Vt lk 134 joonis 6.6. Isokvantide tunnusjooned: 1) Isokvandid on negatiivse tõusuga seniakua, kuni mõlema sisendi piirproduktid on positiivsed. kui suurendada ühe sisendi kogust, peab samal ajal vähendama eise sisendi kogust, et kogutoodang jääks samaks; 2) Isokvandid, mis asuvad koordinaatide alguspunktist kaugemal, tähistavad suuremaid tootmiskoguseid; 3) Isokvandid ei lõiku kunagi; 4) Isokvandid on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Isokvandi tõusu absoluutväärtus mõõdab sisendite tehnilise asenduse piirmäära (marginal rate of technical substitution, MRTS). Sisendite tehnilise asenduse piirmäär kujutab enast ühe sisendi hulka, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmikogus muutuks. MRTS väheneb, liikudes mööda isokvanti alla poole. Tehnilise asenduse kahaneva piirmäära seadus lapitali asendamisel tööga tehnilise asenduse piirmäär väheneb, kui töö hulk kasvab ja kogutoodang on konstantne
kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min
lisandumisel korda ühe toote hind. Kui palk on väiksem, kui piirprodukti tulu on vaja tööjõudu juurde ja vastupidi!!(Kas tuleks suurendada/ vähendada töötajate arvu?) KAPITALITURG: *kapital on püsiv ressurss ettevõttes. selle asutamise määr sõltub tulususe tasemest ehk tasust kapitali eest ehk intress.. tulususe järgi otsustatakse kas kapitali paigutada ettevõttes täiendavalt või mitte. *Tööjõu ja kapitali vahekorra küsimus- Kuidas tagada optimaalen vahekord-isokvandi ja isoposti analüüs (põhimõte, mitte joonis)- Kuidas tagada tööjõu ja kapitali otstarbekas suhe ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused! mõlemad on turuhäired, välistulu on tulu, mida saavad teised kellegi tegevuseset ilma, et nad selle eest maksaks välistulu vähendab huvi sellise tegevuse vastu, mille puhul välistulu esineb
1100 b. 750 c. 1250 d. 2,50 16. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): a. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad b. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral c. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral d. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral 17. Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: a. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu b. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset c. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel d. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega 18. Firma minimaalne kogus suurtootmisel: a. Saavutatakse kahaneva mastaabisäästu tingimustes b
c. firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: Vali üks: a. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): Vali üks: a
Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: 25 26 27 28 29 30 Märgista küsimus Vali üks: 31 32 33 a. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud Kuva korraga üks aken toodangu mahtu Lõpeta ülevaatus b. vastasel juhul toodangu suurenemine
Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r Arengutee ehk ekspansiooni rada näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise minimaalseid kulusid ja on tavaliselt positiivse tõusuga, näidates, et
Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT: Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks. Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks. Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes). Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm; Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus
olgu y=f(x1,x2) mingi tootmisfuntksioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. selle funtksiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y(etteantud suurus>) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid(x1,x2) , kus tootmismaht on võrde suurusuega Y. seda nivoojoont nimettakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutjua tõus negatiivne st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda m kui teise tootmisteguri kulu kahaneb
SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e
(long average cost LAC) , . 31. Kulude minimiseerimise tehnika ( The Least cost Technique). Firma minimiseerib kulud isokvandi ja isokosti kokkupuutepunktis sellisel toodangu väljalaskekogusel, mil tootmisfaktorite piirkoguste suhe on võrdne tootmisfaktorite piirhinna suhtega. 30.1. (short average cost SAC ) "", SAC
väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga. 12. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad. 13. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. 14. Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega. 15. Oletame, et siis, kui firma toodab 10 tihikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: firma TC = 270 16. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: alternatiivkulusid. 17. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. 18
· Punktis C on AP max. · Edasi väheneb. Punktides a ja e on võrdne ap. Piirprodukt MP · MP mõõdab TP muutust vastavalt ressursi muutusele · Joonisle mõõdab MP suurust TP kõvera tõus teatud punktis- seega vaadatakse puutuja tõusu. Näiteks punktis a 5/1=5 · Punktis B on tõus kõige suurem järelikult seal MP maksimaalne · Punktis C MP= AP ja AP max · Punktis E MP=0, TP max ja TP kõvera tõus 0 4. Pikk periood,mastaabiefekt Isokvandi tuunused;( samad ükskõiksuskõveral) 1. Neg tõusuga 2. Koordnaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused 3. Ei lõiku omavahel kunagi 4. Kumerad koordinaatide aalguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS- ühe sisendi kogust mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. · A- MRTS 4 kapitaliühikut 1 tööühiku kohta · C- 1 1 · Toimib kahaneva piirmäära seadus MRTS ja MP
Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist. Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC 2 / r) : TC2 / w = w/r Kui tarbija tahab liikuda võimalikult kaugele ükskõiksuskõverale (suurima heaolutasemeni), kus ta heaolu on suurim, siis samasugune olukord on ka tootmises. Tootja tahab liikuda kõige kaugemale isokvandile, kus tootmisvõimalused on suurimad, kuid teda piirab raha olemasolu (kogus). Isokvandi tõus näitas sisendite tehnilise asendamise piirmäära MRTS, seega firma toodab kõige odavamalt, kui on täidetud tingimus MRTSLK = w/r. Järelikult määr(suhe), millega üht sisendit võib asendada teisega tootmisprotsessis (MRTS) võrdub määraga, millega üht sisendit võib teisega asendada turul sisendid ostes. Arengutee saadakse isokostide ja isokvantide puutepunktide ühendamisel. On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit
milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Mastaabiefekt- kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, siis on tegu pos mastaabiefektiga. Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg. 28. Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus? Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral. 29. Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt? Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna suure tõenäosusega lõikepunkt mõne samakulujoonega. Kui on võimalik leida mõni nullpunktile lähemal asuv samakulujoon, millel on samuti ühine punkt samatoodangukõveraga, on ettevõttel kasulik valida see. Selline protsess jätkub, kuni
0 1 2 3 4 5 Töö Joonis 7.1 Isokvant Se e isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½
Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad?
majanduslikus mõttes anda kahjumit. Tehnilise efektiivsuse väljendus isokvant (toodangu antud koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht) KUI SUUR ON TUNNIPALK? KUI SUUR ON AASTAPALK? Majanduslik efektiivsus ...on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta. Majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Majandusliku efektiivsuse väljenduseks isoskost (s.o. puutuja, mis lõikab isokvandi joont selle kõige madalamas punktis). Majandusliku efektiivsuse 2 aspekti on jaotuse efektiivsus ja jaotuse õiglus. Majandusliku efektiivsuse tingimused kehtivad universaalselt. Tehniline ja majanduslik efektiivsus koos käsitletav tulemuslikkusena. OMAHIND SÕLTUB TEHNOLOOGIA VALIKUST JA SISENDITE HINDADEST. Sotsiaalne ja keskkonna efektiivsus Sotsiaalset efektiivsust ei saa otseselt mõõta väärtussuhetes, vaid on kaudselt leitav (vaba aeg, tootmisvahendite kasutamise mugavus jne).
Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 8.7). Joonis 8.7 Isokvant ehk samakoguse joon See isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks, et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist. Tehnilise asendamise piirmäär joonisel sellises punktis, kus kasutatakse 1 ühik tööd ja 3 ühikut kapitali oleks 2. Kui kasutada sama koguse tootmiseks 3 ühikut tööd ja 1 ühik kapitali, oleks tehnilise asendamise piirmääraks ½
annaabi.ee 
