Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaan Kaplinski". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaplinski, toomet, luuleauhind, eino, riigivapi, teenetemärk, luulekogu, autoriks, tõlkija, jerzi, nora, raudsepp, tegeledes, koostamisega, poliitikuna, talus, tiia, mall, märt, matis, heebrea, tsehhi, eksport, äärel, tunnustused, jacobi, 2016, autorite, mõjukas, lõpust, proosat, kanarbik, titanic, esseed, suurelt, võimalikkus, loengute, oskar22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule.........................................................................
......................................................................................... ...................................lk.5 4.Autasud................................................................................................... .....................................lk.6-7 Kasutatud materjalid................................................................................................... .....................lk.8 Sissejuhatus Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941 aastal. Jaan Kaplinski on poola rahvusest, õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp- Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse
Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18.
Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965)
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast
........................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luule....................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................
Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema
Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas
Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid
Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga. Simmo lugu on kurb: tütar ei taha teda enam koju viia, ta saadetakse invaliididekoju, kus ta raamatu lõpul ka sureb. 10. "Meie pole süüdi" (1984, 1996) Poistekamp peksab jõhkralt läbi kaks vanainimest, kellest üks hiljem sureb. Poiste vanemad kutsutakse uurija juurde
annaabi.ee 
