- koordinatsioon häirub, tähelepanu , mõtlemine ja mälu nõrgenevad (NB! ka väike kogus A segab autojuhtimist ! ), aeglustuvad reaktsioonid NB! Mida kiiremini on A joodud, seda rohkem loidub närvisüsteem ! Kauem ja vähem juues püsib peotuju pikemalt ! Alkoholi pikaajaline toime: - kahjustab kõiki organismi elundeid - rikub hormonaalset tasakaalu - kannatab vaimne tervis, tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet - vit.B defitsiit organismis toitumise puudulikkuse korral OKSENDAMINE ( A mürgituse tõttu ) ...on keha kaitserefleks pärast joomingut. - selle kadumine näitab organismi kohanemist A-ga. Inimene hakkab taluma suuremaid A annuseid, okserefleks nõrgeneb. - häguse teadvuse tõttu on okse sattunud hingamisteedesse ja inimesed lämbunud näiteks 1993 a. "uppus oma oksesse" u 250 in, mis on väga suur arv ( A.Liiv ) - NB! Meelemärkuseta in
Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne. Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist vaenulikku hoiakut kõigi suhtes või ülemäärast passiivsust, samuti sõnalist ja füüsilist agressiivsust. Ette võib tulla ühiskonnareegleid eiravat käitumist. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid. Esineda
patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad.
patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad.
Võimalikud hallutsinatsioonid. Üledoseerimine: Ülierutusseisund, kõrge vererõhk, südamehäired, temperatuuri tõus, krambid, teadvushäired, võimalik ajuverejooks, mis on eluohtlik. Võõrutusnähud: Apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkus, unisus, võimalikud segadusseisundid. Korduva tarvitamise kahjulik mõju: Psühhoosid ja rahutusseisundid, depressioon, pikaajaline väsimus, tahtetus, jõuetus, algatusvõimetus, masendus. Märgatavad isiksusemuutused areneva sõltuvuse tõttu. Ecstasy! Ecstasy on nn täiustatud amfetamiin. Põhitoime ja kahjustavad faktorid on sarnased amfetamiiniga, kuid on ka mõned olulised erinevused. Stimuleeriv toime on väga tugev kogu organismile, siseorganite kahjustused on kiiremad ja märgatavamad. Kuna liikumistarve suureneb järsult, kaotab organism higistamise tõttu palju vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab
Nad tekitavad tihti mõnesugust distressi või häirivad sotsiaalset tegutsemist, kuigi see alati ei pruugi nii olla (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm). Erinevus isiksushäirete ja isiksusemuutuste vahel on tekkimise ajas ja viisis. Isiksushäired ilmnevad lapse- ja noorukieas ning pole põhjustatud mõne psüühilise ega ajuhaiguse tõttu, olgugi, et võivad nendega koos esineda või neile eelneda. Isiksusemuutused on omandatud distressi, keskkonnavaeguse, raske psüühika- või ajuhaiguse tagajärjel. 2.1.Isiksushäirete eristamine Isiksushäirete eristamiseks kasutatakse alljärgnevaid aspekte: 1. sagedasemate ja silmatorkavamate käitumisväljenditele vastavate omaduste jälgimine; 2. tuleks arvestada kõiki inimese toimimise valdkondi, nt perekond, töö, õppimine jne.; 3. diagnoosi aluseks peab olema palju erinevade allikatega informatsiooniallikaid; 4
või pornograafia, sh poseerimise pealesurumine hooletussejätmine peksimine mõrv lapserööv Lapse ja teismelise perevägivalla ohvri iseloomulikud tunnused: 1. Silmaga nähtavad vigastuse. Sinikad, vigastused kätel. 2. Vanemliku hoolitsuseta jätmine. Laps hooldamata, kasvatamata. 3. Probleemid koolis. Popitegemine, mittehakkamasaamine, ühistegevustest kõrvalehoidumine, koolist väljalangemine 4. Sotsiaalne isoleeritus. Omaettehoidumine, sõprade puudumine. 5. Isiksusemuutused. Lapsest on saanud kiuslik, kuri, küüniline, depressiivne, kurb isik. 6. Käitumisprobleemid. Agressiivne kaasõpilaste, endast nooremate laste, loomade suhtes. Lõhub asju, vandaalitseb. 7. Otsustamisvõimetus. Ei suuda ise endale abi otsida ega kodustest probleemidest rääkida. 5 8. Hulkurlus. Väldib kodu või põgenem kodunt. 9. Alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine. 10
Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul.
nemad on ka eriti haavatavad. Alkoholi pikaajaline toime Pikaajaline ja rohke alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki organismi elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Alkoholitarbimine rikub organismi hormonaalset tasakaalu, ja mõjub pärssivalt nii mehe kui naise viljakusele. Suureneb risk haigestuda suu piirkonna-, söögitoru-, maksa- ja jämesoolevähki. Suureneb tõenäosus sattuda õnnetustesse. Kannatab vaimne tervis. Pikaajalise ja rohke alkoholitarbimise tulemusena tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet. Ema alkoholitarbimine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist ja lootekahjustusi. Alkohol pääseb takistusteta ema verest loote verre. Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on seetõttu kaua alkoholi mõju all, alkohol eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud. Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm
· Inimesed tunnevad ennast tavaliselt nooremana, kui nad kronoloogiliselt on · Erinevus sõltub tervisest, haridusest, sotsiaalmajanduslikust staatusest Millega muutusi põhjendada · Bioloogilised muutused Avatus kogemusele Sotsiaalne vitaalsus · Sotsiaalne kogemus / sotsiaalsed oskused "Küpsuse printsiip" kasvab nende omaduste tase, mis sõltuvad sotsiaalsest kogemusest (Caspi & Roberts) Meelekindlus, kehtestavus, emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalsus Isiksusemuutused ja elusündmused · "Kaasvastutuse printsiip": elusündmused, mille tõenäosus sõltub isiksuseomadusest A, kipuvad omaduse A taset tõstma · Stressi tekitavad elusündmused võivad vähendada "positiivseid" isiksusemuutusi Stressi tekitavad sündmused · Vanematel inimestel on küll mõnes valdkonnas rohkem interpersonaalseid probleeme, nad lahendavad neid teisiti ja tunnevad nende pärast vähem pinget · Probleemid partneriga: 60-74a: 42/47%; 40-59a: 30/25%.
