Tähtkujude iseloomustused Nimi Kool Jäär (21. märts - 20. aprill) Võimukas, sihikindel, teotahteline, liider, seiklushimuline, teiste julgustaja, mõtleja, julge, vapper, uhke, vabadusearmastaja. Kärsitu, rohmakas, impulsiivne, silmakirjalik, püsimatu, armukade, puudub diplomaatia. Sõnn (21. aprill - 21. mai) Emotsionaalne, jõuline, aktiivne, edukas, püsiv, hoolas, sihikindel, elegantne, tähelepanelik, kütkestav. Materialistlik, laisk, liiga konservatiivne, egoistlik, kangekaelne, jonnakas, kapriisne, kergemeelne, armukade, kättemaksuhimuline. Kaksikud (22. mai - 21
esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. Soodustamine on kolmas kuulamistehnika. See on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab võimaluse rääkimist partnerile, või jätkata seda pärast pausi. Selle pärast võib olla:1) ukse avaja,2) kaja - kes kordab öeldu viimast, et rõhutada fraasi, 3) julgustaja - toetab rääkijat ja aitab talle kaasa. Neljandaks kuulamistehnikaks on ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: sisu ümbersõnastamine – teiste sõnadega sama mõtte väljendamine, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal
VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu. ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi ja oskusi. Panus piirdub väga kitsa alaga. Liigselt detailides kinni. 5. 6
kõlapinda, joonestab skeeme, eskiise, graafikuid. · Kriitik püüab kontrollida probleemi lahenduste praktilist kasutuskõlblikkust, kasutab sõnu "ratsionaalne", "loogiline", "praktiline", "rakendatav" · Aja jälgija esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnatöös (Ibid). 5 1.3.3 Suhetele orienteeritud rollid: · Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist ilma suhteid rikkumata, julgustab tagasihoidlikke või arglikke meeskonnaliikmeid oma arvamust avaldama · Harmoniseerija silub vastuolusid, selgitab, lahendab eriarvamusi, maandab pingeid, püüab rõhutada sarnasust, mitte niivõrd erinevusi · Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus
kriitikute tunnustuse ja majandusliku edu, mida talle tema eluajal ei jagunud. Veidi enne van Goghi enesetappu kirjutas kriitik Albert Aurier vaimustunud ülevaate tema loomingust. ,,Ma riskin oma töö nimel oma eluga ja pool mu mõistusest on läinud." - Vincent van Gogh (viimases kirjas Theole) Van Gogh'i kunsti mõjutajad Thedorus van Gogh, rohkem tuntud kui Theo, oli Vincent van Goghi eluaegne toetaja, julgustaja ja noorem vend. Vennad kirjutasid üksteisele enam kui kuussada kirja ja tänu sellele kirjavahetusele oni van Goghi elust, tunnetest, reaktsioonidest ja kunstiteooriast teada rohkem üksikasju kui mistahes teisest kunstnikust. See oli Theo mõte, et Vincentist peab saama kunstnik. Tema saatis vennale raha värvide ja lõuendi ostmiseks ning fotosid ja gravüüre, mille üle nad siis arvamusi vahetasid. Vincent suri venna käte vahel 29. Juulil 1890. aastal, Theo suri 6 kuud hiljem. 1886
VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu. ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi 26. Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud
uskumuste süsteemid arenevad) 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine 6. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui masin, org. kui aru) Kui masin (mehhaaniline organisatsioon) - mehhanismid toimivad aga ei õpi. Juht on käsutaja ja kontrollija. Kui aju (intelligentne organisatsioon) - intelligentne organisatsioon näeb ette, mõtestab, ennetab, algatab. Juht on tingimuste looja, toetaja, julgustaja. 7. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui elusorganism, org. kui kultuur) Kui elusorganism (orgaaniline organisatsioon) - organismid käituvad ja kohanevad muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja, õiguste ja kohustuste delegeerija. Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast
· Infokoguja küsib alati kõigi arvamusi, otsib asjakohast teavet · Loots näitab kõrvalekaldumist probleemist või valitud eesmärkidest · Viimistleja koordinaator ei lase minna isiklikuks, eristab isiklikud suhted lahendatavast probleemist. Püüab koordineerida allgruppide tööd. · Tehnik täidab rutiinseid kohustusi: jagab materjale, koristab ruumi, teeb protokolle Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele.
Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal Tegelikud kogemused tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist) Kaudsed kogemused näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama Julgustamine õpetajate ja vanemate mõju, aga julgustaja peab olema kindel, et ta saab hakkama Psühholoogiline seisund nt esinemishirm või julgus Deci & Ryan'i (1985) enese-määratluse teooria (self-determination theory) Miks ma seda ülesannet teen? Sisemine (asi ise on tema jaoks huvitav/vajalik) versus väline (tehakse välise tagajärje pärast) motivatsioon. Õppimisprotsess ja tulemused on seesmise motivatsiooni puhul erinevad. Seesmist seost loovuse,
õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda. Nii tunneb noor, et seda kõike
erinevate alagruppide ühistegevust. Diagnoosija sõelub välja raskused, blokid grupi toimimises. Stimulaator stimuleerib töö kõrgemat kvaliteeti grupis. Tegelikkuse testija jälgib, et ideed ja grupitöö jääks reaalsuse piiresse. Hindaja võrdleb grupi otsuseid ja teostusi standardite ja eesmärkidega. Johnsoni järgi rollid, mis tugevdavad sotsiaalset/emotsionaalset seotust grupis: osavõtu julgustaja harmoneerija ja kompromissi leidja pinge leevendaja kommunikatsiooni toetaja emotsionaalse kliima hindaja protsessi jälgija standardite seadja aktiivne kuulaja usalduse looja inimestevaheliste probleemide lahendaja Kõiki neid rolle tuleb perioodiliselt täita nii grupiliikmete kui juhi poolt. Teised rollid Täidesaatja koordineerib grupi tegevust Poliitik kujundab grupi eesmärke ja poliitikat
kohta palju häid, tunnustavaid, julgustavaid sõnu ja vahel ajakohaseid kriitilisi kommentaare. Inimene tahab olla seal, kus teda hinnatakse, temast peetakse lugu ja ta on teiste jaoks väärtuslik. Laps võtab omaks nende inimeste arusaamad ja väärtushinnangud, kellega ta tihedalt suhtleb (Niit 2001). Autor leiab, et tänapäeval ei mõjuta last mitte ainult see, mis on peres, palju sõltub ka ühiskonnast. Kui pere ei ole lapsele toetaja, julgustaja, kindlustunde andja, siis laps otsib kindlust ja tuge mujalt. Otsitakse sõpradelt, kaaslastelt, teistelt inimestelt. Perekonna väärtushinnagud ei ole enam nii olulised, kui on sõprade või kaaslaste omad. Kokku moodustatakse liit, kes toetab üksteist, neil on ühised ettevõtmised ja ühised väärtushinnangud. Väärtushinnangud on igal perel erinevad, oleneb mida keegi oluliseks peab. Väärtushinnanguteks võib lugeda headust, armastust, ausust, lugupidamist teistest
väljaspool meeskonda. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises Kaldub provotseerima. olukorras. On raskuste Haavab teiste tundeid. ületamisel eestvedaja ja julgustaja. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja Kriitilisel momendil taktitundeline. Kuulab ära ja otsustusvõimetu. loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. ASJATUNDJA (AT)
Initsiaator esitab uusi ideid ja püüab leida efektiivsemaid töömeetodeid Infokoguja esitab ja küsib fakte Koordineerija võtab esitatud ideed kokku, aitab meeskonnal ühisele seisukohale jõuda Protokollija jälgib, et kõik olulised ideed leiaksid arutluses kõlapinda Kriitik kasutab sõnu "ratsionaalne", "loogiline", "praktiline", "rakendatav" Aja jälgija esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnas 2. Suhetele orienteeritud rollid: Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist, ilma suhteid kahjustamata Harmoniseerija silub vastuolusid, püüab rõhutada sarnasusi, mitte niivõrd erinevusi Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanalid avatud, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" liikmete omavahelist tasakaalu suhtluses. Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima ja formuleerima ühist seisukohta Avameelsus jälgija jälgib, et arvamused oleksid omakasupüüdmatud ja lähtuksid
kindlaks tehtud, et mida kauem on olnud ema ja laps lahus üksteisest, seda keerulisem on emal suhet moodustada Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm Kiindumussuhete peale luuakse teised oskused ja teadmised - julgus katsetada, proovida ja motivatsiooni olemasolu Ema (ema kui kaistja ja armastuse jagaja) ja lapse vaheline side läheb üle aja ja ruumi (sama ka isaga - isa kui ergutaja, julgustaja) kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema - kujunevad ootused Bowlby sõnul kujunevadki kiindumussuhete peale sõprussuhted ja romantilised suhted Lapsed, kes ühe aastaselt tunnevad kindlad suhet - on nad lasteaiaeas hoolivamad ja seltsivanad, teismelisena nad leiavad rohkem lähedasi sõpru ja oskavad luua lähedasi
noore valmisolekut väliskogemuseks. See annaks noorele aimu, mida kujutab endast teisest rahvusest inimesega suhtlemine. Karjäärinõustaja roll: Nõustaja ülesanne on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku soovi ja valmisolekut. K.Traksi artiklit "Välismaale õpirändama juba gümnaasiumi ajal" Vanem saab noort toetada kõikides õpirände etappides. Eristada võib kolm perioodi: 1) eelnevad ettevalmistused õpirändama minekuks (vanem kui julgustaja, abistaja asjaajamisel, reisi praktilisel planeerimisel ja suhtlemisel va- hendava või vastuvõtva organisatsiooni või perega. 2) välismaal viibimine (mõlemapoolne kontakti hoidmine ja lapse tegemistega kursis olek; olla toeks 3) tagasi Eestis olemine (olla toeks Eestis uuesti kohanemisel). Viis soovitust, kuidas teda vanemana toetada Janika Tamsalu, SA Innove karjääriinfo peaspetsialist 1
lõplikku tõde, see tekst ei ole taandamatu, maailma adekvaatne peegeldus jne.Unt osutab sellele, et tekst nähtusena on mingi suhteliselt juhuslik sõnadejada. Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega
annaabi.ee 
