vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CARLOS aga on Juanile päästmise eest tänu võlgu ja kättemaks lükatakse edasi. Don Juani oli kunagi varem tapnud ära komtuuri ja nüüd tahtis ta tema
01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb kolme meest ründamas
Kaval Arg Alandlik Jooksis minema kui don Juani metsas rünnati Oli don Juanile väga kuulekas teener
mehe vastu juan ja teenr läksid talle appi ja tegid röövlitele tuule all. See abitu mees ie olnud keegi muu kui Don Carlos ,sama meees kes oli juani otsinud et talle ots peale teha või teda häbistada ,kui ta ei tundnud juani ära. Don Carlos oli aga väga tänulik ja ei tundnud juani ära. Lõpuks tukli Don Carlose vend Don Alonso ka sinna ja nägi kohe et juan on seal ja tahtis ta ära tappa au rüvetamise eet kuid carlos ei lasknud kuna ta võlgnes juanile oma elu ja lubas anda juanile ühe päeva aega et siis talle ots peale teha. Sganarelle sai Juani käest peapesu kuna oli jalga laskund sealt juurest kus Juan oleks vb isegi tapetud.Sganarelle pakkus küll välja lahenduse sellele probleemile kuid ,junan ütles et ta ei armasta enam Elivirat ja ei taha teda. natukese aja pärast nägi Juan metsa sees mingit ehtiist ja küsis Sganarelle käest mise see on j tta vastas et see on hauakamber mille komtuur oli ehkitanud kui te ta tapsite
juhtida tõbras Rääkis ausalt don Juani valed Suutis võlanõudja teemast külanaistele välja kõrvale juhtida Aus Kaval Üritas don Sganarelle Oli don Juanile Juani Alandlik väga kuulekas paremale Heatahtlik teener teele Arg suunata Jooksis minema kui don Juani metsas rünnati Tegevus toimub Sitsiilias 17.sajandil. Tegevuskohtadeks on kõigepealt palee Sitdiilias, siis
vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul.
9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6. juan käsib teenril komtuuri kuju õhtusöögile kutsuda, kuju noogutab vastuseks 1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2. juani ukse taha ilmub kaubahärra dimanche võlausaldaja 3. juan pärib hästi palju ja juhib dimanche mõtted mujale ning saab tast lahti 4. sganarelle on samuti võlgu, ent saab ka dimanchest lahti 5. saabub don juani isa 6. isa avaldab pettumust 7. teener ütleb alandlikkuse varjus, et juan poleks tohinud isal lasta temaga nii kõneleda 8
ning käitus nende lugupidamatult. Samuti see, et ta oma isale valetas ning nende perekonnaau oma käitumisega rüvetas. 4) Sisukokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus, välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb
noorte neidude vastu tunneb. Sganarelle mõistab ta hukka, 8. Don Juani isa don Luis loeb talle moraali tema kõlbmatu elu kuid don Juan osava sõnamehena ajab tal pea sassi ning kohta ning don Juan valetab, et võtab teda kuulda, kuid tema Sganarelle saab tema nurjatud eluviisist mingil moel aru. lahkudes soovib isale surma. 2. Don Juan ei oska ise midagi donja Elvirale lahkumise 9. Donja Elvira tuleb don Juanile rääkima oma kestvast põhjenduseks öelda ning palub seda oma teenril teha, kes ei armastusest ning soovitab tal oma eluviisist loobuda ning saa aga sõnu suust ning lõpuks väidab don Juan et oli vale hukatust vältida. Don Juan näeb aga naist ainult naisena otsus abielluda nii rutakalt ning et tema armastus sai otsa (erutavalt) ning oli näha, et donja Elvira öeldu ei avaldanud (valetas)
karistada saaks. Lõpus esineb ta juba peaaegu iseendaga aga don Carlos ei saa sellest aru. Vihjed nagu, et ilma minuta ei saa te don Juaniga kahevõitlust pidada jne. Don Carlos on õnnetu, et don Juan peab selle venna sõber olema. VIIES STSEEN Don Alonso koos oma saatjaskonnag aläheneb. Märkab oma venda koos oma surmavaenlasega. Don Juan paljastab endi. Alonso paljastab mõõga ning läheneb, et teda lüüa. Sganarelle jookseb peitu. Don Carlos hoiab oma venda tagasi, kuna ta võlgneb don Juanile oma elu. Don Alonso õhetab vihast, et just nüüd on vaja aadlikku mängida. Kui ta nüüd minema lasta ss sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla ning kelm pääsebki plehku. Don Carlos jääb endale kindlaks, kuid lubab don Juanile, et kui järgmine kord teda näeb ss tapab ta. KUUES STSEEN Don Juan on oma ,,ustava" teenri peale pahane, et see end põõsas peitis ning kõike hirmuga pealt vaatas. Ta on nördinud, et tal Elvira vennaga tegemist tuli. Tundub aumees olevat
Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso, kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta. Probleemid: Esimeseks probleemiks raamatus ,,Don Juan" võib lugeda abiellumist Donja Elviraga ning naise mahajätmist. Ootamatult selgub, et Donja Elvira on samas linnas, kuhu ka Don Juan on reisinud. Alguses proovib Donja Elvira leida põhjuseid, miks Don Juan ta maha jättis. Don Juan veeretab vastamiskohustuse oma teenrile, kuid teenri kaval vastus saadab Don Juani kimbatusse. Donja
vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". "Faust" seostub mingil määral eksistentsialismiga otsib inimese elule mõtet. Bulgakov vaatas nooruses emaga koos 50 korda "Fausti" hiljem sündis selle motiividest "Meister ja Margarita". "Faust" oli Goethe elutöö see oli algaja kirjaniku esimesi katsetusi, kuid lõplikult valmis sai vahetult enne surma. Sellesse teosesse kirjutas Goethe kogu oma eksistentsi kajastuse, probleemid, kujunemise
peale ütleks. Ta ei takistanud Don Juani kunagi, kuid samas ei kiitnud neid tegusid ka heaks, kuna ta arvas juba alguses, et ta tõmbab oma armulugudega Jumala viha omale kaela. 3. Lühidalt süzee Don Juan on mees, kes kasutab naisi ära. Ta oli vandunud Donja Elvirale kustumatut armastust, kuid jättis ta enne pulmi maha, sest ta kohtas uut naist. Donja Elvira vennad olid pahased ning tahtsid selle eest kätte maksta. Samal ajal ei pööranud uus naine Don Juanile piisavalt tähelepanu ning selle tõttu otsustas Don Juan naise röövida. Kuid see plaan ei õnnestu täielikult, sest paat läheb ümber ning külapoiss Pierrot päästab Don Juani ja ta teenri. Don Juan avaldab armastust kahele naisele Charlottele ja Mathurinele. Naised lähevad tülli selle tõttu, et Don Juan on neile mõlemale pähe pannud idee, et ta valib just tema. Sganarelle lahendas aga tüli sellega, et ütles naistele, et Don Juan ei vali kumbagi
Kuid lähemal tutvusel inimesega, selgus, et noormees on elanud ilma emata, jäänud ilma tema vajalikust armastusest ning tegelikult pooldab misogüüniat. Nagu kaViivi Variksaare artiklis ilmneb, et ,,Mõni don Juan on tegelikult homoseksuaalse suundumusega ja naisi pidevalt vahetades nng pidades ohtralt hetereoseksuaalseid suhteid, mis talle küll rahuldust ei paku, tõrjub ta mõtte oma tõelisest kalduvusest." Kuid minu tuttava puhul võis tegemist olla lihtsalt don Juanile iseloomuliku enese jumaldamise ja armastusega, kus kõik teised ligimesed on temast alamad, ja mehed on naistest vaid seetõttu paremad, et jagavad temaga sama sugu. Tänapäeval on don Juanide liikumine seotud ka tihtipeale väljendiga ,,sarvede maha jooksmine", kus noortele meestele peetakse igati loomulikuks elus enne abielu etappi, kus proovitakse kõik maised võimalused ja ahvatlused, sealhulgas ka naised, lühikese aja jooksul ära
uuringutele. See kõik on jäänud aga ema keeldumise taha, et Juhan haiglasse läheks. Aga mida me tahame siis lapsest ehk peaks alustama emast, ilma ema nõusolekuta ei saa kahjuks uuringuid läbi viia. Tänaseks on Juhani käitumine muutunud veel agressiivsemaks. Tema motoks on: parim kaitse on rünnak. Ta ei vali enam vahendeid millega ta teistele virutab, kui keegi ta endast välja viib. Olgu siis see nuga või kivi. Kooli eesmärk on, et Juanile leida sobiv kool. Teda on veel ehk võimalik aidata. 3
Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte. Kõige keerulisem ja tõsisem on ,,Misantoop" (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle. ,,Ihnur" peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast. Viimastes teostes pöördub Moliere keskklassi poole. ,,Kodanlasest aadlimees" naeruvääristab inimesi, kes lasevad end matslikul kombel alandada. Segadus, kes on kes
elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi „Arutu“ („L'Étourdi ou les Contretemps“) lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Molière oma teostes kasutas tegelaste tüpiseerimine : inimesi ei kujutatud niivõrd
suuri eeliseid", ,,Tark inimene kohaneb oma aja pahedega." Ta teeb nii, nagu ,,teevad teised". *Tema ülbus ja jummalakartmatus on märksa teadlikumad kui Tirso de Molina don Juanil. *M on don Juan oma elufilosoofialt teadlik materialistist, jumalasalgajaga ja elunautija kellele vastandub alalhoidlik ja jumalakartlik teener Sganarelle. *S on arglik, kuid samas vulgaarne. ,,Misantroop" *selles värssnäidendis roob M lavale don Juanile risti vastandiku peategelase õilsa aadliku Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist
Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso, kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta. Probleemid: Esimeseks probleemiks raamatus ,,Don Juan" võib lugeda abiellumist Donja Elviraga ning naise mahajätmist. Ootamatult selgub, et Donja Elvira on samas linnas, kuhu ka Don Juan on reisinud. Alguses proovib Donja Elvira leida põhjuseid, miks Don Juan ta maha jättis. Don Juan veeretab vastamiskohustuse oma teenrile, kuid teenri kaval vastus saadab Don Juani kimbatusse. Donja
liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub
Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub.
