kui ka tuludes st. need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist. Kokkuhoid 45 000 (sissetulev rahavoog) Amortisatsioonikulu (125000/5) -25 000 (ei ole rahavoog) Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200 Amortisatsioon 25 000 Juurdekasvuline rahavoog 38 200 3. Arvutage lõpetavad rahavood Uue seadme müügihind 0? - ettevõtte tulumaks 0? LRV 0? 4. Tasuvusaeg 112 540 / 38 200 = 2,9 aastat Antud projekt tasub ennast 2,9 aastaga. Kuna pole öeldud firma poolt lubatud tasuvusaega, siis ei saa selle näitaja põhjal otsustada. 5. Praegune puhasväärtus NPV Kuna pole antud prrojekti eluiga, siis võtan arvutuse aluseks masina oodatava eluea 5 aastat.
• teha edasist analüüsi 21.Dividende makstakse: • puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist 22.Põllumajanduslike väikeettevõtjate tegevuse finantseerimisel on üheks põhiliseks investeerimisobjektiks: • Maa 23.Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui: • Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu 24.Missugune järgnevatest ei ole rahavoog investeerimisel: • esialgsete kulude rahavoog • teisene rahavoog • juurdekasvuline rahavoog • lõpetav rahavoog 25.Kasumiindeks ehk • tulude kulude suhe 26.Milline variantidest ei mõjuta dividendipoliitikat? • Aktsia turuhind 27.Dividendipoliitika kujundamisel tuleb leida vastus järgmistele lihtsatele küsimustele: • Kuidas maksta? kui palju maksta? kuna maksta? 28.Kui suur on töötajate arv väikeettevõtetes Eestis kasutusel oleva määratluse kohaselt? • >50 29.Milline nendest on dividendipoliitika kujundamisel vastust vajav küsimus ?
8) Ignoreeri intressimakseid ja finantseerimist Uute projektide hindamisel ja rahavoogude kindlaksmääramisel tuleb eristada investeerimis- ja finantseerimisotsustusi. Intressimaksed ja teised finantseerivad rahavood, mis võivad tekkida projekti finantseerimiseks vajalike vahendite hankimisega, pole juurdekasvulised rahavood. PROJEKTI TULUDE JA KULUDE MÕÕTMINE Rahavoogude mõõtmisel huvitab meid ainult juurdekasvuline ehk inkrementaalne ehk diferentsiaalne maksudejärgne rahavoog, mis on seotud analüüsitava investeerimisvõimalusega. Silmas peaks pidama ka seda, et paljudel juhtudel, kui projekti vastu ei võeta, siis firma jaoks olemasolev olukord ei jää kestma. Seotud rahavoogude arvutamisel peame me olema realistlikud nende rahavoogude hindamisel, mis tekivad, kui projekt vastu ei võeta. On ilmselge, et otsuse
Projekt teenib täpselt nii palju tulu, kui oli investori nõutav tulumäär. Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1
Projekt teenib täpselt nii palju tulu, kui oli investori nõutav tulumäär. Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1
Projekt teenib täpselt nii palju tulu, kui oli investori nõutav tulumäär. Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1
järgmised ressursid: 1) Aeg; 2) Inimesed; 3) Kogemused ja kompetentsid; 4) Tehnoloogia. Rahavoogude arvutamine Kapitali eelarvestamisel loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga (põllumajanduses vähemalt kuu kaupa teha esimesel aastal, edaspidi võivad olla pikemad vahed). Rahavoogude jaotus: 1) Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks; 2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus. Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!! Investeeringute efektiivsus Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena.
ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0
2)investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel 33:Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma 1.Esialgne rahavoog hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. 2.juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise 3.lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu , mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan.
