referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult
Arhitektuur,Interjöör,Disain · Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" · Art nouveau pärineb Inglismaalt · Alusepanija William Morris (1834-1896) · Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) · Art nouveau/ juugendstiili eesmärk oli kuntsi ja elu ühendamine moodsa ajastu kujunemis perjoodil. · Kõrgaeg 18901905 · Juugendis võib eristada enam-vähem kahte üheaegset suunda:Dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit · Juugendstiil hõlmab arhitektuuri,sisekujundust,maalikunsti,raamatuillustratsioone,e htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas · Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2
keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti valmisid kivikattega parklad maja ette. 2005 valmis pargi servas asuv vanast moonakatemajast renoveeritud külalistemaja. Laitse Lossis on külastajatele avatud 1. korruse ruumid. Lossipark on alati avatud. Lisaks pubile on suveperioodil avatud päikesepoolne rõdu, mis mõneti kopeerib Veneetsia Doodzide palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil
vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
nad kasutasid ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale ja töötasid otse looduses. W.H.Hunt on avatavasti kõige esinduslikum prerafaeliit ja ta jäi läbi oma kogu pika loomingu truuks varasele prerafaeliitluse tehnilistele ettekitjutustele. J.E.Millais oli kõige andekam prerafaeliitlane. Tema parimad tööd olid eriti naturalistlikud ja kutsuvad esile eriti lüürilise ja romantilise atmosfääri. Edward Burne-Jones (1833-1898) oli iseõppinud maalikunstnik ja mõjustatud Rossettist ja nagu tema, võttis Burne-Jones inspiratsiooniallikaks Malory eepose. Tema eemalolevate ja eeterlike figuuride õrn, peenutsev erotitsism, tema delikaatsed meelelised jooned, mida imetlesid sümbolistid, muutusid hiljem määravateks Aubrey Beardsley loomingut mõjutanud teguriteks. Christopher Dresser (1834 1904) oli disainer, kes tahtis tuletada disaini geomeetrilisi ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks
Näitlejanna Jeanne Samary portree. Madame Henriot. 1877. 1881. 1877. Auguste Renoir. Auguste Renoir. Auguste Renoir. Tüdrukut klaveri juures. 1891. Supleja. u.18831884. Autoportree. 1910. Impressionismi maalikunst Edouard Manet. 1832-1883. Prantsusmaa. Edouard Manet. Edouard Manet. Olympia. 1863. Edouard Manet. Eine roheluses.18621863. Härjavõitlus. 18651866. Edouard Manet. Edouard Manet. Edouard Manet.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014) Sümbolism, juugend, rahvusromantism I OSA. ÜLDKÜSIMUSED. Õpik - Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile“, kirjastus Kunst, Tallinn, 2003 –lk 10 – 29, küsimused lk 16, lk 23, lk 29 1. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid? Suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 2. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm?
1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm.
akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine". ¤ Edouard Manet T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. "Eine murul" , "Olympia". ¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. "Burlakid Volgal" , "Ivan Julm ja ta poeg"
tehnoloogiline maailm) Panoptikum - ringikujuline elamustiil, keskel on vahitorn. John Ruskin (teoreetik, õppejõud) "arhitektuuri seitse lampi" 1849, seal ta räägib seda kuidas käsitöö on parem kui masinatöö, kuna käsitöö on tõene ja siiras ja naudinguga valmistatud. "peame masinatest loobuma ja minema tagasi" Prerafaeliitlik vennaskond - loodus on meie parim õpetaja, loodusest tuleb eeskuju võtta ja mitte toetuda sellistele kunstlikele .... nagu renessanss. William Morris (alustas maalikunstiga, oli ka käsitööline ja poeet, lõpetas poliitikuna) uskus kõikehõlmav kunstiteos, kõik peab käima käsikäes kõikide kunstiliikidega. Tuleb teha uus kunst mis on parem, mis teeb inimeste elukeskkonna heaks ja kasvatab neid paremaks inimesteks. Sotsialistlik võrdsus. Tema sõnad ja teod oli erinevad (tapeedifirma kallidus ja masinatöö). Punane maja 1859 on saanud nime punaste telliste järgi, eriline on
Ehitised on tuhmides toonides. Erinevus: Kino “Sõprus” on sümeetrilisem ja seinu kaunistab suurem pind ning detailidele on oluliselt rohkem tähelepanu pööratud.Vene teater on võrreldes kino “Sõprusega” minimalistlikum. Lisaks on Kino “Sõprus” avaramal maapinnal, seega hoone on mitmest küljest vaadeldav. Praegune Õnnepalee, Pärnu mnt. 67 Arhitekt: Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev ( Peterburi arhitektid), valmis: 1910 Hoone on üks stiilsemaid juugend stiili ehitisi Eestis. Ehitatud suvevillaks ärimees Carl Lutheri jaoks, kes oli Lutheri vabriku omanik (vineeri- ja mööblivabrikant). Praegu on hoone tuntud Õnnepalee nime all. Väikeste mõõtudega, juugendstiilis kivimaja.Kumerate katuste ja ülatorniga, millel on kellukese kujuga kuppel. Õnnepalee sarnandeb välimuselt Draamateatri hoonega, sest mõlemat ehitist projekteerisid samad arhitektid. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php
Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus". Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on ,,Taavet" ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