" Juan Diego läks uuesti järgmisel hommikul Mexico Citysse ja kohtus taas selle kannatliku piiskopiga. Don Fray Juan de Zumarraga oli väga rabatud Juan Diego kindla ja näiliselt ausa loo jutustamisega. Piiskop soovis, et Juan küsiks ilmutuselt tuua mingisugune tõestus või märk. Kui taaskord Juan läks küngaste juurde, jälitasid teda kaks teenrit, mida piiskop teha lasi. Nad jälgisid tema tegevusi, järgnedes Juanile läbi linna. Nad nägid, et ta ei rääkinud kellegagi, kuid kui Juan küngastele ronis, kadus ta. Nad otsisid teda kõikjalt, kuid temast ei olnud jälgegi. Kuid Juan oli läinud künkale ja andis ilmutusele teada piiskopi kavatsusest. Naine ütles: ,,Väga hea, väike poeg. Tule homme koidikul tagasi. Ma annan sulle tema jaoks märgi. Sa oled minu pärast palju vaeva näinud ja ma tasun sulle selle eest. Mine rahus ja puhka."
" Juan Diego läks uuesti järgmisel hommikul Mexico Citysse ja kohtus taas selle kannatliku piiskopiga. Don Fray Juan de Zumarraga oli väga rabatud Juan Diego kindla ja näiliselt ausa loo jutustamisega. Piiskop soovis, et Juan küsiks ilmutuselt tuua mingisugune tõestus või märk. Kui taaskord Juan läks küngaste juurde, jälitasid teda kaks teenrit, mida piiskop teha lasi. Nad jälgisid tema tegevusi, järgnedes Juanile läbi linna. Nad nägid, et ta ei rääkinud kellegagi, kuid kui Juan küngastele ronis, kadus ta. Nad otsisid teda kõikjalt, kuid temast ei olnud jälgegi. Kuid Juan oli läinud künkale ja andis ilmutusele teada piiskopi kavatsusest. Naine ütles: ,,Väga hea, väike poeg. Tule homme koidikul tagasi. Ma annan sulle tema jaoks märgi. Sa oled minu pärast palju vaeva näinud ja ma tasun sulle selle eest. Mine rahus ja puhka."
“ Juan Diego läks uuesti järgmisel hommikul Mexico Citysse ja kohtus taas selle kannatliku piiskopiga. Don Fray Juan de Zumarraga oli väga rabatud Juan Diego kindla ja näiliselt ausa loo jutustamisega. Piiskop soovis, et Juan küsiks ilmutuselt tuua mingisugune tõestus või märk. Kui taaskord Juan läks küngaste juurde, jälitasid teda kaks teenrit, mida piiskop teha lasi. Nad jälgisid tema tegevusi, järgnedes Juanile läbi linna. Nad nägid, et ta ei rääkinud kellegagi, kuid kui Juan küngastele ronis, kadus ta. Nad otsisid teda kõikjalt, kuid temast ei olnud jälgegi. Kuid Juan oli läinud künkale ja andis ilmutusele teada piiskopi kavatsusest. Naine ütles: „Väga hea, väike poeg. Tule homme koidikul tagasi. Ma annan sulle tema jaoks märgi. Sa oled minu pärast palju vaeva näinud ja ma tasun sulle selle eest. Mine rahus ja puhka.“
annaabi.ee 
