Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda
küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks. Tema näidendite tegevus toimub alamklassi keskel. Williamsi näidendite põhiteemaks on romantikute lemmik vastandus- ühel pool ideaalid ja unistused, illusioonid ning teisel pool jõhker ja proosaline tegelikkus. Tegelased ühel pool- kunstniku hingega unistajad, vaimselt või füüsiliselt muserdatud, teisel pool hästi kohanenud, tundetud, saamalised. Õnnelikku lõppu tema näidenditel pole
Kõikides tubades on dušš ja WC või vann ja WC, tubasid koristatakse iga päev, kõikides tubades on kaugjuhtimispuldiga värviteler, laud ja tool, seep või dušigeel, hotellis on vastuvõtuteenus, faks vastuvõtus, üldkasutatavad telefonid külastajatele, hiline hommikusöök, hotellis pakutakse jooke. 5* hotell on luksushotell, millel on kehtestatud 121 miinimumnõuet.Vastuvõtt on avatud 24 tundi, personal oskab mitut keelt, uksehoidja- või parkimisteenus, portjee, jooksupoiss, ruumikas vastuvõtuala mitme istme ja jookide tellimise võimalusega, iga külalise personaalne tervitamine kas värskete lillede või kingitusega toas, minibaar ja jookide ning toidu pakkumine toateeninduse kaudu ööpäev läbi, väikestes pudelites hooldusvahendid, internetiühendusega arvuti toas, šeif toas, triikimisteenus (ühe tunni jooksul), jalanõude puhastamise teenus, voodi valmistegemine õhtuti, kontrollkülastused. 5. Määrus jõustus 1.september 2012 aastal.
VAARAO LEIDMINE Kirjanik: Margit Sarapik Tegelased: Rasmus - väikest kasvu, tagasihoidlik poiss, keda huvitas ajalugu, astus ebaõigluse vastu välja. Kaksikud Gert ja Ragnar kaks kaaki, Ragnar oli liider ja Gert oli jooksupoiss. Elasid vanaema juures. Ema oli Soomes ja isa teadmata kadunud Elina ja Mari-Liis kandisd gooti stiilis riideid ja koolis kutsuti emodeks, head sõbrannad, pealehakkajad, abivalmid, ei sallinud ebaõiglust. Loo moraal: ära tegele selliste asjadega, mis sulle ja teistele kahju toovad Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus
Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja
varaahnitsejaid ja sdurineide, meldes, et milliseid halbu tegusid nemadki kll korda on saatnud.Siis aga kuuvalgel, ilmub tema enda otsaette musta the laik- mis nitab, et tema isegi pole sst puhaas. Autor tahab kohtumistja nol nidata inimesi, kes halvustavad alati teisi, aga endas vigu ne ega arva olevat. hiskonnas - ka kohtumistja vib teinud olla kurja. Kantsler- kaval kantsler- riigi vaenlane, tahab saada lahti kigist, et ise teistest vimsam olla. Talle tekitab aga peavalu tema enese jooksupoiss, keda ta lekavaldada ei oska. Kantsler seab kannupoisile les lksu, mis pidi talle hukatuse tooma, kuid langes ise sellesse samasse lksu. Tegelased nitavad hiskonnale: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub + vike "vike inimene" saab jagu suurest ja vimsast kantslerist. Kaks saarlast - Kaks saarlast- ks domineerivam pool, teine alluvam, verevennad. Mlemad mehed mistetakse oma pahategude eest surma, domineerivam saarlane tahab aga kogu s enda kanda vtta, et spra ei hukataks- selleks
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid
allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on luksuslikud ja ilusad ning tekitavad tänu sellele positiivseid meeleolusid. Raamatu tegevus toimub põhiliselt pansionis ning sellepärast on raamatu miljöö on kuidagi kurb.
Eugene otsustas päästa olukorda niipalju kui ta selleks võimeline oli ning andis oma 18 000 veksli Anastasiele, et see saaks oma võlgadega lõplikult ühele poole. Eugene põetas isa Goriot' koos tudengiga, kes õpib arstiks. Isa Goriot ei taha muud kui näha oma tütreid, kuid need on omavahel tülis ning kumbki ei jõua isani, enne kui ta on surnud. Eugene korraldas matused omal kulul ning ta maeti väga tagasihoidlikult, ainult Rastignac, jooksupoiss Cristophe ja mõlema tütre toatüdrukud olid kohal. Lausega ,,Nüüd alaku võitlus" otsustab Eugene jõuda maailmas edasi teisi ära kasutades. Eugene Rastignaci esimene suurem pööre, mille ta tegi oli ülikooli pooleli jätmine. Ta oli otsustanud jätta mitmeaastased õpingud tahaplaanile, kuna leidis et ta ei teeniks niimodi piisavalt isegi kui ta kunagi saaks mõnele tähtsale ametikohale. Ta leidis, et just Pariisi kõrgseltskond on see, mille poole peab ta püüdlema
Täiskasvanu periood Kui ta sai füüsiliselt täiskasvanud meheks 1749 aastal siis löödi ta põhimõtteliselt päeva pealt koorist välja ilma mingisuguse kompensatsioonita tänavale. Õnne tahtel võttis ta enda juurde elama paariks kuuks hea sõber Johann Michael Spangler, kus ruumis elas tegelikult juba see sõbra pere. Sellel ajal pidi haydn rinda pistma paljude töödega nagu nt: muusika õpetajana, tänava lauljana ja kõige tähtsam, et ta oli Nicola Porpora jooksupoiss. Sealt nagu ta ise ütleb sai tõelised komponeerimise põhitõed teada. Kuna ta ei olnud nootide poole pealt veel nii talendikas kui ta soov oli siis ta asus enda käe läbi hoolikalt õppima Johann Joseph Fux-i ja Carl Philipp Emanuel Bach-i teoseid. Viimase helilooja mõju on tunda ka Haydn-i loomingus. Jällegi mängati Papa meisterlikust ja ta hakkas koguma tuntust kõrgema klassi seltsist. Lõigi ta siis ühe ooperi komöödi näitlejale Johann Joseph Felix Kurz-ile (ooperi mille
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures.