Koduse vv lastele: sex/füüs kallaletungid, hooletussejätmine, peksmine, mõrv, lapserööv, sex ärakasutam Isel tunnused: nähtavad vigastused, probl koolis, sots isoleeritus, isiksusemuutused, käitumisprobl, emots peretülide lahendamise taktika:1. Rahulik asjade arutamine. 2. tasakaalutus, otsustamisvõimetus, alko/narko tarbim, meeste/naistevihkam, rasedus, hulkurlus Vaidlemine. 3. Vaikimine ja ootamine. 4. Ägedad vastastikku süüdistused. Abiotsimise muster: esimesed vv juhtumid( naine süüdistab ennast), jätkuvad vv juhtumid (nainemõistab,
abitu, jõuetu, ebakompetentsena Nartsissistlik isiksus · Kõrgenenud enesehinnang · Imetlusvajadus · Empaatiatunde puudumine · On liiga ennast täis, üleolev · Mõtted, kujutlused, fantaasiad oma suurest edust, ilust, armastusest · Erilisuse ning ainulaadsuse veendumus · Vajab rõhutatud imetlemist · Nõuab erilist kohtlemist · Kasutab teisi ära · Empaatiatunde puudumine · Kade või arvab, et teda kadestatakse Püsivad isiksusemuutused. · Ajukahjustuse ja haigusega mitteseostatavad IM-d (F 62) IH varasem puudumine, tekkimine tugeva stressi või psüühikahäire järel. Kindlad ja püsivad muutused tajumises, suhtlemises ja suhtumises enesesse ja maailma. Jäik ja väärkohanenud käitumine, mida enne polnud. · IM katastroofilisest elamusest (F 62.0) ·Äärmuslik stressor, mõjub sõltumata individuaalsest haavatavusest, nt piinamine,
Alkoholi pikaajaline toime Pikaajaline ja rohke alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki organismi elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Alkoholitarbimine rikub organismi hormonaalset tasakaalu, ja mõjub pärssivalt nii mehe kui naise viljakusele. Suureneb risk haigestuda suu piirkonna-, söögitoru-, maksa- ja jämesoolevähki. Suureneb tõenäosus sattuda õnnetustesse. Kannatab vaimne tervis. Pikaajalise ja rohke alkoholitarbimise tulemusena tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet. Ema alkoholitarbimine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist ja lootekahjustusi. Alkohol pääseb takistusteta ema verest loote verre. Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on seetõttu kaua alkoholi mõju all, alkohol eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud. Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm
Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul.
Sünnitusjärgsed mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired Mujal klassifitseeritud haigustega seotud psüühilised ja käitumistegurid Sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine (antidepressandid, vitamiinid jms.) Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega seotud täpsustamata sündroomid. TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED hõlmavad alarühmad: Spetsiifilised isiksushäired Segatüüpi isiksushäired Püsivad isiksusemuutused, mis ei tulene ajukahjustusest Harjumus- ja impulsihäired (patoloogiline hasartmängimine, püromaania jms.) Sooidentsushäired (transseksualism, kaksikrolli transvestism jms.) Seksuaalsuunitluse häired (fetishism, ekshibitsionism, pedofiilia, sadomasohhism jm.) Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustatud isiksus- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustamata isiksus- ja käitumishäired
jäta. Paljud isiksuse probleemid kutsuvad esile ebatervislikke eluviise. Depressiivsetel, impulsiivsetel, neurootilistel inimestel võib tõenäolisemalt välja kujuneda tõsine söömishäire, alkoholism või nad võivad kergemini langeda narkootikumide küüsi. Seega peaks haiguste ja isiksuse vahelisi seoseid käsitsevad uurimused arvesse võtma ebatervislikke elukombeid. Kahjuks paljud taolised uurimused seda ei tee. Haiguse põhjustatud isiksusemuutused Osa seoseid haiguste ja isiksuse vahel tõusevad esile, kuna kindlad aspektid isiksuses on esile kutsutud haiguse poolt. Näiteks mõned vähihaiged muutuvad depressiivseks ja kartlikuks. Ka võivad teatud kahjulikud bioloogilised protsessid esile kutsuda kroonilisi psüühikahäireid. Näiteks võib hapnikupuudus (hüpoksia) põhjustada depressiooni.Lisaks võivad paljud haigused sh süüfilis, AIDS ja Alzheimeri tõbi, mõjutada ajuprotsesside tööd ja seega kutsuda esile muutusi isiksuses
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks. midagi muuta. (kes see kontrollib??)
annaabi.ee 
