0 8.783 1.48 32.458 8 5.777 2.25 -5.8503 8 Ülesanne 3. Üks ja sama joon mõõdeti sammudega (81±1m), lindiga (82,02±0,02m) ja valguskaugusmõõturiga (81,988m). Kaugusmõõturi ja prisma tsentreerimise vead olid vastavalt ±0,005m ja ±0,01m. Kaugusmõõturiga joonemõõtmise standardhälve tehase spetsifikatsiooni kohaselt on ±(5mm + 5ppm). Leida joonepikkuse kõige tõenäolisem väärtus ja selle standardhälve. 3 Kõigepealt leiame kaugusmõõturiga mõõdetud joonepikkuse standardhälve valemist D × b ppm ¿ ¿ S i +S t +a +¿ , kus Si on kaugusmõõturi ja St prisma tsentreermise standardhälbed 2 2 2 S D=√ ¿ ning a ja b tehase spetsifikatsiooni kohased vead joonemõõtmisele. Seda kõike arvesse
aastal.[1] 4 Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel [1] Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919). Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse
Se 1-2 2750 2761,3m 2705,268m -11,3m 45m 2-3 3250 3255,8 m 3222,679m -5,8m 27m 3-1 1600 1591,3 m 1629.155m 8,7m -28m Smõõd − Sarvut = ∆S1-2 ≤ 4m Plaanilt mõõdetud joonepikkuse ja plaanilt mõõdetud joone otspunktide koordinaatide järgi arvutatud joonepikkuste täpsused ja lubatavad erinevused. 1. Plaanilt vahetult mõõdetud joonepikkuse täpsus võrdub tema otspunktide asendi määramise täpsusega. Prof. A. Maslovi järgi on see m s = ± 0,08 mm . 2. Plaanilt graafiliselt määratud ristkoordinaatide järgi arvutatud joonepikkuse määramise täpsus: m′s = m k 2 ,
kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Autoreduktsioontahhüme eter Tänapäeva elektrontahhümeetrid • Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeetrid Tahhümeetrid jagunevad
Koordinaadid tuleb määrata kahelt lähtepunktilt kaks korda mõõtes erineva initsaliseerimisega. Täpsus peab olema riigivõrgu suhtes alla 5 cm. Võimalik täpsus on olenevalt seadmetest, ilmast ja mõõtjast 1-3 cm. Viga aitab vähendada mõõtmine kolme statiivi meetodil, ka varustus ja tahhümeeter peavad olema kontrollitud ning kasutada tuleb õigeid töövõtteid. Mõõdetud joontele tuleb anda vajalikud parandid. 4. Tagasivaate viga on mõõdetud ja arvutatud joonepikkuse vahe. Nurga viga peab olema väiksem, kui 15''. Survey Controlleris näeb seda peale tagasivaatele mõõtmist. 3. 0,05. 2. Jah, näiteks saab koordinaadid anda peale käigu mõõtmist (enne tasandamist). 1. Prisma konstant on joone pikkuse moonutus, mis on tingitud prisma eripärast. Võib olla nii +, - kui ka 0.
horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt Pindleppemärkideks ehk mõõtkavalised leppemärgid Joonleppemärgid ehk enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid Punktleppemärgid ehk mõõtkavatud leppemärgid 12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis
projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10. Mõõtkava mõiste ning milliseid erivadi mõõtkavade tüüpe kasutatakse kaartidel/plaanidel. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. 3 Arvmõõtkava mõõtkava numbriline tähistus. Seda näidatakse kaardi ja tegelike pikkuste suhte jagatisena. Näiteks 1 : 10 000 või 1/10 000 (See tähendab et ühele ühikule kaardil vastab 10 000 sama ühikut maapinnal). Selgitav mõõtkava arvmõõtkava tekstiline väljendus. Näiteks 1 cm-le kaardil vastab 100 m looduses.
Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata. Nulliasendi mõju mõõdetud vertikaalnurgale 11. Joonepikkus Mõõtmise vahendid on mõõdulint, elektrooniline kaugusmõõtur (EDM), niitkaugus- mõõtur Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra. Mõõdetud joonepikkuse täpsuse hindamine Otse- ja vastassuunas mõõtmisviisi rakendamine ja kaldest tingitud parandi arvestamine. Parandid lindiga mõõdetud joonepikkustele: temperatuuriparand t (1° tõusu korral
a=viseerimiskiire pikkus, sinv=viseerimiskiire siinus kaldenurk, i=instrumendi kõrgus ja v=viseeritud punkti kõrgus teise punkti kohal. Lähteandmeteks instrumendi kõrgus, viseerimiskiire pikkus. Nivelleerimine toimub tänapäeval peamiselt elektrontahhümeetri ja reflektori abil. Trigonomeetrilisel niveleerimisel leitakse kõrguskasv kahe punkti vahel täisnurkse kolmnurga lahendamisega kaldenurga ja joonepikkuse kaudu. Maastiku kaldjoon moodustab kolmnurga hüpotenuusi, üks kaatet annab joone horisontaalprojektsiooni, teine kõrguskasvu. Täpsus mitu korda väiksem, kui geomeetrilisel niveleerimisel. 17. Kaldenurgad mõõdetakse kolme täisvõttega. Üks täisvõte koosneb kahest poolvõttest ehk mõõtmisest vertikaalringi mõlemas asendis: ring paremal ja ring vasakul. Mõõtmiste kontrolliks arvutatakse iga täisvõtte lugemitest NA väärtus, mis peab olema püsiv
Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem)
Mille põhjal otsustate? Histogrammi lasime Excelil esmalt teha nö vabalt- me ei andnud vahemikke (Bin Range) programmile ette. Tulemus on toodud joonisel 2. 3 Histogram(sagedustabel) 9 8 7 6 5 Sagedus 4 3 2 1 0 152.091 152.105 152.119 152.133 More Joonepikkus Joonis 2. Joonepikkuse mõõtmisseeria sagedustabel. Järgnevalt arvutasime vajalike intervallide arvu valemi n abil ning ümardasime selle täisarvuks. Meie valimi suuruse juures on tulemuseks 5. Selleks, et leida intervallic väärtus tuleb leida haare ja jagada see intervallide arvuga. Haare on valimi variatsioonirea kõige suurema ja kõige väiksema tulemuse vahe. Meie andmete juures on haarde väärtuseks 0,056 ning intervallide arvuga jagamisel saame intervalliks 0,0112
Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem)
salvestamine. Samamoodi edasivaated teistele mõõdistatavatele situatsiooni ja reljeefi punktidele. Mõõdistamise kontroll (suunamine tagasivaatele ja lugemi võtmine), lugem peab olema 0°0'00'' nagu mõõdistamise alguses sai seatud ± 30''. 15. 15.1. Kuidas toimub tahhümeetriga mõõdistatud punktide plaanile kandmine? Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kantakse plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. 15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt.
Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava Plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava.
Kahjuks on kohalike koordinaatsüsteemide täpne seos tervet riiki katvate süsteemidega teadmata, vastavad mõõdistamised ja arvutused on kulukad. Enamasti on tegu Pulkovo-42 süsteemi modifikatsiooniga, millele on rakendatud nihet ja pööramist. Umbes 1-2 meetri täpsusega ei ole kohalike koordinaatsüsteemide ümberarvutused siiski liialt keerulised ning vajalikud parameetrid on juba enamike asulate jaoks olemas. MÕÕTKAVAD Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mõõtkavade klassifikatsioon Mõõtkavad jaotatakse väikesteks keskmisteks ja suurteks. Lähtudes kaardi ja plaani definitsioonist on need järgmised: 1. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikseks mõõtkavaks 1:10 000 ja 1:5000.
tõeline viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mittetäitmise tõttu. Need tuleb avastada ja mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ning asendada kordusmõõtmistega. Süstemaatilised vead Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joonepikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse. Juhuslik viga- tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika täitmisel. Need tekivad keskkonna ja ilmastiku mõjude kui ka inimlike eksituste teel. Tõeline viga- see saadakse kätte siis, kui mõõtmist tehakse mitmeid kordi. Mõõtmiste arvu suurenemise korral läheneb mõõtmistulemuste tõenäolisim väärtus mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele
Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead. Ekstsentriliste mõõtmiste redutseeriminekui nurka pole võimalik sellel asukohal mõõta, kus tarvis. Jooni on võimalik mõõta: lindiga; teodoliidi ja lattmõõturiga; valguskaugusmõõturiga(elektrooptiline/elektromagneetiline ). Kasutatakse 50m terasest linti. Komplekti kuuluvad veel 6 varrast joonepikkuse ülekandmiseks ja 2 tähist, millega tähistatakse joon, riplood. Lindi võrrand lt = l + k + t. Liindi kompareerimine lindi pikkuse võrdlemine mingi etaloniga. Joone tähistamine üle takistuste toimub lihtsamatel juhtudel lindi ja ekliga, raskematel juhtudel teodoliidi ja kaugusmõõturiga (või mõõdulindiga). Eklimeeter koosneb visiirtorust 2 horisontaalse dioptriga (silmadiopter toru eesmises seinas ja esemediopter toru tagumises seinas). Toru on kinnitatud ümmarguse karbi külge
Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on dir nurk muutumattu vaadeldava joone eri punktides. 17. Arvmõõtkava ja joonmõõtkava. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse (D) suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni (S) pikusesse. Joonmõõtkava ehk graafiline võimaldab kanda plaanile tegelikkuses olevaid joonepikkusi ning vastupidi, määrata plaani järgi tegelikke joonepikkusi. Ühele sirgjoonele kantakse teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik. Arvmõõtkava on mõõtkava numbriline väljendus. Nt 1:500 tähendab, et 1cm vastab 5m. 18
5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut?
ebatäpsed ja ka kehad ise pole päris ideaalse kujuga. Siin peatükis tegeleme aga matemaatikaga, kus saame kõik mõõtmised absoluutse täpsuseni viia. Matemaatilised etalonid: sirglõik, ruut, kuup Ümbermõõdu või joonepikkuse mõõtmiseks on meil varnast võtta suur hulk häid mõõdutükke: pisikesed sirglõigud erinevate pikkustega. Ilmselgelt piisab neist, et mõõta iga sirglõikudest koosneva murdjoone pikkust: 362 Aga tegelikult ei valmista muret ka kõverjooned, kui oleme nõus väikest viga sal-
annaabi.ee 
