Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jumalaema kirik Pariisis - kokkuvõte, tegelaste kirjeldus (0)

1 HALB
Punktid
Victor Hugo
Victor Hugo sündis 26. Veebruaril 1802. Aastal.
Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armees, reisis Hugo juba noorena väga palju.
Pärast vanemate lahutust elas Hugo ema juures Pariisis.
Pärast õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas ta kirjutamisega ja 20- aastasena hakkas saama luuletajapalka Louis 18ndalt.
Hugo abiellus ning abielust sündinud neljast lapsest surid kolm tema eluajal ning neljas tütar jäi vaimuhaigeks.
1823. aastal ilmus Hugo esimene proosapala Islandi Han.
Samast aastast alates andis Victor Hugo välja ka ajakirja La muse Francaise ja taasasustas romantikute kunstirühmiuse Cenacle.
Draamades Cromwell , Hernani ja romaanis Jumalaema kirik Pariisis lähtus Hugo romantismi ideest .
Ni romaanis Jumalaema kirik Pariisis kui ka Hukkamõistetu viimna pave astus ta välja surmanuhtluse vastu.
1841 aastal sai Hugo Prantsuse Akadeemia liikmeks ja 1843. Aastal hakkas ta aktiivselt tegelem poliitikaga. Kuigi nooruses oli ta olnud konservatiivselt meelestatud, toetas ta nüüd vabariiklasi.
Napoleon kolmanda valitsemisajal läks Hugo Brüsselisse pagendusse ja 1855ndast aastast alates elas La Manche’I väinas asuval väikesel saarel. See oli tema looming kõige viljakam periood.
Peale luuletuste kirjutas Victor Hugo veel filosoofilise eepose “Sajandite legend” ja romaanid “Hüljatud”, “Meretöölised”, “Inimene, kes naerab ” ja revolutsiooniromaan “Tapakirve aastal”.
1876. aastal valiti kirjanik senaatoriks ning ta suri 22.mail 1885. Aastal Pariisis.
Teose sisu
·  Jumalaema kiriku preester Claude Frollo on armunud imeilusasse Esmeraldasse, tahab teda iga hinna eest endale saada ja ei põrka tagasi ühegi häbiteo ees.
·   Naiivne tütarlaps on omakorda armunud kapten Phoebusse, edevasse seelikukütti, kes näeb mustlannas ainult kerget seiklust.
·  Ühe kohtumise ajal torkab Claude Frollo oma rivaali Phoebuse surnuks .
·  Selles teos süüdistatakse Esmeraldat ja samuti pannakse talle süüks nõidumist.
·   Quasimodo päästab viimasel hetkel Esmeralda ning peidab ta Jumalaema kirikusse.
·  Quasimodo on Esmeraldasse kiindunud , kuid Esmeralda, kelle kaastunne on küll siiras, ei suuda oma päästja inetusest siiski mööda vaadata.
·  Teos lõppeb Jumalaema kiriku vallutamisega, Frollo annab Esmeralda timukate kätte.
·  Quasimodo lükkab oma kasuisa kirikumüürilt alla ja seejärel hüppab ise alla.
Tegelased
Claude de Frollo-
Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto :" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama."
Jumalaema kirik Pariisis - kokkuvõte-tegelaste kirjeldus #1 Jumalaema kirik Pariisis - kokkuvõte-tegelaste kirjeldus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Victor Hugo-Jumalaema kirik Pariisis---
4
doc

Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis"

(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest ­ kahest tütrest ja kahest pojast ­ surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat

Kirjandus
Quasimodo
6
doc

Quasimodo

Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajastab probleeme ja selle vahelist armastust,kus armutakse ja tunnetele ei vastata. 3 Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802

Eesti keel
Victor Marie Hugo
9
doc

Victor Marie Hugo

Hugo nime ümber peeti kirjanduslikke ja poliitilisi võitlusi, talle endalegi meeldis võitlusmöll, suured zestid ja ilukõnelisus. Emigratsiooniski elas ta otsekui pidevas rambivalguses ning nii eluajal kui ka pärast surma austati teda enam kui ühtki teist kaasaegset kirjanikku. Hugo kujuneski romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt näidendeist on enamik tema romaane säilitanud populaarsuse tänapäevani. Tähtsaimad neist on : ,,Jumalaema kirik Pariisis!"(1831), millega kaasnes populaarsus ja Prantsuse Akadeemiasse valimine; ,,Hüljatud"(1846-1862); ,,Mees, kes naerab"(1869); ,,93. aasta"(1874); ,,Tapakirve aastal"(1927); ,,Meretöölised"(1866). 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" (1826), ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused"(1829), mis tõid Hugole laiema tuntuse. Luule jätkus ka 1830-ndate esimesel poolel kogudes

Kirjandus
Jumalaema kirik pariisis
19
odt

Jumalaema kirik pariisis

Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd,

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik, purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg. Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt. ,,KARGE MERI"(1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona, kellel on palju lapsi, aga meest mitte, õrnahingeline mandritüdruk Katrina, kelle Matt Ruhve endale noorikuks toob, tujukas pastoritütar Kelli jne. ,,EKKE MOOR" (1941) Anti sõja -aastail välja koguni 3 trükis. Ekke lugu sellest, kuidas ta "lahtisi allikaid" otsis ja kust ta need lõpuks leidis. Kriitika märkis ära suure sarnasuse Peer Gyntiga, samas meenutab ka Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem

Kirjandus
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun