a Vene-Saksa sõda. 7.juuli- sakslased eestisse.28.august Punaarmee jättis Tallinna. Juuli alguses metsavennad ründasid punaarmeed. 10.juulil oli Tartus rahvaülestõus. SAKSA OKUPATSIOON: 5.dets 1941 allutati Eesti Berliini ministeeriumile, mida juhtis Alfred Rosenberg. Saksa võimud määrasid toiduainete müüginormid. 1943.a hakati maasid tagastama. Elatustase langes. Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid.1.juuliks 1942. sai eesti juudivabaks.1942-st aastast toodi juute eestisse koondus- laagrisse. Hävitati ka mustlasi. Loodi omakaitse, mis asendas kaitseliitu. Augustis 1942 kuulutati Eesti SS-leegioni asutamine. 1943.a sundvärbamine.1943.a suvi saadeti pataljon Narva rindele. Põgeneti Soome, juht Karl Talpak. 1944.a moodustati Jalaväerüge- ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942
Lvovi Geto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Holokaust Eestis Enne II MS elas Eestis u 4400 juuti Juuni 1941 Nõukogude võimud küüditasid 400 Vmle Koos Punaarmeega lahkus 3000 juuti 1000 kodumaale jäänud juuti hukati salaja Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks Auschwitz Suur tööstuse ala, rikas maavarade poolest Kokku48 laagrit Asus Lõuna-Poolas Auschwitz 1 juhtumiskeskus, hukati u 70 000 inimest, põhiliselt poolakaid ja nõukogude sõjavange Auschwitz 2 hävitamise laager, hukati u 960 000 juuti Auschwitz 3 - tööstuspiirkond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2] Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid. [3][4] 1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast Teist maailmasõda hakkas aga juudi elanikkonna arv Eestis jõudsalt kasvama. 1970. aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900. Mõju poliitikas Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992
jaotatud 4ks). Suur põgenemine Eestist 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud Wannsee konverents 1942, eesmärgiks oli juudiküsimuse lõplik lahendamine. Protokollis ei mainita kordagi plaani juutide otseseks tapmiseks, vaid räägitakse evakueerimisest itta (, kus neid oleks kasutatud tööjõuna projektides, kus oleks surma saanud palju juute). Eesti kuulutati juudivabaks. Katõni massimõrv Katõni küla lähedal NLKP KK korraldusel 1940. aastal toime pandud sõjakuritegu vangivõetud Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes. See kuritegu koormab tänaseni Poola-Vene suhteid. (Massihaudade avastamine sakslaste poolt 1943. aastal viis Poola ja NSVL suhete katkemiseni. Massimõrva kasutas propagandistlikult ära Saksa Riik, samal ajal kui NSVL eitas kuriteo sooritamist ja 7 omastas selle hoopis Saksa relvajõududele, seda väidet hakkasid ka Saksamaa
· mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. · NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e. rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). ·Majanduses:
vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).
u 400 juuti Venemaale. Pärast Saksa NSV Liidu sõja puhkemist lahkus Eestist koos Punaarmeega ligikaudu 3000 juuti. Umbes 1000 kodumaale jäänud juuti arreteeriti Saksa okupatsioonivõimude korraldusel 1941. aasta lõpuks. Nendest enamiku suhtes korraldasid eestlastest politseinikud formaalse juurdluse, mis pidi nende hävitamisele andma seadusliku ilme. 1942. a alguseks olid nad kõik salaja hukatud ning Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks. Saksa okupatsiooni elasid Eestis üle vaid üksikud juudid. Tunnistajate kinnituste kohaselt oli 1941. aasta juulis puhkenud Tartu tänavalahingute ajal linna süütajate hulgas juudi rahvusest noorukeid. Ka juudi lapsi nähti linnas Molotovi kokteilidega. Omakaitset organiseerinud Lõuna-Eesti metsavendade ülem major Friedrich Kurg andis 12. juulil pärast konsulteerimist Saksa välikomandandi kolonelleitnant Hans
Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast. Järgnevalt toodi Eestis asuvatesse laagritesse ümberkaudsete alade juute ja teisi "rassiliselt alaväärtuslikke" inimesi. 1944. aasta lõpuks oli Eestis hukatud ligi 10 000 juuti. Lisaks juutidele ja teistele "madalast rassist inimestele" hukkasid sakslased aga ka paljusid
vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes. mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine).