Henryt väga. Pärast viimast sünnitust jääb Catherine südamehaigeks ja ilmnevad esimesed vesitõve märgid. Samal ajal, kui Henry VIII püüab edutult troonipärijat saada, teeb Anne Boleynile Henry de Percy abieluettepaneku. Pärast tütre saamist sünnitab keegi Elizabeth ,,Bessie" Blount terve poisslapse, kes saab ristinimeks Henry Fitzroy ja hiljem Richmondi hertsogiks. Arvatakse, et see laps oli tegelikult Henry VIII oma, ent anti kasvatada Thomas Morusele. Ned Lark, kardinali jooksupoiss jälgib kõiki Anne ja Percy tegemisi. Nende suhe tuleb avalikuks ja Henry de Percy naib Shrewsbury krahvi tütre Jane'iga. Henry VIII tütar üheksa aastane Mary kihlub Catherine'i lihase õepojaga kahekümne viie aastase keiser Karl Vga. Tol ajal tegutses Inglismaal kaks parteid: üks pooldas kindlalt keisrit, eelkõige vana aadel ja teine oli uuaadlike ülespürgiv partei, kes kunagi liitu keisriga heaks ei pidanud.
tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad.
valitud eriala, sotsiaaltöö, on mulle sobiv. Vanemad toetavad küll rahaliselt, kuid peagi tahan iseseisvale elule üle minna. Nädalas saadud summasse üritan ära mahtuda. Lisaks aitab vanaema mind eraldi toidukotiga, mille väärtus on kohati kuni 10 eurot. Väiksema aja jooksul soovin ma saada palju uusi teadmisi. Kaugemas tulevikus, milleks kulub rohkem aega, soovin täita oma kõik eesmärgid. Ka mina ainukesena olen see, kes aitab oma ema igal moel. Jooksupoiss ma päris ei ole, aga kui võimalik aitan, sest nagu on teada pole võimalik igasuguseid igal ajal aidata, sest on vaja oma elu ka elada, mitte vastupidi elamata jätta ja lasta minna, ning oma elu arvelt elada teiste elu. See pole õige. Praegusel ajal toetab mind igati üks ja ainulaadne isik, olles samas ajal peale parima sõbrana ka mu boyfriend. Üleüldse tunnen ma end raskelt, kui pean mõtlema kasvõi natukenegi mineviku peale. Olen sisemiselt katki, väliselt terve.
kärme, et koju jõuda ja oma vanematega veel kirikusse minna. Tema vanemad ja ka vanaisa kuulusid vähetuntud sandeman'i usulahku. Perekonnas ja tuttavate ringis valitsenud põhimõtted avaldasid kahtlemata suurt mõju ka noorele Michaelile. Ta jäi elu lõpuni selle vähetuntud sekti liikmeks ja mitte üksnes nimepidi, vaid oli ka vanemaks ja jutlustajaks. 3 Noor jooksupoiss tegi oma töö korralikult ära ja sellepärast oli raamatukaupmees nõus paari aasta pärast võtma teda ilma tasuta raamatuköitmis- ja kaupluse õpilaseks. Sealgi oldi temaga väga rahul ja ta edenes oma töös kiiresti. Raamatute maailmas tulidki esile Faraday vaimsed huvid. Ta leidis sealt keemia ja elektri kohta käivaid raamatuid ning tutvus vabal ajal nende sisuga, samuti luges ilukirjandust. Tema teadmishimu ei rahuldunud ainult lugemisega; oma katsete abil tahtis ta ka veenduda,
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi
pansonaadid. Proua Vauqueri pansionaat Välimuselt oli ta hoolitsemata. Tema asus täpsemalt Neuve-Sainte-Genevieve’i parukas lopendas, ta vedas enda järel vanu tänavas, Ladina kvartali ning Saint- ärakantud tuhvleid ning oli pesemata. Marceli eeslinna vahel. Maja moodustab Vauqueril oli vanaldane nägu, noka taoline täisnurga Neuve-Sainte-Genevieve’i tänavaga. Pansionaati viival väraval seisis elasid jooksupoiss Christopher ja kiri „Vauguer’i maja, perekondlik köögitüdruk Sylvie. pansionaat mõlemast soost isikutele ja teistele.“ Pansionaat ise oli ehitatud liivakivist ning üle värvitud kollase värviga, mis andis majale jubeda ilme. Pansionaadil oli neli korrust. Esimene korrus -Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks.See koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Esimest ruumi valgustavad kaks tänavapoolset akent. Sealt ruumist
Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilmaa hadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. *Vähemtähtsad tegelased:Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk jaVictorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja
Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Vähemtähtsad tegelased: Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile.
