KUIDAS SÄÄSTA VETT? (0)

KUIDAS SÄÄSTA VETT?
Puhas ja värske vesi on igasuguse elu eeldus Maal. Juba see on oluline põhjus veega
hoolikalt ümber käimiseks. Teine põhjus on, et vesi on looduse aineringkäigu kandja.
Kas olete mõelnud, et vesi, mida täna hommikul jõite, on ringelnud siin Maa peal juba
väga-väga ammu ?
Korrusmaja elanik kasutab keskmiselt umbes 180 liitrit vett ööpäevas.
Peamiselt kulub vesi
• pesu pesemisele: 20 liitrit (13%)
• WC kasutamisele: 40 liitrit (16%)
• köögis: 35 liitrit (22%)
• isikliku hügieeni tarbeks: 60 liitrit (49%)
Vesi maksab raha, seega hoiab veekulu vähendamine kokku ka majandamiskulusid.
• Loobuge pudeliveest, kui kraanivesi on joogikõlblik. Kraanivee
maitseomaduste parandamiseks võib kasutada veefiltrit või näiteks sidrunit .
KÖÖGIS
- Pestes nõusid käsitsi, ära lase veel samal ajal joosta . Kui sul on kahe poolega kraanikauss , täida üks kraanikausi pool pesu- ning teine loputusveega.
- Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni ta saavutab soovitud temperatuuri.
- Pese puu- ja juurvilju pesukausis. Loputusvett saab hiljem kasutada taimede kastmiseks.

MAJAPIDAMISES
- Pane pesu- ja nõudepesumasin käima alles siis, kui need on tervenisti täidetud. Võimalusel kasuta lühemaid pesutsükleid.
- Kontrolli regulaarselt lekkeid ning likvideeri need esimesel võimalusel. Selleks on parim jälgida veearveid ning veearvestit, kus peegeldub esimesena harjumuspärasest suurem tarbimine.
- Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt ning ühtlaselt, et vältida asjatut veekulu.
AIAS
- Aurustumist aitab vältida, kui kastad varahommikul või hilisõhtul, mil temperatuur on madalam.
- Võimalusel kasuta kastmiseks eelnevalt kogutud vihmavett.
- Kasta taimede juuri, mitte lehti. Lehti kastes aurustub vesi kiiremini.
- Võimalusel eelista kastmisel automaatsele kastmissüsteemile ehk vihmutile kastekannu.
- Selleks, et vältida surveprobleeme, ära kasta taimi veetarbimise tipptundidel (kell 18-22).

VANNITOAS JA TUALETIS
- Ligi 75% majapidamises tarbitavast veest kasutatakse just vannitubades. Kõige suurem veetarbija on tualett, kus kulub üle 40% rohkem vett kui poti puhastamiseks tegelikult vaja on.
- Ühesüsteemne wc-pott võib korraga väljastada 9-12 liitrit vett. Kahesüsteemse poti loputamisvee kogused on eri firmade wc-pottidel erinevad, kõikudes 2-6 liitrini. Kui arvestada, et neljaliikmelise pere iga liige kasutab wc-d kuus korda päevas, vajutades ühe korra rohke (4 l) ja viis korda vähese loputuse (2,4 l) nuppu, siis kulub perel päevas 64 liitrit ja aastas 23 360 liitrit vett. Üheksaliitrise loputusega kulub samal perel päevas 216 liitrit ja aastas 78 840 liitrit vett.
- Eelista vanniskäigule dušši. Pestes vannis kulutud ligi 3 korda rohkem vett.
- Lühendades dušši all käimist ühe või kahe minuti võrra võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas!
- Hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.

Nõudepesumasinad veesäästlikumad kui käsitsi pesemine. Alustage pesemist alles siis, kui on kogunenud masinatäis musti nõusid, eelnevalt pole nõusid vaja käsitsi loputada.
Pesumasinate puhul on kõige olulisem nende vee ja elektrisäästlikkus.
Võimalusel peske alati täis masinaga , sellisel juhul on vee- ja elektrikulu pesukilo kohta kõige väiksem. Pisemaid asju on otstarbekas käsitsi pesta.
TRANSPORT säästab aega, raha ja linnakeskkonda.
Kui kasutate oma auto, siis:

• Eelistage väikese kütusekuluga odavamat autot.
  
• Tehke kindlaks auto tegelik kütusekulu .
  
• Ärge ostke tarbetult suurt või võimsat autot.
  
• Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik.
  
• Eemaldage üleliigne pagas , suusaboksid ja raskem koorem , sest need suurendavad kütusekulu.
  
• Jagage oma autot teistega – viige mitme auto asemel samale üritusele sõitvad inimesed vähema autode hulgaga kohale.
  

Liikuge õues jalgsi .
Regulaarne õues liikumine karastab ja hoiab teid tervemana. Ühendage näiteks töölt koju tulemine kepikõnni harjumusega. Nii ei pea te eraldi hiljem õue minema.
Liikuge ühistranspordiga.
Ühistransport säästab teid talvisest libedast, lumehunnikute vahel parkimiskohtade otsimisest ja auto puhtaks rookimisest. Ühistransport võib talvel anda märkimisväärse ajavõidu.
Tule tööle jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või jaga kolleegiga autot. Säästad raha ning teed head nii tervisele kui keskkonnale.