reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Isohoorilises tööprotsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk siseenergia suurendamiseks. Isobaarilise protsessi puhul jaguneb juurdeantav soojushulk paisumise töö ja siseenergia muudu vahel. Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Termodünaam I seadus: Q=U+A, gaasile soojushulga, siis osa energiat kasut siseenergia muutmiseks, osa tööle. = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk,1J U siseenergia
nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. Q=U + A, Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut A- välisjõudude vastu tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline.kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks. Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi se töö A=pv ja siseenergia muudu U vahel. U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A
tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha nimetatakse makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Kui uurime näiteks erinevate gaaside segunemist või vedeliku aurustumist, jääb makrokäsitlus ebapiisavaks. Nende ja paljude eiste probleemide puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Sellist käsitlust nimetatakse mikrokäsitluseks. Isoprotsessid: 1) Isohooriline protsess (V=const) Q= U + A; A = p V; V = 0 => A=0=> Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada. Reaalselt on järjepidevalt võimalik soojust tööks muundada vaid tsüklilisel protsessil.
Kehade siseenergiat on võimalik muuta mehhaanilist tööd tehes. Kui mingi süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, siis tema siseenergia väheneb. Kui välisjõud teevad tööd mõne süsteemi jõudude vastu, siis keha siseenergia suureneb. Praktikas on ainsaks võimaluseks kasutada töötava kehana mingit gaasikogust. Gaasi paisumise töö on alati võrdeline rõhuga ja ruumala muuduga antud rõhul. Isohoorilises tööprotsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk siseenergia suurendamiseks. Isobaarilise protsessi puhul jaguneb juurdeantav soojushulk paisumise töö ja siseenergia muudu vahel. Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Tsükliline protsess on ainus võimalus kestvaks soojuse muutmiseks tööks ning selle puhul tuleb paisuvat gaasi vahepeal ka jahutada ja kokku suruda. Soojusmasin ei saa töötada ühel kindlal temperatuuril. Kui
Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat? Soojushulga muutmisega kui süsteem teeb tööd välisjõudude vastu. 10) Sõnasta termodünaamika I seaduse sise- ja välisjõudude kadu. Valemid, tähised? Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q = U + A Q juurdeantav soojushulk U siseenergia muut A välisjõudude vastu tehtud töö ehk paisumise töö 11) Mis on perpetuum mobile? Põhjenda, mis selle loomine on võimatu. Perpetuum mobile on igiliikur ehk masin, mis teeb tööd energiat tarbimata. Igiliikur
Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat? Soojushulga muutmisega kui süsteem teeb tööd välisjõudude vastu. 10) Sõnasta termodünaamika I seaduse sise- ja välisjõudude kadu. Valemid, tähised? Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q = ΔU + A Q – juurdeantav soojushulk ΔU – siseenergia muut A – välisjõudude vastu tehtud töö ehk paisumise töö 11) Mis on perpetuum mobile? Põhjenda, mis selle loomine on võimatu. Perpetuum mobile on igiliikur ehk masin, mis teeb tööd energiat tarbimata. Igiliikur
ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada.Nii jääbki praktikas ainsaks võimaluseks kasutada töötava kehana mingit gaasikogust. A=P V Teoreeetiliselt on võimalik kõige suurem soojushulk saada,kui kasutada isotermilist paisumist.Sel teel saaksime kogu soojushulga tööks muuta.Kahjuks pole praktikas võimalik.Q=A(kogu juurdeantav soojushulk läheb paisumistööks). Miks kasutatakse gaasi: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral
molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 20. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd 21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ? I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 22. Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? v + ü !! Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. Akas= A1-A2 23. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast.
Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. I printsiip-termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Iiprintsiip-kasulik töö tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal rõhul kui paisumine, et väiksem rõhk antud suumala juures tähendab madalamat temperatuuri tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada pärast kokkusurumist soojendada. Pole võimalik ehitada masinat mis muundaks temale antud soojuse täielikuks tööks.
Kordamine kontrolltööks 3. TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika põhineb mittetõestatavatele printsiipidele. Makrokäsitlus. Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4
Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena.
Termodünaamika 1. printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=DU+A, kus Q-soojushulk; DU-siseenergia muut; A- gaasi töö (J). A=-pV; U=Q+A', kus A'=V [A=N(W)t] Soojushulga arvutamise valem: (1)Q=cmT(T2-T1), kus Q- soojushulk(J); c-aine eritegur (J/kgK); m-mass(kg); T-tº muut (aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
metall hea soojusjuht.2.konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutum tõttu, toimb vedeliks ja gaasids. Nt soojad hoovused määravad õhutemp. 3.soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi. Nt. päike soojendab läbi aknaklaasi. Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. (Q=U+A) Termodünaamika II printsiip väidab, et suletud süsteemis on protsesside kulgemisel kindel suund. Entroopia suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Siseenergia hulk on soojushulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis.Q=cm(te-ta)=cmt, Q-soojushulk(J).
·Termodünaamika I printsiip Koostaja : Maiki Joakit Juhendaja : Margus Neider termodün.-le süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A = U Q = U + A ·Siseenergia - on molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q =cm ; =(t2-t1); t c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C t Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb
muutumisel V =V1 V2 A = F h V < 0 F= p S A = < 0 A = p S h Gaasi töö h S h = V V2 paisumisel on negatiivne selle V1 A = p V tulemusena siseenergia väheneb) Töö isoprotsessidel 1. Isohooriline protsess (V= const) . Q = U A A= pV ; V = 0 A=0 Q = U Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. Töö isoprotsessidel 2. Isobaariline protsess (p= const) A = p V Q = U p V Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel Töö isoprotsessidel 3. Isotermiline protsess(T=const). T = 0 U~T U =0 Q = U A Q = A Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada
Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0. Isotermne protsess- tegemist on protsessiga, kus temperatuur jääb konstantseks. Rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises seoses. St, et sama palju, mis üks suureneb, teine väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. Ülesanne: Hapniku balloonis on rõhk 9,8 mP. Temp on 24 kraadi. Balloon viidi lattu, kus temp on -12 kraadi ja manomeeter näitas 8,6mP. Kas rõhumõõdik on katkine. Peab tegema jällegi kalviniteks. 24+273= 297 -12+273=261 297/261=1,1 ja 9,8/8,6=1,1 Rõhk ja temperatuur on võrdelises reoses. Rõhumõõdik pole katkine. 37. Mikro-ja makroparomeetrid
Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja põõrdvõrdeline massiga. a=F/m Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Termodünaamika I printsiip. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Termodünaamika II printsiip. Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Gravitatsiooniseadus. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel
Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Suletud süsteem (soojuslikult isoleeritud) on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega
Soojusülekande liigid: konvektsioon- sü, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Soojusjuhtivus- sü, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulide liikumise tõttu, ilma et keha ümber paikneks. Soojuskiirgus- sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise neelamise tõttu. TD I printsiip: Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Q- soojushulk- 1J Q>0-süsteem saab juurde soojushulga -muut Q<0-süsteem annab ära soojushulga U- siseenergia muut-1J A>0-kui keha paisub A- töö-1J A<0-ruumala väheneb A=p·V p-rõhk-1Pa V-ruumala muut- 1 m³ Mida suurem on rõhk ja ruumala muut, seda suurem on töö.
Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks,
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja
Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 49. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 50. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 51. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. A=p V 52. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast.-
Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 52. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 53. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 54. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. A=p V 55. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast.- 1
kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mis tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A (Q-juurdeantav soojushulk 1J, U-siseeenergia muut 1J, A-välisjõudude vastu tehtud töö 1J) 10. Ülesanded 2.9 Antud: t=5s; v0=20m/s; v=10m/s; m=3,5t=3,5*109 Leida: a=?; F=? Lahendus: a=(v- v0)/t=(10-20)/5=-2(m/s); F=ma=3,5*109*(-2)=-7*103N
T gaasi absoluutne temperatuur Makroparameetrite kaudu: Isoprotsessid kui mingi protsessi käigus gaasi koguse mass on jääv ja üks kolmest parameetrist (p, V, T) ei muutu, siis on tegemist isoprotsessiga. 1) pconst isobaariline (isobaarne) Gay-Lussaci seadus 2) V-const isohooriline (isohoorne) Charles'i seadus 3) T-const isotermiline (isotermne) Boyle - Mariotte'i seadus Termodünaamika I seadus süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu Q juurdeantav soojushulk siseenergia muut - välisjõudude vastu tehtav töö Termodünaamika II printsiip soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasin siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade (koosneb soojendist siseenergiat andev keha; jahutist süsteemilt siseenergiat saav keha; töökehast
pV = const, kui T = const. · Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const · Charles'i seaduse [s'arli seaduse] järgi on jääval ideaalse gaasi rõhul võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T = const, kui V = const (p = const × T). 18.Termodünaamika printsiibid Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale; suletud süsteem püüab üle minna korrastatud
võimalik saavutada) 4. Termodünaamika printsiibid (nende erinevad sõnastused) Termodünaamika – füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töös ja siseenergias a. I printsiip – süsteemile juurde antav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q= ∆U + A η ≤ 100 Q – juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia suureniemine, A – välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö) Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise, ühesõnaga TD esimene printsiip on tuntud kui energia jäävuse seadusena. b. II printsiip – soojusmasinaga pole võimalik moondada kogu kulutatud soojusenergiat teisteks eneriga liikideks. Kasutegur jääb alati väiksemaks kui 100%