poliitika peaks, võrreldes teiste riikidega, targem olla. ..Schumpeteri kriitika: Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui pole rumalust. Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole, kui oleks olemas , ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Valija ,,oma tahe" on müüt. 6. Kuidas erineb volitatud esindaja teooria sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud: esindaja on rangelt volitatud, ta on sõnumiviija, jooksupoiss, hääletoru, kes ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada. Kui ei täida oma ülesannet, siis kutsutakse tagasi. Sõltumatu: Rahval pole alati lahendusi probleemidele ja küsimustele, st on vaja teatud viisil sõltumatut esindajat, kes oskab ise ,,oma peaga" mõtelda, ega tüssa neid kes teda esindama saatsid. 7. Milles seisneb demokraatia paradoks? Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B.
kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid
ta artikleid naturalismi kohta ning koondas enda ümber noori kirjanikke. 13)M.Twaini elu ja looming. (1835-1910) Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust. Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski. Peagi oli ta kullapalavikust haaratuna kaugel läänes, Nevadas ja seejärel lõunas, Californias
Ja kui meie kaks eesti meest selle asja oma kätte võtame, siis peab ta minema. Aga täna lähete veel üles magama, täna veel..." IX. Viimaks ometi pääses Indrek peale mitmekordset tagasikutsumist, küll lävelt, küll isegi poolelt trepilt, sest ikka tuli direktoril midagi tähtsat meelde, mida pidi kohe ütlema. Nõnda sai Indrekust täieõigusliku õpilase asemel midagi ebamäärast, mis oli nagu õpilane, aga samal ajal ka teener, jooksupoiss, kokapoiss, uksehoidja. Ülalt Siberist asus ta alla suurde tuppa ühes oma puukastiga, mille paigutas eesriide taha seina äärde. Kopfschneider pidi temale ruumi andma ja jäädavalt lahkuma. Kas ta seda Indrekule süüks pani, seda ei saanud see kunagi teada, aga nagu Kopfschneider oli kord aidanud tema kasti sisse kanda, nõnda aitas tema nüüd Kopfschneideri oma voorimehele viia. Sinnasamasse asus ka Kopfschneider ise ja,
naeltega rautatud uks nagu Grand-Chätelet' peauks. Porthos koputas. Pikk kahvatu suure näole langeva juuksetukaga kirjutaja avas' ukse ja tervitas inimese ilmega, kes on sunnitud austama teise pikkust, mis kehastab 355 jõudu, sõjaväemundrit, mis kehastab seisust, ja õitsvat ilmet, mis kehastab harjumust hästi elada. Teine kirjutaja, kasvult lühem, esimese selja taga; kolmas kirjutaja, kasvult pikem, teise selja taga; kaheteistkümne-aastane jooksupoiss kolmanda selja taga. Kokku kolm ja pool kirjutajat -- see tähendas neil aegadel klientide rohkust. Kuigi musketär ei pidanud tulema enne kella ühte, valvas advokaadiemand juba kella kaheteistkümnest alates, arvestades, et ta armastatu süda ja vast ka kõht mõjutavad teda varem tulema. Nii jõudis proua Coquenard korteri uksele peaaegu samal hetkel, kui ta külaline jõudis esiku-uksele, ja väärika perenaise ilmumine päästis viimase suurest kimbatusest.
«Teie laostate meid! Mis see on? Kas meil on vaja nii uhket majapidamist? Kaks kaplanit, kummalegi kümme naela palka kuus, ja kabeliteenrile sada sol'i! Kammerteener ja üheksakümmend naela aastas! Neli köögiülemat, igaühele sada kakskümmend naela aastas! Kubjas, aednik, koka abiline, vanem kokk, relvalaohoidja, kaks arvepidajat, ja igaühele kümme naela kuus! Kaks kokapoissi, igale kaheksa naela! Tallmeister kahe abilisega, kakskümmend neli naela igaühele kuus! Jooksupoiss, pagar, leivategija, kaks moonavedajat, igaühele kuuskümmend naela aastas! Ja vanem sepp sada kakskümmend naela! Laekur kakssada naela! Kontrolör viissada! Tont teab, mis see on! Püsti hullumeelsus! Meie majapidamise kulud laostavad kogu Prantsusmaa! Kõik Louvre'i varad sulavad niisuguses raiskamisõhinas kokku! Nii tuleb meil lõpuks 2 4 7 veel lauanõud maha müüa! Ja kui tuleval aastal jumal ja püha Neitsi (siin kergitas tä
annaabi.ee 
