Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine')
Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini-
internetiühendusest, üha mugavamatest teenustest, tänu millele me ei peagi arvuti juurest või kodust teenuse kasutamiseks lahkuma (nt digivideolaenutus või interneti kaudu toidu tellimine), ja lõpetades mobiiltelefonidega, mille paljud mudelid ühendavad endas arvuti kõikvõimalikke funktsioone, mida saab nüüd kasutada kas tänaval või üks armastatumaid sülearvutite reklaami motiive lennukis. Ja mitte ainult kommunikatsioonivahendite tootjad ei jutlusta kiirusekultust. Seda teevad ka igasugused ärikoolitajad, samuti on hariduspoliitikas tõstetud kilbile kiirus mida muud see Bologna protsess endast ikka kujutab... Eelnev tekitab küsimuse, kust tuleb meie arusaam kiirusest. Tühja koha pealt ei sünni ju midagi, mistõttu näibki, et kui ühelt poolt on tõesti transpordi ja infovahetuskiirused maailmas viimase pooleteise sajandiga alates
sisalduvat õpetust, kõlbelist tähendust; mis oli kõige olulisem. (244) ... himu sunnib usust taganema, loob reetureid. (246) Vanasõna täidab keskaja mõtlemises väga elavat funktsiooni. Neid on sajakaupa igapäevases ringluses, peaaegu kõik tuumakad ja tabavad. Vanasõnast vastu kõlav tarkus on vahel kaine, vahel kosutav ja sügav; vanasõna toon on tihti irooniline, meeleolu enamasti heatahtlik ja alati resigneeritud. Kunagi ei jutlusta vanasõna vastupanu, ikka alistumist. Muige või ohkega laseb ta isekail triumfeerida, teesklejail terve nahaga pääseda. (247) Vapp pole keskaja inimesele pelgalt genealoogiline harrastus. Vapikuju läheneb tema vaimu jaoks tootemi väärtusele. Lõvidest, liiliatest, ristidest said sümbolid, milles on pildina väljendatud tervet kompleksi uhkusest ja pürgimustest, kiindumusest ja solidaarsusest, markeerituna iseseisva, jagamatu asjana. (249)
7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide!
1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit. 8
kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada, 34 ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane} 35; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}36. XIX peatükk Põlguse ja vaenu vältimisest37 1. Et olen rääkinud eelmainitud omadustest tähtsamatest, siis teisi tahaksin käsitleda lühidalt nende ühiste kohtade all38, mida valitsejal tuleks silmas pidada -
tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada,ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane}; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}. XIX peatükk Põlguse ja vaenu vältimisest 1. Et olen rääkinud eelmainitud omadustest tähtsamatest, siis teisi tahaksin käsitleda lühidalt nende ühiste
kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada, 34 ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane} 35; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}36. XIX peatükk Põlguse ja vaenu vältimisest37 1. Et olen rääkinud eelmainitud omadustest tähtsamatest, siis teisi tahaksin käsitleda lühidalt nende ühiste kohtade all38, mida valitsejal tuleks silmas pidada -
"EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, ..., An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; ..
sarnaseks labasuseks, et hulga aega peab lakke vahtima, et edasi lugeda, kui kindlasti nõuks on võet raamatuga lõpule jõuda. Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt koosnebki: "Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema ta omast kojast, suitseta kadaka oksi, et kaoks ta lehk sinu majast ning raputa lupja põrandalle, et kaoksid ta roojased jäljed. See, kes igatseb, ei räägi omast igatsusest, see, kes unistab, ei jutlusta omi unistusi, ning see, kes armastab, ei lähe ealgi sulle sellest täiel suul kõnelema." "Ning see naisist, kel pole meest, kel pole õnne tunda end peremehe orjana, on otsekui vallaline laast, mida kannab tuul oma tahtmise järele." "-- naine on sündind omanduseks, nagu seda väärtasi, nagu maja, nagu koer." "Kõik on müüdav. Kõik läheb hallitama: olgu see naine või juust." Jne. jne. jne. Romaani süzee iseenesest on huvitav ja paljuvõimaldav: hirmus purpurtõbi murrab mehed maha
olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B? kriitilisus/argumentatiivsus – filosoofilise probleemi püstitamine ja lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade iseenesestmõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate jne suhtes. mõistete selgitamine/analüüsimine – filosoofia põhimõisteid ei saa defineerida nii, et nad oleks üldaktsepteeritud (molekul vs teadmine). Filosoofia koolkonnad erinevad tihti üksteisest juba põhimõistete tasandil. Eri koolkonnad selgitavad ja
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida. Erinevates koolkondades
koostööd. Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all oli keskkond, so ühiskond, mille muutmist sotsiaaldemokraadid evolutsiooniliselt, marksistid revolutsiooniliselt soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese). Saksamaalgi mõisteti Darwini õpetuse omaksvõtul solidaarsuse tähtsust. Paraku tunnetati
siis, et olin teise kanakondi kurku ajanud, ja mõtlesin jälle. Siis ütlesin: «Heldeke, kas arvad, et kirikul on üksainus õpetaja?» «Milleks siis rohkem?» 382 «Milleks! Et kuninga ees jutlustada. Ma pole iialgi näinud sinusugust tüdrukut. Iial pole neid vähem kui kokku seitseteist.» «Seitseteist jutlustajat! Taevake! Nii palju jutlusi ühtejärge ma ei suudaks kuulata, saagu ma siis taevasse või ärgu saagu. See peab ju nädal otsa kestma.» «Tühja ka, nad ei jutlusta kõik samal päeval, ikka üks korraga.» «Noh, mis teevad siis teised?» «Oh, suurt midagi. Laisklevad niisama, annavad rahakorjamiskotti edasi -- teevad üht ja teist. Aga enamasti nad ei tee midagi.» «Noh, milleks nad siis on olemas?» «Toreduseks. Sa ei tea ka midagi!» «Ma ei tahagi teada sihukesi lollusi. Kuidas Inglismaal teenijaid koheldakse? Kas paremini kui meil neegreid?» «Ei! Teenija pole seal mitte kui midagi. Neid kõheldakse halvemini kui koeri.»
annaabi.ee 
