Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt kõikvõimalike "imetoodete" pakkumisel eksitava ja nõuetele mittevastava teabe esitamisega. Ta toob
enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise autori loomingu kasutamine tekstis, kuid seljuhul juba konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. Erinevus tsitaadiga ongi see, et ta pole täpne väljavõte, vaid lihtsalt oma sõnadega kokkuvõtte mingist allikast. Kui autor soovib ära jätta sõna või lõigu, siis on see refereerimine 8. Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti? Kui tsitaat või refereering ning uurimistöö autori kommentaarid on mahukamad, st et ei sobi põhiteksti loogilisusega kokku, esitatakse need joonealuse tekstina. Joonealust teksti ei või kasutada liiga palju ehk kui kirjutajal on pidevalt vaja täpsustada joone all, tuleks töö sisu ja ülesehitus uuesti läbi mõelda. 9. Millised andmed ja millises vormis tuleb esitada viidates a) monograafiale, b) akadeemilisele
puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu. Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi mind enim häirima tiitellehe puudumine, ning samuti ei olnud tööl resümeed. Keelekasutus oli akadeemiline, kuid vahepeal veidi mittekaasahaarav. Kõik uurimustöö alguses tõstatatud punktid leiavad töös endale pikad ning korrektsed vasted. Kõige põnevamat informatsiooni leidub uurimustöö intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad huvitavaid tööolusid ning ka juhtunud õnnetusi
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise
Pärast lõpueksamite sooritamist läks Anton Hansen tööle Teataja toimetusse Tallinnas, kus ta töötas aastatel 1903-1905. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Peale Teataja sulgemist töötas ta ajalehtede Vaatleja ja Sõnumete toimetustes. 1907 aastal asus Tammsaare õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus ta õppis 1911. aastani, mil ta oli lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära oma kõige vanema venna Jüri juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist. Koitjärvelt reisis ta aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti
kordub '(üles tõstetuna) edasi toimetama' kaheksa korda! Kahjuks on põhimõtteks võetud, et sõnaraamatus kirjutatakse märksõnad ja nende põhivormid kõige tavalisemas ortograafias, isegi õigekeelsussõnaraamatu täpsustavaid lisamärke III-välteliste silpide ja palatalisatsiooni märkimiseks pole vajalikuks peetud. See ei lähe kuidagi. Sama põhimõtet kasutatakse murdenäidete puhul: need kirjutatakse kirjakeelepäraselt ja hääldust täpsustavaid lisamärke kasutamata (vt ka joonealust viidet sissejuhatuses lk 21). Sugulaskeelte sõnanäidetes on vähemalt palatalisatsiooni märgitud ja kaugemate etümoloogiate esitamisel on kasutatud ka täpsustavaid diakriitikuid. Sõnamuutmise esitamisel ootaks, et etümoloogilisest sõnaraamatust selguks ka sõna vanem (nt astmevahelduslik) muutmisviis, vähemalt siis, kui see on normikohane praegugi; sulgema, hälbima, pürgima, sattuma ja lõppema puhul see on nii, aga näiteks küündima : küündida : küündin on ETS-is ainult
kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis 3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219).
pööratakse tähelepanu islami õiguse subjektidele. Neljandas peatükis keskendutakse islami karistusõigusele tänapäevases kontekstis. Tutvustatakse erinevaid kuritegude ja sanktsioonide liike. Allikmaterjale on autor leidnud islamiteemalistest teadustöödest ja andmebaasidest. Allikmaterjalide hulka kuuluvad õiguskirjandus, artiklid ja teadustööd, millest valdav osa on võõrkeelsed (inglise ja vene keeles). Töös on kasutatud joonealust viitamissüsteemi. Vormistusel on järgitud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kirjalike tööde vormistamise juhendis olevaid nõudeid. 3 1 ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS 1.1 Islami õigussüsteem ja šariaat Islami õigus on üle maailma ulatuslikult levinud religioon – õiguslik süsteem, mis on ka maailma õiguskultuuri lahutamatu osa. Islami usk on sellesse usundisse kuulujate arvult teine religioon maailmas peale kristluse.1
pidev funktsioon f(x). Jaotame lõigu [a, b] punktidega x0 = a < x1 < x2 < . . . < xn−1 < b = xn n osaks, kus osalõikude pikkused tähistame ∆xi = xi − xi−1. Valime igas osalõigus punkti x∗i (selleks punktiks võib olla osalõigu vasakpoolne otspunkt, parempoolne otspunkt, maksimum või miinimumpunkt või igasugune muu punkt). Vastavale osalõigule ehitatud ristküliku alus on ∆xi ja kõrgus on f(x∗i) ning seega i-nda ristküliku pindala on f(x∗i) ∆x Kogu joonealust pindala saame seega lähendada järgmise ristkülikute pindalade summaga: 𝑓(𝑥1∗ )∆𝑥1 + 𝑓(𝑥2∗ )∆𝑥2 + ⋯ + 𝑓(𝑥𝑛∗ )∆𝑥𝑛 = ∑𝑛𝑖=1 𝑓( (𝑥𝑖∗ )∆𝑥𝑖 Funktsiooni f(x) määratud integraaliks rajades a-st b-ni nimetatakse piirväärtust Geomeetriline tähendus: Kui funktsioon f(x) on lõigus [a, b] integreeruv ja mittenegatiivne (f(x) ≥ 0), siis integraal kõvertrapetsi pindala