15. isoprotsessid? Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isotermiline toimub jääval temperatuuril, gaasi rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises sõltuvuses (pV = const) Isohooriline toimub jääval ruumalal, gaasi rõhk ja temp on vastavas sõltuvuses (p/T = const) Isobaariline toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip I printsiip kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastutehtavaks tööks II printsiip määrab looduslike protsesside suuna (soojus ei saa minna külmalt kehalt kuumale ns) 23. Mida nätab entroopia Iseloomustab kehade süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem seda suurem entroopia 25. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele
Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk Q= c m t (c-aine erisoojus, m-keha mass, t- temp.muut). Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temp. ühe kraadi võrra .(ühik: 1J/kg'C). Termodünaamikas vaadeldakse protsesse suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis st. et süsteemis on soojusvahetus ainult omavahel, mitte aga vaäljaspool kogumit asuvate kehadega. Termodünaamika printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu Q=U+A (Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut. A- välisjõudude vastu tehtud töö). Kui Q on neg., siis süsteem annab ära vastava soojushulga ja kui A on neg, siis teevad väisjõud süsteemiga tööd. Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. Soojusmasin koosneb
pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. Peetakse üheks peamiseks soojusmasina loojaks. 2) Kes oli ja mida tegi Carnot? Nicolas Léonard Sadi Carnot (17961832) oli prantsuse füüsik, kes matematiseeris soojusmasina idee 1824. aastal. Konstrueeris täiusliku soojusmasina mudeli. 3) Termodünaamika I printsiib. Kehale juurdeantav soojushulk läheb alati välisjõudude vastu tehtavaks tööks ja keha siseenergia kasvatamiseks (Nt ühest punktist teise liikumine). 4) Millistel viisidel on võimalik keha siseenergiat muuta? Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil - töö (mehaaniline) ja soojusülekande teel. Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust, ei sõltu aga keha liikumise kiirusest ja tema asendist teiste kehade suhtes.
pV/T=const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K) Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t Soojushulk soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Ideaalse gaasi olekuvõrrand p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon Termodünaamika esimene seadus süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehtakse välisjõudude vastu. U=Q-A Termodünaamika teine seadus soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasin Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojendi, jahuti, töökeha. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. =(Q1-Q2)/Q1=A/Q1 Q=Lm=m L-aurus, -sulamis
_____________________________________________________________________ 25. Missuguse valemiga arvutatakse kasutegurit? Q1 - Q2 Kasutegurit arvutatakse valemiga: = 100% Q1 26. Mida näitab antud valem? Q = U + A Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus. 27. Sõnasta termodünaamika I prinsiip. Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. 28. Mis asi on perpetuum mobile? Perpetuum mobile on igiliikur, mille abil püüti teha tööd ilma energiat tarbimata. 29. Mida nimetatakse isoprotsessiks? Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga 30. Nimeta termodünaamikas toimivad isoprotsessid. · Isobaarne protsess
väiksem ühest (välja arvatud juht, kui K). Entroopia on pööratava protsessi olekufunktsioon. Entroopia iseloomustab süsteemi oleku muutust, mis toimub siis, kui pööratavas protsessis süsteem sama temperatuuri juures saab juurde või annab ära soojust. 6. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund. (Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)). Termodünaamika teine seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Külma ja kuuma vee segust ei enam tagasi eraldada külma ja sooja vett. Soojusprotsessidel on kindel suund. 7
Absoluutne null on 0 K ehk 273,15 °C Celsiuse skaalal. · Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala aluseks on kokkulepe, et jää sulamistemperatuurile vastab 0°C ja vee keemine on temperatuuril 100°C. See temperatuuride vahe jagatakse 100 võrdseks osaks, mida nimetatakse kraadiks. · T = t + 273,15 t= T-273,15 · Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). 14. · Tahkes olekus on molekuli nendevaheliste tõmbejõudude toimel paigutunud jäika struktuuri. Vedelas olekus on molekulidel rohkem energiat ja nad liiguvad rohkem ning ei oma jäika struktuuri
Q1 Q2 SOOJENDI T1 TÖÖTAV KEHA JAHUTI T2 A = Q1 - Q2 Töötav keha saab soojendilt soojushulga Q1. Osa sellest muundub mehaaniliseks energiaks soojusmasin teeb tööd, osa kandub jahutisse. Soojusmasina tööks on vajalik, et soojendi temperatuur oleks jahuti omast kõrgem, T1 > T2 TD I SEADUS Energia jäävuse seadus termodünaamiliste protsesside korral: Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb paisumisel tööd. Q = U + A Q juurdeantav soojushulk 1J U siseenergia muut 1J A välisjõudude vastu tehtud töö 1J
Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const ( Browni liikumine- Nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed saavad vee molekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises. Difusioon- Ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Adiabaatiline protsess- Protsess, kus süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Q=0 Soojusmasin- Perioodiliselt töötav masin, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. See on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja madalam T2. Soojusmasina kasutegur- Tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa
on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) Sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). 1920.Termodünaamika III printsiip. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, DU on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Suletud süsteem (soojuslikult isoleeritud) on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet nim soojusmasinaks
Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu. Keemisel juurdeantav energia kulub siseenergia ja molekuli vaheliste kauguste suurendamiseks. Aurustumiseks kuluv energia leitakse valemist Q=L×m, L-keemissoojus, aurustumissoojus keemis temp.-l. Ohmi seadus G.S.Ohm. Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhiotstel ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R U=I×R R= U/I
ehitusega. 41. Soojusülekande liigid gaasides? Konvektsioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus. 42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II- määrab protsesside kulgemise suuna, näiteks soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumale või suletud süsteem ei saa üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 45. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? Isoprotsesside iseloomust. 46. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isokoorne on halvim, sest töö on 0
Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 C = 273 K. Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena.
Mikrokäsitluses suurima tõenäosusega olek suletud süsteemis. · Tehniline atmosfäär--rõhu ühik 1 at = 0,981*105 Pa. · Termodünaamika--makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. · Termodünaamika esimene printsiip--mittetõestav, praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Termodünaamika esimene printsiib väidab, et kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia muuduks ja keha paisumise tööks. Sisuliselt väljendab termodünaamika esimene printsiip energia jäävust ning töö ja soojushulga (siseenergia) ekvivalentsust soojuse muundamise tööks. · Termodünaamika teine printsiip-- mittetõestav, praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Termodünaamika teine printsiip väidab, et suletud süsteemis on protsesside kulgemisel mingi kindel suund
Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga 2.peatükk Siseenergia- keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa Termodünaamika esimene printsiip- termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Soojusmasin- perioodiliselt töötav masin , mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga suhet Termodünaamika teine printsiip- soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks 3.peatükk
iseloomustavat suurust nimetatakse ERISOOJUSEKS. Erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe massiühiku aine soojendamiseks 1 kraadi võrra või vabaneb selle jahtumisel 1 kraadi võrra. Ainete erisoojused määratakse katseliselt ja kantakse tabelisse. 8. Mis on sulamine? Sulamissoojus. SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur, st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu. Sulamise ajal juurdeantav soojushulk kulub kristallvõre lõhkumiseks. Kuna sulamise ajal keha temperatuur ei muutu, siis osakeste kineetiline energia ei muutu. Muutub osakeste pot. energia. Osakeste võnkeamplitud suureneb, osakesi hoidvad jõud nõrgenevad ja sulamistemperatuuril osakesed lahkuvad oma kohalt. Osakeste paigutus muutub korrapäratuks. SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril.
moolides) Isotermne protsess: pV=const. ; p V =p V ; Boyle'i ja Mariotte'i seadus Isobaarne protsess: V/T=const. ; V /T =V /T Isohoorne protsess: p/T=const. ; p /T =p /T Siseenergiaks nimetatakse keha molekulise kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojushulk iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka.Tähis Q, ühik 1J. Valem: Q=cm t (c aine erisoojus) Termodünaamika I printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A (Q juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut, A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)). U võib olla ka negatiivne. Soojusmasin muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Energia muundumist iseloomustab mehaaniline töö. Koosneb soojendist, jahutist ja töökehast.
Selle all mõistetakse siseenergia hulka, mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus. 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena.
Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT
suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Q= U+A . 2. printsiip Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus toimub kütuse põlemine ja keha annab siseenergiat või soojushulga Q1 Jahutist mis saab süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel
Teadvus on inimesele omane võime üldistada kogemusi ja kasutada neid nähtuste ennustamisel. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m. Temperatuur iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 °C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 °C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 °C = 273 K. Termodünaamika esimene printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse 10 välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise
simum, on poordvordeline kiirgava keha absoluutse temperatuuriga: Aine erisoojus naitab, kui suur soojushulk tostab uhikulise massiga keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. Termodunaamika I printsiip: susteemile juurdeantav soojushulk kulub susteemi siseener gia suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu.
annaabi.ee 
