Piibel: · vana testament (5 koosnes raatatut)(elu algus , maailma loomine) · uus testament (jeesuse õpetus,4 evangeeliumit, jeesuse elulugu , imed , tegevus) -lukase evangeelium(evangelist-jeesuse jünger,apostel-usukuulutaja -Matteuse evangeelium -johannese evangeelium -markuse evangeelium · inimene pole võimeline patust ise vabanma . seda aitab ainult katolik kirik sakramentide kaudu. Jumalaarmu saab jagada vaid kirik . 13.saj. keelati piibli tõlgendamine. Ketser- kahtlesid jeesuse õpetustes, usust kõrvale kalduja , tavaliselt peeti nõidadeks. Inkvisitsioon kiriku kohus, . anti välja ka raamatuid et nõidasid ära tunda. Kristluse põhitagmad: · kolmainsuse tagma- 1 isik 3 erinevas vormis. kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst- peetrus(paradiisivõtmed)rajas rooma linnas I koguduse
riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2
3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus,
ning miseb oma laulu. Roheline laik ja aluspkste ning mhkmete varjud kiguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad jlle tema peaaju. Ta neb jlle pdela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad kvasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; mnuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema krval ja kiirustab teda. Nad mlemad lhevad linna td otsima. "Jumalaprast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised hrrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav hl. "Anna laps siia!" kordab sama hl, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?" Varka kargab les ja ringi vaadates taipab, milles asi seisab; pole maanteed, ei Pelagejat ega vastutulijaid, keset tuba seisab ainult perenaine, kes on tulnud oma last toitma. Sel ajal kui paks ja lakas perenaine last toidab ning vaigistab, seisab Varka, vaatab teda ja ootab, millal ta lpetab. Aga akende
seda olla ei saanud. Jumal nägi kõike, Tema pilk ulatus nii viimase kõrilõikaja ja röövli kui ka kõige vagama inimese sügavaimasse hingesoppi. Teda ei saanud petta. See oli keskaegse ühiskonna kõige suurem distsiplineeriv hoob. Ega asjata ei nõudnud ka kõige paadunumad kurjategijad surivoodil preestrit, ega pihtinud oma surmapatte. Ja ega asjata just surivoodil ei tehtud kõige heldemaid annetusi ja palutud kõikidelt vaenlastelt andeks. Ka surmamõistetule ei keelatud viimast jumalaarmu. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. 7 Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele.
keerleb tantsija ühel kannal suunaga parmale, jumalapüüdlusele. Voogavad seelikud, kõrged mütsid ja lummav vaikus, milles liigutusi sooritatakse, annavad tantsule hüpnootilise võlu, mis võimaldab pealtvaatajale pilguheitu jumalikkusse. Sufidel on teine rituaal, dhirk, mis seisneb Jumala nime katkematus kordamises nii mediteerimise ajal kui ka igapäevaste toimingute käigus. Lõpuks kutsub Jumala nime kordamine välja Tema, kelle nime korratakse. Selles nähakse jumalaarmu kingitust Jumal tuleb külla neile, kes teda armastuses otsivad ja tõstab nad enesest kõrgemale jumaliku ekstaasi seisundisse. Eneseteadvus kaob, sufi kaotab isegi teadlikkuse oma jumalapüüdlusest. Kõik eraldavad tõkked kaovad jäljetult, tunnetatakse ainult Jumalat seda seisundit võib võrrelda hinduistide nirvikalpa samadhi'ga. Suur osa sufide õpetusest antakse edasi mõistujuttude kaudu: nende
Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud, hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade humanism. Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale.
asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).; 2) jumalasõna õpetamine: ,,Meie Isa palve", ,,Ave Maria", 10 käsku jm. missa - armulauaga pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Liturgia missa muusikalis-sõnaline osa Misjon jumalasõna kuulutamine paganate seas Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul
Aga õhtul, kui pimedaks läks, kutsus äkki vanameest. ,,Kas sa mäletad, Jakov?" küsis ta, vaadates teda rõõmsalt. ,,Kas mäletad, viiskümmend aastat tagasi andis jumal meile heledate juustega lapsukese? Siis istusime ikka jõe ääres ja laulsime laule... paju all." Ja kibedalt naeratades lisas ta: ,,Tütreke suri." Jakov pingutas mälu, kuid ei suutnud kuidagi ei last ega paju meenutada. ,,See ainult viirastud sulle," ütles ta. Saabus papp, andis jumalaarmu ja toimetas võidmise. Siis hakkas Marfa midagi arusaamatut pomisema ning heitis hommiku eel hinge. Naabrieided pesid ta, rõivastasid ja panid kirstu. Et salmilauljale mitte ilmaaegu maksta, luges Jakov ise Taaveti lauluraamatut, aga haua eest ei võetud talt midagi, sest kalmistuvaht oli vana vader. Neli meest viisid kirstu matuseaeda, kui mitte raha, vaid lugupidamise pärast. Kirstu taga käisid eided, kerjused, kaks lollikest, vastutulev rahvas tegi vagusalt ristimärke..
kanoonikust. Toomakapiitli tähtsaim õigus oli piiskopi valimine. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia.Maal korraldasid usuelu kihelkonnapreestrid. Keskajal olid kihelkonnad kirikupiirkonnad ja need olid muinaseesti kihelkondadest poole väiksemad kokku oli neid XVI saj. 97. Preestrid pidid koguduseliikmeile jagama jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a
aprillil 1707 "Rootsi" ohvitserid E. von Vietinghoff ja Otto Reinhold Stakelberg vanade Liivimaa suguvõsade esindajad. Patkul pandi kohe raudu. Tehti veel katseid Patkuli eest kosta ja ta vabastada, kuid kõik oli juba asjata. Oktoobrikuu 8. kuupäeval jõuti väikesesse Poola kohakesse nimega Casimierz. Järgmisel päeval, mis oli pühapäev, saadeti Patkuli juurde Rootsi välipreester Lorenz Hagen, kes Patkulile pidi teatama homsest hukkamisest ja andma surmamõistetule viimast jumalaarmu. Hagen suhtus oma ülesandesse väga tõsiselt, publitseerides pärast selle päeva sündmused ja andes ka suuliselt Patkuli viimasest päevast teada Anna von Einsiedelile. Patkul dikteerib Hagenile oma testamendi, kus tema varandus seisnes põhiliselt vaid umbes 50 000 taalris, mis alles Augusti käest kätte tuli saada. Ühe kolmandiku sellest jättis ta oma sekretärile, teise kolmandiku oma venna Karli poegadele, kes pidid sellega
Missa: Pidulik jumalateesnistus. Liturgia: Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel. Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest) Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.) Johannes IV Kievel: Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirikute korralduse, pühameeste ahnuse jm. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon: Usupuhastus, Tekkis vastuseis Paavsti juhitud kiriklikule keskvõimule. See opositsioon oli kaheilmeline- poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul
Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul
Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne. Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud. Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene ei taipa jumalaarmu mõtet. Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes. Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk
annaabi.ee 
