Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos. Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati
Läbi ajaloo on naisi kujutatud pühakuna, jumalannana, litsina, emana, liiderdajana, koduhoidjana, sõdade süüdlasena, romantilise armastus objektina, meeste hukkajana, soo jätkajana, maalikunsti ja keele muusana ning tuhandetes teistes erinevates tihti vastandlikus, rollides. Ajaloos on olnud aegu, kus põlvnemist on jälgitud naisliinide pidi. On olnud naissõdalaste hõime, keda kõik kardsid. Naist on nii põletatud, alandatud kui jumalusena koheldud. Teda on nii nõiaks kui pühakuks nimetatud. Ajalugu on vastuoluline. Nii ka naine läbi ajaloo kui ka tänapäeval.
Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana. Ehnaton oma naise ja lastega mängimas Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena. Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna) Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr. Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar. Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a. Tema haud avastati 1922.a. ja oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutanhamoni muumiat ümbritses
Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda
elust ja inimestest. Filosoofi arvates on võimalik kristlikku moraali zestidega umber lükata. Võibolla tõesti, selle vastu vaielda ei saa, kuid alati on ka teisi arvamusi. Autor peab Uut Testamenti reostuseks, valeks, mida silma sisse jutustatakse. Tema arvates on seal ainult negatiivsed instinktid. Nietzsche kirjutas nii: "Meid ei erista teistest see, et me ei leia jumalat ei ajaloost, loodusest, ega ka selle tagant, vaid et seda, mida on austatud jumalusena, ei tunneta me mitte jumalikuna, vaid viletsa, absurdse ja kahjulikuna, mitte lihtsalt eksitusena, vaid kuriteona elu kallal." Inimene peab olema piisavalt haige, et saada kristlaseks. Kristlaseks ei saa mitte igaüks, selleks ei pöörata. Minu arvates on vastupidi. Kristlasteks võivad saada kõik. Paljude vanemad on olnud eelnevalt kristlased, mistõttu ka nende järeltlijate niinimetatud kohus on elada oma elu samas usus. Kellelegi ei saa veaks lugeda seda, kui ta
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda.
Ta on ka seksuaalsuse- ja viljakusejumalanna ning ilu- ja kaunidusejumalanna. Just seepärast pidigi ta ilus välja nägema. Aphrodite on Zeusi ja Dione tütar. Ta oli omal alal nii võimas, et isegi Hera ja Zeus käisid tema juures armuasjades abi palumas. Ares Võib ju arvata, et sõjajumal Ares on vallutamisaltide kreeklaste lemmikjumalaid, kuid tegelikult see nii ei ole. isegi Zeus, Arese isa, põlgab teda. Arest käsitati pigem sõjadeemoni kui jumalusena. Tema verejanu on 7 piiritu ja just selle tõttu ta erinebki sõjajumalanna Athenast. Ares on igavene sõdur. Apollon Apollon oli vanade kreeklaste silmis kõrgel ning armastatud. Temast mõeldi kui muusade juhatajast ning moraali ja kõige ilusa ja hingestatu kaitsjast. Tal on kaksikõde Artemis, nende isa on Zeus ja ema samuti Zeusi tütar Leto. Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus
lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat (Wiracocha, Viracocha; uira - maa, maapind, maailm; cocha - tegija, looja; pärit aimaraa keelest), kes on põhjamäestiku Recuay analoog (Recuay kultuur). Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi, kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad
Sel juhul on keskel tavaliselt Vairotsana. Ruudu sisse joonistatud kaheksa kroonlehega ring (yantra) sümboliseerib naisalget, emakoda, mille sees kujutatakse meesalget vadzrat. Seda geomeetriliste sümbolite suhet mandala keskmes dubleeritakse rituaalmütoloogilise motiiviga: kutsutav jumalus laskub taevas otse mandala keskmesse, mida tähistab lootos, ning sooritab seal toimingu, mis tagab viljakust, rikkust ning edu. Tiibetis ja Mongoolias vaadeldakse mandalat üldse sageli jumalusena või jumaluse asupaigana. Mongoolias nimetatakse selliseid mandalaid hoto-mandalateks, mis tähendab "mandala-elukoht"(3.). Vastavalt nimetatakse selliseid mandalaid konkreetsete jumaluste järgi, näiteks Jamantakiin hoto "Jamantaka elukoht" jne. Pärimuse järgi toimus jumaluse allatulek esmakordselt VIII sajandil, mil budistliku tantrismi rajaja Tiibetis, Padmasambhava, vajades jumalikku abi, olevat valmistanud esimese mandala ning palvetanud seejärel
umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja). Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus). I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta rajas koguduse kodulinnas Mekas, kus tal esialgu võimu saavutada ei õnnestunud. Aastal 622 põgenes ta koos poolehoidjatega Mediinasse. Sellega algas islami tõus ning seda daatumit loevad moslemid o m a a j a a r v a m i s e alguseks. Ajaarvamine erineb ka selle poolest, et kasutatakse kuukalendrit ( aastad seega päikeseaastast lühemad). Islam on maailma suurematest religioonidest teinud läbi kõige kiirema leviku.
Mahajaana (suur sõiduk) Selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesed, kuna neile on abiks bodhisattvad. Bodhisattva on nirvaada saavutanud, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Boddhisattvatest saavad lõpuks budad. Ka näiteks dalai- laama on bodhisattva Avalokitesvara kehastus. Mahajaana õpetuse järgi on palju müütilisi budasid. Rahvalikus kultuses austatakse Buddhat jumalusena ja bodhisattvaid pühakutena, samuti tulevast Buddhat Maitreyat. Pühade tekstide ehk suutrate hulk on väga suur. 1. at algul pkr tekkisid mahajaana rüpes esimesed ülikoolid. Kuulsaim neist oli hiljem muslimite poolt hävitatud Nalanda. Mahajaana filosoofias oluline tühjuse mõiste tõi kaasa Indias nulli leiutamise. On levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias
Optical Trading Co.). Sellest hetkest alates kuni teise maailmasõja lõpuni toodab firma lennukikaameraid. USUNDID Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda
naistest, kes on iseloomulikes rituaalsetes poosides. On huvitav märkida, et mõnikord on tegevuskohaks kultuslodi (kultuslodjast hiljem). Jumalanna kultus on põhiliselt seotud põllundusega ja on oma iseloomult nähtavasti orgiastlik. Sellele osutavad fallosefiguurid, mis sageli piiravad nende keskel tantsivad naist. Emajumalanna kultus arvatavasti seguneb juba sureva ja taaselustuva looduse jumalanna kultusega. Hiljem etendas surev ja taaselustuv loodus jumal Osirisena, karjapidajate jumalusena, väga tähtsat osa Egiptuse surnukultuses ja kujutlustes hauatagusest maailmast. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik nii fetisismi ilmsete jälgede säilimine, kui ka loomadekultus, mis eriti lopsakalt õitses Egiptuses. Loomade austamine kasvas pidevalt kuni Pärsia valitsemisajani. Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid
vaim- sellest, milline vaim domineerib, sõltub selle riigi vaim. Võrdsuse vaim viib demokraatia. Seadused on hädavajalikud seosed, mis tulenevad asja enda olemusest. Teisisõnu, inimestevahelised suhted, mis tekivad ühiskonnaelu käigus. Seadused on niisugused nähtused, mis ei ole omased ainult inimestele. Seaduste subjekte on palju, sest kõikidel elusatel ja elututel on oma seadused. Lisaks sellele on olemas nn algmõistus. Seda võib jumalusena tõlgendada. Algmõistusel on ka omad seadused. Seadused on tegelikult vajalikud seosed algmõistuse ja elutute objektide ja elusate olendite vahel ja omavahelisi seoseid elusate olendite vahel. Igal tasandil on nad isemoodi. · Seaduste liigid - Montesquieu eristab loodusseadusi ühiskondlikest seadustest. Neid, mille järgi inimesed elu korraldavad, on 2 liiki: 1) need, mida ise on loodud seadusandjana või ühiskonnas;
annaabi.ee 