lahing ● Samal ajal paljude eestlaste põgenemine üle Läänemere Rootsi, kokku lahkus ~70000-90000 inimest ● Novembriks oli Eesti Punaarmee poolt okupeeritud, algas uus nõukogude okupatsioon ANTISEMITISM natsi-Saksamaal ● Miks? Et võtta üle finantsid ja majanduslik võimsus kasutamaks seda oma ideede elluviimiseks ● Propaganda põhisisuks – Saksamaa ● hädades süüdi juudid ● Saksamaa peab saama juudivabaks – ● judenfrei ● Juudid pidi hakkama kandma ● Taaveti märki – kollane kuusnurk ● Lehekülg saksa kooliõpikust – juutide erinevus pidi kõigile selge olema ● 1933.a. boikott juutide äridele ● Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel ● 1935.a. võeti juutidelt kodakondsus ● Ei lubatud abielluda mittejuutidega ● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST
· vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. · NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine).
o mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. o NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). o juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi"levitamine).
- NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). - juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti
üks ideoloogia riigi tugev sekkumine majandusellu terror 149. 150. Antisemitism Riik tahtis võtta üle finantsid ja majanduslik vara, et saaks seda kasutada oma huvide elluviimiseks Propaganda põhisisuks – Saksamaa hädades süüdi juudid Saksamaa peab saama juudivabaks – judenfrei Juudid pidi hakkama kandma Taaveti märki – kollane kuusnurk 1933.a. boikott juutide äridele Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel 1935.a. võeti juutidelt kodakondsus Ei lubatud abielluda mittejuutidega 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt
elanud rahvastel. 15 1941 – Juuniküüditamise raames deporteeriti Siberisse koos 10 000 eestlasega umbes 400 juuti (8% Eesti juutidest). Saksa okupatsiooni eest põgenes umbes 2 000 juuti Nõukogude Liitu, umbes 1 000 siiajäänud juuti arreteeriti ja hukati aasta lõpuks. 1942 – Eesti kuulutati Wannsee konverentsil Saksa võimude poolt ametlikult „juudivabaks“. 1942–1944 – Eestisse toodi hukkamiseks juute Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist, Leedust, Poolast ja Prantsusmaalt 1944 – Punaarmee vabastas Klooga surmalaagri. 1945 – Pärast sõda rändas okupeeritud Eestisse suur hulk Nõukogude Liidus elanud juute. N-ö Eesti juute, kes olid sõja üle elanud, oli vähe järele jäänud. 1948–1953 – Stalini õhutusel laienes Nõukogude Liidus järk-järgult juutide tagakiusamine, mis kulmineerus 1953
erikomando Sonderkommando 1a osakomandod (Teilkommando) asutati kõigis Eesti piirkondades: Erinevus nõukogude NKVD ja Saksa Gestapo tegevuses seisnes aga selles, et NKVD kätte sattunuil ei olnud enam mitte mingisugust lootust enda süütust tõestada ja nende küüsist vabaneda. Gestapo aga võttis sageli tunnistajate ütlusi ja argumenteeritud süütuse tõendeid arvesse ja vabastas süüdistatava 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Kui kohalikud juudid olid likvideeritud, hakati Eestisse tooma juute teistest sakslaste poolt okupeeritud aladelt, kes siin hukati. Samaaegselt juutidega langes Gestapo küüsi ka palju eestlasi. Paljud neist kaotasid süütult oma elu seetõttu, et sakslaste kätte sattusid NKVD poolt koostatud nimekirjad, mille bolševikud olid teadlikult maha jätnud, et vabaneda vihatud kodanlikest vaenlastes. Palju inimesi vangistati sakslaste poolt ka nõukogude käsilaste või eestlaste omavahelisest
annaabi.ee 
