukangelase müüdi pilamise vaimust ning ka «Reekviemi» lõpp kummutab käibekujutlusi kangelaslikkusest
selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega. Pärast kümnendat eluaastat hakkab laps surma abstraktsemalt mõistma, juureldes sel ajal ikka veel õigluse, ebaõigluse ja saatuse üle. Kuna selleks ajaks on laps teadlik surma isiklikkusest, võib ta püüda surmale mõtlemist vältida . Hirmu tulemusena võib laps kasutada erinevaid kaitseviise -- näiteks heita surma üle nalja. Leinava lapse meeleolud võivad vahelduda -- see on normaalne ning seda tuleb aktsepteerida. Murdeealine laps võib pereliikme surma puhul jumaldada lahkunut, ning oma viha suunata teiste inimeste vastu, mis suurendab konflikte --
Ainuke lähim võimla asus Viljandis, mis oli alatasa hõivatud. Nii jooksis ta lühikesi otsi tõusva kiirusega külmunud põllul, vahel sumpas hangedes. Kuuli tõukas mustavate kapsajuurikate keskel, kuusehekki oli peidetud ka üks tõke. Endiselt soovis ta treenida üksi, õpetussõnadega torkijad talle ei meeldinud. Pealegi olid enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin) Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma esinemise korral avaldati sageli pettumust
01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse. Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika, mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed.
2. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest ei ole ekslik, vaid ka ohtlik, sest paneb meid uskuma autoriteetidesse ja dogmadesse (õpetuslause, mis ei vaja tõestamist). Lähtekohaks peaks tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on aktuaalne ka tänapäeval (just hariduse andmisel). 3. Mõistuse sündides puhas tahvel (ladina keeles Tabula rasa) Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte
Kui näidata üles huvi tema jutu vastu esitades küsimusi ning suunates teda on see väga kasulik keeleline harjutus. Õppimine Õppimine toimub vaatluse teel või teisi järele aimates ning osa katse-eksitus meetodil.(4) Vastsündinu on väga usin õppija. Ta tahab aru saada maailmast kuhu ta sündis, silmitsedes ning ka katsudes kõike, mis tal nägemis ja ulatus piirkonnas asub. Ta õpib ka igapäevastest toimingutest näiteks mähkmete vahetamisest, juureldes kust ja miks see mähe äkki ilmus. Lapsele peaks näitama sellel ajal erinevaid mänguasju, samal ajal rääkides. Tuleb vaadata, et võrevoodis või vankris oleks alati nähtavalt kohal mõni värviline mänguasi, sest need annavad imikult teadmisi kujust, värvist ja materjalist. Umbes neljandal kuul võiks hakata arendama imiku keskendumisvõimet, sest see on õppimise seisukohast äärmiselt tähtis omadus. Näiteks võiks asetada mõne lapse
kiviga. ,,Kui ma olin üksi, võtsin sageli kivil istet, ja siis algas mõttemäng, mis kõlas umbes nii: ,,Mina istun selle kivi peal. Mina olen üleval ja tema on all." Aga kivi võis ka ütelda ,,mina" ja mõtelda: Mina asun siin, sellel nõlvakul, ja tema istub minu peal. Aga edasi tekkis küsimus: kes olen mina? Kas see, kes istub kivi peal, või olen ma kivi, mille peal tema istub? See küsimus ajas mind iga kord segadusse, ja ma tõusin püsti, kaheldes iseendas ja juureldes selle üle, kes ma nüüd siis olen. See asi jäigi segaseks, ja minu ebakindlusega kaasnes kummalise ning lummava pimeduse tunne." (JUNG 2004:30) Kõrvaltvaatajana on raske hinnata, kas tegemist on mina-teadvuse nõrkusega või hoopis võimega leida müstilist sidet ümbritsevaga ning tabada asjade näilisest sügavamat olemust. Igal juhul on hiljem Jungi teostes küllaltki tihti jälgitav taoline ambivalentsus - ei ole võimalik päris
Edasi küsisin ma, kas sel- See teeb haiget, kuid valu läheb üle – mõnedel inimestel peaaegu koheselt... teistel jääb lised käitumisviisid meeldivad neile ning kas nad peavad sellist käitumist õiglaseks ja toetavaks. 28 29 Selle kallal juureldes nõustusid nad, et tõepoolest ei tule kellelegi kasuks viisakaks sundimine mitteverbaalne käitumine annab – enam kui miski muu – märku enesekindluse puudumisest oma õpetaja „kontrolliva“ käitumisega. Tegelikult tuli nii välja, et need õpilased tahtsid õpetajalt autoriteedi ja positsiooni suhtes. Mõnedes õpilastes võib see isegi provotseerida tarbetult konku-
Ta nägi enese all, ja see oli kole, Saint-Jean-le-Rond'i katust nagu väikest kahekorra murtud kaarti. Ta vaatles ükshaaval torni osavõtmatuid skulptuure, mis nagu temagi sügaviku kohal rippusid, kuid ei tundnud hirmu eneste pärast ega halastust tema vastu. Koik ümber oli kivine; ta silmade ees olid avatud lõugadega koletised, üsna all kirikuväljaku sillutis, pea kohal Quasimodo, kes nuttis. Kirikuesisel seisid mõned uudishimulike salgad rahulikult juureldes, kes küll see hull võiks olla, kes seal ülal nii imelikul viisil ennast lõbustab. Kuna nende selged, heledad hääled üles preestri kõrvu kostsid, kuulis ta neid ütlevat: «Ta murrab ju endal kaela!» Quasimodo nuttis ikka veel. Viimaks sai raevunud ja hirmunud ülemdiakon aru, et kõik on asjatu. Ta võttis siiski kokku oma viimase jõu, et veel kord katsuda. Kramplikult vihmaveetorust kinni hoides