autori poole, et saada kaastööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiired. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hanseni jutukest. 1903. a sügisel siirdus kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud noormees Tallinna, kus oli vabanenud koht ajalehe Teatajatoimetuses. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Ajakirjanikutööd alustas A. H. Tammsaare keeruliste ajalooliste sündmuste - Vene-Jaapani sõja ja 1905. aasta Vene kodanlik-demokraatliku revolutsiooni eelõhtul. Pöördeliste ühiskonnaelu sündmuste ajal jäi ta pigem tähelepanelikuks vaatlejaks, kui aktiivseks tegutsejaks. Teataja oli hakanud ilmuma 1901. a, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks 20. sajandi alguse Eesti ajakirjanduses. Tollal olid toimetuseliikmete ülesanded veel vähe eristunud ja
piisavalt infot, siis jõuab väga headele tulemustele (...) ja selles protsessile on väga vähe ette heita (Toom, 2013, lk. 33). (reavahe) Tekst · Pane tähele: märke [...] ja (...) ja et tsitaat väiksemas fondis kui muu tekst!!! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 37 Tekstisisene viitamine õigusteadustes · Üldine põhimõte: kasutatakse joonealust viitamist. · Kord juba esinenud allika puhul ei esitata viidet selle täies mahus uuesti, vaid viidatakse viitele, kus sellele allikale on esmakordselt viidatud. · Tuuakse ära: allika autor (eesnime esitäht ja perekonnanimi); teose pealkiri originaalkeeles; see, mitmenda trükiga on tegu; köite, raamatu vm number; kes on teose välja andnud (kui see pole teada, siis avaldamiskoht); väljaandmisaasta; lehekülje number. · Näide raamatutele viitamisest: I. F. Fletcher
läks noore autori poole ,et teha koostööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiirtes. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hansen Tammsaare jutukest. 1903. aasta sügisel läks kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud Tammsaare Tallinnasse, kus oli vabamemud koht ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Anton Hansen Tammsaare ülesandeks ajalehes oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Tammsaare kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja kirjutas ajalehe joonealust osa. ,,Teataja" oli hakanud ilmuma 1901. aastal, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks20.sajandi alguse Eesti ajakirjanduses. Tollal olid toimetuseliikmete õlesanded veel vähe eristunud ja ajakirjanikud pidid olema universaalsete oskustega, et suuta korraldada kõik ajalehe tegemisse puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite koostamine, õhtul koosolekute, teatrietenduste ja iga liiki seltside peo-ja perekonnaõhtute
väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel kirjutatud järk homme ilmuva lehe joonealust pidi täitma. (.Mihkla, K., lk 227) 3 Rahva vabadusihast otseselt ei kirjutanud ei Ristikivi ega ka Kross, kuigi põhjust ju oleks olnud. Ristikivi pöördus ajaloolise romaani poole tol hetkel, kui pagulases hakati leppima sellega, et Eestisse enam tagasi pöörduda ei saa, ja ega keegi tõesti ei taha lõpmatuseni lugeda raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund
11.2011 Viitamine · Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös esitada täpse viitega. · Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja põhitõdede esitamine. · Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed, skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed peavad olema viidatud. · Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega joonealust viitamist. · Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilise juhendi (vt slaid 3) alaosas 4.4.6. 12 28.11.2011 Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused
aega. Omapäraseks infoandmise mooduseks kujunes Briti tsoonis Schwarzbeki laagri "Elav Sõna". Selle algatajaks ja hingeks oli ajakirjanik Erich Pillikse-Laidsaar. Igal kolmapäeval alates 4. juunist 1945 oli see laagris oodatud sündmuseks. Nimelt valmistati kõik käsikirjad nagu ajalehelegi omaselt ette, kuid need ei läinud trükki, vaid kanti ette diktorite poolt. Iga number sisaldas juhtkirja, informatsiooni, joonealust ja kuulutusi. Iga numbri käsikirjade ettekandmine kestis ligi 2 tundi, teksti vahele mängiti muusikat. Laagris elas rohkesti teatriinimesi, kes sellele algatusele innukalt kaasa töötasid. "Elavale Sõnale" valmistati ka iga nädal uued dekoratsioonid. Iga numbri ettekanne kujunes teatud mõttes teatrietenduseks, mis oli elamuseks kuulajaile. Mitmesuguste hääletämbrite abil püüti tekstile anda kirjutatud ajalehe ilmet, st esitada rasvaseid pealkirju, vahemärkeid ja peenikest teksti.
annaabi.ee 
