toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 18861889 Viinis, Nice'is ja Pariisis 1867. aastast professor
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika
.........................................4 Johann Köleri sünd.........................................................................................................................4 Köler siirdub Peterburi 1846...........................................................................................................4 Köleri esimene Euroopa-reis 1857.................................................................................................4 Kölerist saab Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik 1861............................................................4 Kölerist saab keisri õuekunstnik 1862............................................................................................4 Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863.................................................................................5 Köler ja Krimmi asundus 1882.......................................................................................................5
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus.
..................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Kasutatud kirjandus................................................lk 14 2 Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka ainelisele olustikumaalile. Lisaks oma panusele rahvusliku maalikunsti rajajana, mängis kunstnik väga olulist rolli ka Eesti rahvusliikumise edendajana. Johann Kölerist otsustasin ma referaadi kirjutada eelkõige seetõttu et mulle meeldivad väga tema maalid nendes kohe on midagi erilist ja nad on väga tõetruud ja värvirikkad, kuna mulle medlivad väga selged ja tõetruud maalid siis meelidb mulle ka Köleri kunst.
Roomas. 1858-1862 töötab Itaalias, viljeledes Roomas ühes kostüümiklassis akvarelli (,,Eit kolde ees") ning maalides itaalia rahvatüüpe (,,Itaalia tütarlaps" , ,,Tütarlaps allikal" jt.), kompositsioone ja maastikke. 1859 esitab kompositsiooni ,,Kristus ristil"avalikkusele ja valitakse Rooma Saksa Kunstnikeühingu liikmeks. Valmivad ,,Autoportree" ja ,,Lõvi ja poisike". 1861 saab Peterburi Kunstide Akadeemia nõukogult akadeemiku tiitli kompositsiooni ,,Kristus ristil" eest. 1862 esitab Roomas kunstinäitusele maali ,,Itaallanna lastega ojal", sõidab läbi Firenze, Ravenna, Veneetsia, Sveitsi ja Berliini Peterburi, kuhu saabub 11.09.1862. Saab õpetaja koha Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli kõrgemais naisklassides, asendaja õppejõu koha Kunstide Akadeemia kipsiklassis ning kutsutakse keiser Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistamisõpetajaks.
Roomas. 1858-1862 – töötab Itaalias, viljeledes Roomas ühes kostüümiklassis akvarelli („Eit kolde ees“) ning maalides itaalia rahvatüüpe („Itaalia tütarlaps“ , „Tütarlaps allikal“ jt.), kompositsioone ja maastikke. 1859 – esitab kompositsiooni „Kristus ristil“avalikkusele ja valitakse Rooma Saksa Kunstnikeühingu liikmeks. Valmivad „Autoportree“ ja „Lõvi ja poisike“. 1861 – saab Peterburi Kunstide Akadeemia nõukogult akadeemiku tiitli kompositsiooni „Kristus ristil“ eest. 1862 – esitab Roomas kunstinäitusele maali „Itaallanna lastega ojal“, sõidab läbi Firenze, Ravenna, Veneetsia, Sveitsi ja Berliini Peterburi, kuhu saabub 11.09.1862. Saab õpetaja koha Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli kõrgemais naisklassides, asendaja õppejõu koha Kunstide Akadeemia kipsiklassis ning kutsutakse keiser Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistamisõpetajaks.
Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli ta Peterburis tunnustatud portreemaalija
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia.
1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides
Johann Köler Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli
muutunud traditsiooniks. J. Köler sündis Viljandi läheduses Liivimaa kubermangus ja linna eestikeelse nime järgi lisas ta oma perekonnanimele üldnime ,,Wiliandi", signeerides nii sageli ka oma maale. Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15.) juulil 1798 aastal Haapsalus ja pärines vanast Rürichite aadlisuguvõsast. Tema teeneks loetakse usuvabaduse kehtestamist Balti kubermangudes. Köleri loometegevus on seotud Eesti monumentaalkunsti sünniga. 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas
Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor Johann Köler 1826-1899 Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