põhjustanud investeeringu suhtena. Projektile hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid voogusid. Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1.Esialgne rahavoog- hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2.juurdekasvuline rahavoog- projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. 3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. 35
INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu ÜHE täiendava investeeringu rahaühiku kohta.Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutame hindamisvahendina rahavoogusid.Vadeldakse aekunud raha e. sissetulevat rahavoogu ja väljamastud raha e.väljaminevat rahavoogu. Rahavoogude jaotus- esialgne, juurdekasvuline,lõpetav 33. Investeerimisprojektide hindamine teostatavuse ja tasuvuse seisukohast 1) teostatavuse uuring-kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressurssid (inim-, materjali-, energia- ja raharessursid) 2) tasuvusuuring-kuidas projketi arendada ja kuidas finantseerida. Üldjuhul on võimalikud mitmed lahendused. Mida erinevamad on võimalikud tulemused, seda ebamäärasemaks muutub tulemus. Tasuvusuuring ei
selle võrdsuse tektiab. ACF tulumaksujärgne rahavoo summa perioodil t IO esialgsed kulud n projekti oodatav kestus n IO = ACF t t=1 (1 + IRR) Kui IRR on kõrgem kui nõutav tulunorm, siis võtta projekt vastu Kui IRR on madalam, kui nõutav tulunorm, siis lükata projekt tagasi. Näide: Firma mille nõutav tulunorm on 10% kavatseb ette võtta projekti, mille esialgsed kulud on 45 555 EUR. Kui see projekt vastu võetakse, siis on oodatav puhas juurdekasvuline rahavoog 15 000 EUR aastas projekti 4-aastase kestuse vältel. Arvutada IRR 45 555 EUR = 15 000 + 15 000 + 15 000 + 15 000 (1 + IRR)1 (1 + IRR)2 (1 + IRR)3 (1 + IRR)4 Mis sellest kõigest siin välja peaks tulema no pole halli aimugi!!!! 27. Investeeringu nõutav tulunorm (diskontomäär) millistest teguritest sõltub? Diskontomäär võtab arvesse investeeringu kindluse, riskifaktori, likviidsuse ja juhtimise kulud
4. Inkrementaalne rahavoog. Oluline on see, mis põhjustab eeskätt positiivse rahavoo. Finantsjuhtimises tuleks otsuste tegemisel lähtuda alati mitmest alternatiivsest variandist. Projektide valikul on alati keskseks küsimuseks, mis juhtub kui projekt käivitada ja mis saab siis kui seda mitte rakendada. Projekt tasub rakendada juhul, kui ta tagab juurdekasvulise rahavoo. Juurdekasvuline on see rahavoog, mis tekib projekti rakendamisega kaasneva rahavoo ja projekti mitterakendamisega säiliva rahavoo vahena. Kui ettevõtte rahavood projekti juurutamisel ei ole juurdekasvulised, ei anna selline uuendus ettevõttele olulist tulu. 5. Konkurentsi turud. Raske on leida ainult tulusaid äriprojekte. Tavaliselt on iga finantsjuhi mõtteks leida võimalikult tulutoovaid uuendusi, kuid reaalselt on tunduvalt
(2000/1,331) =1087 Kas kolmas variant sobib? Järeldus on selline, et tasuvusaega ei tohiks kasutada ainsa kriteeriumina, seda võib kasutada tema lihtsuse ja mõistetavuse tõttu kui ühte projekti hindamise varianti. Andres Laar 2008 2007 INVESTEERINGUTE HINDAMINE Arvestuslik rentaablus investeeringu juurdekasvuline tulu Enamlevinud rentaablusnäitajad: ROI (return on investments) e. investeeringute rentaablus, ROA (return on assets) e. varade rentaablus, ARR (average accounting return) e. arvestuslik rentaabluskordaja. Põhimõtteliselt mõõdavad kõik need meetodid järgmist: Rentaablus = kasum/ varad Erinevus on selles, mida mõistetakse kasumi või varade all. Näiteks ROA puhul on varaks omakapital, ROI puhul kogukapital.
mis tekivad projekteeritava investeeringu tulemusel. Nende rahavoogude summa võib projekti eluea jooksul muutuda ning muutumine võib toimuda ka aasta jooksul. Üldiselt eeldatakse muutumise toimumist aasta lõpul. Juurdekasvulised ehk lisandunud rahavood arvutamine: Laekumised (sissetulevad rahavood) - väljuvad rahavood - amortisatsioon (ei ole rahavoog) = kasum enne tulumaksu - tulumaks = puhaskasum + amortisatsioon = juurdekasvuline rahavoog Lõpetav rahavoog tekib projekti eluea lõpus. Projekti eluea viimase aasta lõpus võib firma saada positiivseid rahavooge likvideerimismaksumuse ja vabaneva käibekapitali näol. Lõpetavat rahavoogu vähendatakse seadme demontaazikulude ja müügikulude võrra. Lõpetav rahavoog arvutatakse järgmiselt: Likvideerimismaksumus - demontaazi ja müügikulud = tulumaksueelne likvideerimismaksumus - tulumaks = puhas likvideerimismaksumus
arvestuslikke tulusid. Rahavood, st raha laekumine (cash inflows) ja raha väljamaksed (cash outflows). 157) Kapitali eelarvestamises loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tahavad või saadavad ... 158) 159) 160) 161) 162) Rahavoogude jaotus a.i.2.a.i.1. ESIALGNE RAHAVOOG st kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks a.i.2.a.i.2. JUURDEKASVULINE RAHAVOOG st projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali- ja tööjõu ja muude kulude) vähenemise a.i.2.a.i.3. LÕPETAV RAHAVOOG hõlmab projekti likvideerimismaksumuse 163) MÕTLE JUURDEKASVULISELT st mõõda seda, mis midagi muudab! Mis muutus võrreldes senisega? 164) Projektide hindamine 165) Kõrvutatakse baasrahavoogu ja projektist tulenevaid rahavoogusid.
Ülevaate saamiseks selle kohta, kuidas äriprojekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida, teostatakse tasuvusuuring. Tasuvuse uuring annab ülevaate, kuidas äriprojekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida. Rahavoogude jaotus (3): 1.Esialgne rahavoog hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2. Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjalide kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. Rahavoogude puhul vaadeldakse, millisteks võivad rahavood kujuneda pärast projekti rakendust, kas *rakendusjärgne rahavoog jääb const-ks *rakendusjärgne rahavoog on muutuv 3.Lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates tavaliselt projekti likvideerimismaksumuse e likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud.
annaabi.ee 
