Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb
Vismut Janar Jerofejev Vismut ● Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. ● Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Avastaja Vismuti avastas noor prantsuse teadlane Claude Geoffroy Vismut Vismut on tahke aine. Keemis temperatuur on 1564 C Sulamis temperatuur on 271 C Vismut Vismutis on 83 prootonit ja elektroni Elektron kiht on vimutil selline: 2)8)18)32)18)5) Kasutatud kirjandus http://www.chemicool.com/elements/bismuth.ht ml Tänan kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest.
Kroom Kristen Volkov KBp-12 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Kroomi on vaja: veresuhkru taseme stabiliseerimiseks, artereite puhastamiseks läbi kolesterooli ja triglütseriidide taseme vähendamise ja rasvade ainevahetuseks, aminohapete transportimiseks, isu kontrollimiseks. Kus esineb kroomi?
Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni. Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel. Tantaalilisand muudab metallisulamid ülitugevaks korrosiooni- ja kuumakindlaks. Tantaalisulamite saranuses tõttu plaatiniga
Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Plaatina: ... on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne
Terase legeerivad elemendid 1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka
terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus.Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi
et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Kroom tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja kõvadust
Kroom Üldomadused § Kroom (lad. Chromium), Cr § Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element § Järjenumber 24 § Aatommass 51,996 § Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1890 oC Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid
BROOM Siim Starke 10R TKG Üldine info · Keemiline sümbol - Br · VII rühma element · Mittemetall · Järjenumber 35 · Aatommass 79,904 · Elektronvalem: Br +35|1s2, 2s2, 2p6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5 · Elektronskeem : Br +35 |2)8)18)7 · Esineb kahe stabiilse isotoobina (79Br ja 81Br) Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija
on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag. Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul väga haruldane. Hõbeda suhteline aatommass on 107,8682(2)amü. Tuvastatud on 28 radioaktiivset isotoopi, nendest kõige stabiilsem on 105Ag poolestusajaga Kuidas hõbedat kasutatakse Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda
mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos-
mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos-
liblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone. Õhukäes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Pilt grafiidist Vesinik · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). · Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Molekulaarne vesinik (H2) · Atomaarne vesinik (H) · Kasutamine isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). Tuntud ühendid: · Vesi H2O
5 1 ~ 21% ( ~ ) on O 2 5 ~ 1% on väärisgaasid jt, sellest 0,03% on CO 2 Väljahingatavas õhus on 4,4% CO 2 -te (süsihappegaas). Universum, sh ka Päike, koosneb põhiliselt Vesinikust, millele järgneb Heelium. c) Inimorganismis on 90 keemilist elementi. Neist kõige levinumad on C, H, O, N, P, S. Vesiniku isotoobid Isotoop erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomi tuumas). Vesinik esineb looduses mitme isotoobina. Tavaline vesinik e. prootium ( 1 1 H) aatomituumaks on prooton. H aatommass = prootoni massiga (~1 amü) 2 Raske vesinik e. deuteerium looduses vähesel määral (tähis 1 H ehk D). Aatomi tuumaks on 1 prooton ja 1 neutron (aatommass ~ 2) Üliraske vesinik e. triitium ( 31 H ehk T) aatomi tuumad koosnevad 1p -st ja 2n ist.
Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina
opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Võrdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi süsinik-12 aatomit. Selle aatomi aatommassiks on definitsiooni järgi 12, nii et aatommassiühikuks (amü) on 1/12 süsinik-12 aatomi massist. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Enamasti isotoopide looduslikud proportsioonid ei varieeru, kuid näiteks väävli puhul on see siiski eri leiukohtades erinev. Heelium esineb ainult isotoobina . Heeliumiaatomi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mille summaarne mass on 4,034 amü; heeliumi aatomi mass on aga kõigest 4,003 amü. See masside erinevus, mida nimetatakse massidefektist, läheb seoseenergia arvele
Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770
TÄHTSAIMAD MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne
EBS METALLID Kroom Alla Bõkova 10.eur Tallinn 2011 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi
Hõbe on plastiline metal, nagu kuldki, mille tõttu on see hästi töödeldav. [3] Plaatina Plaatina on väga haruldane väärismetall. Tänapäeval on plaatina väga nõutud metal, sest sellega raamitakse briljante ja teisi vääriskuve, seda peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast. Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb tihti töödelda vagunitäis maaki. [6] Plaatina järjekorranumbriks on 78. Plaatina võib esineda kuue isotoobina, millel on massiarvudeks 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Nagu teisigi väärismetalle, leidub ka plaatinat looduses ehedalt ja mineraalidena. Plaatina on hõbedase tooniga. Sellel on kõrge sulamis temperatuur ning see on üsna kõva metall, mistõttu ei teheta sellest ka kuigi palju ehteid, kuigi plaatina ehted on väga omapärase, valge läikega ning 2 korda tugevamad, kui 14 karaadisest kullast ehted. Plaatina ühendeid on teada üle saja. Neist tähtsamad on sperrüliit, kuperiit,
(monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 4 Vesinik 1. Üldiseloomustus On perioodilisustabeli esimene element. Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop – sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H – tavaline vesinik (prootium), 21H – raske vesinik (deuteerium), 31H – üliraske vesinik (triitium). Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos-
..................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................10 Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi
happed, org ained Arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee ja liivavannid, kuumutusahjud; võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, kuumutamine 3) Litosfääri koostis Litosfäärist saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid. Looduses leidub 94 KE (112st). Rohkem kui 300 isotoobina ja üle 400 lihtainena. Paljude radioelementide sisaldus väheneb pidevalt (U, Th jt). 84% maakoorest: O, Si (räni), Al Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K Looduses esinevad elemendid peamiselt ühenditena. Lihtainena: Au, Pt, Ag, Cu, S, C, õhu komponendid, He, Hg jt. Levinumad on väikese järjenumbriga (kuni 26) ja paarisjärjenumbriga elemendid. 4) Sideme polaarsus Polaarne ja mittepolaarne side
7 2. RADOON ,,Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust. Radoon pärineb maapinnas ning kivimites. Radoonis ka esineb natukene uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse". [5] ,,Radoon satub hoonetesse, kui siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu. Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist
Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe elektroni omamagnetväli jääb tasakaalustamata. Välises magnetväljas üritab paramagneetiku osake
Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol mida kasutatakse taimekaitses. Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na S O (fotograafias kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk deuteeriumi( H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks neutron. Üliraske vesinik ehk tritium ( H või T) aatomituum koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist. · Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja
Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud. 3 Broom Broom on keemiline element, perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. . Broomi avastas ja uuris selle ühendeid 1826. aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm3, mis keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.
läbimõõt ära aatomi mõõtmed. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Ioon on laetud osake. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2. Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron. Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed
Elektroni mass on prootoni massist 1836 korda ja neutroni massist 1837 korda väiksem. Et aatomi mass võrdub tema koostisosade prootonite, neutronite ja elektronide massiga, siis peaks aatommass olema peaaegu täisarv. Tegelikult see nii ei ole, sest: 36 enamik looduses esinevaid keemilisi elemente koosnevad mitmetest isotoopidest. Puhtaid elemente, mis looduses esinevad vaid ühe isotoobina, on vähe (F, Na, Al, P, I). Ühe ja sama elemendi isotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga on erinev. 37 Aatomimassi tähiseks on Ar, kusjuures sulgudes järgneb elemendi sümbol, mille aatomimassi märgitakse. Nii on väävli aatomimass Ar(S) = 32,06. Indeks r (relativus) tähendab suhtelist, relatiivset ja osutab, et tegemist on suhtarvudega. Aatommass on dimensioonita suurus.
inimorganismis on seda 61,4%. Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Puhast O2 saadakse vee elektrolüüsil. Vee elktrijuhtivust suurend elektrolüütide (happed, alused, soolad) lisamisega. 2H2O2H20O2. Laboris kasut hapniku saamiseks hapnikurikaste ainete lagundamist kuumutamisel: 2KMnO4K2MnO4+MnO2+O2 (kaaliumpermanganaadist) või 2H2O22H2O+O2 (vesinikperoksiidist toatemperatuuril). Esineb kolme stabiilse isotoobina, väga elektroneg element, värvusetu, lõhnatu, vees vähelahustuv gaas, tugev oksüdeerija, mis reageerib otseselt peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. Kõrgahjuprotsessis malmi tootmisel. Tööstuses on suurenenud hapniku osakaal terase, värvilismetallide ja klassi tootmisel. Väävel S- esineb looduses ja paljude ühendite koostises. Väävel esineb peamiselt
annaabi.ee 
