mutageenid. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid. Bioloogilised mutageenid- viirused, bakterid, toksiinid, taimsed alkoidid Keemilised mutageenid- alused, happed, olmekeemia, ravimid Füüsikalised mutageenid- kiirgused Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub)
1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid Revolutsionäärid ideede nimel võitlejad, pühendunud, poliitilise süsteemi vastu Protestijad sisuliselt samad mis revolutsionäärid Parteiaktivistid
n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine Kollektiivse käitumise vormid Isetekkelised vormid: n Massihüsteeria, Paanika, Hullus, Moenarrus, Mood, Sihtauditoorium Rahvahulgad:Juhuslik hulk, Konventsionaalne hulk, Ekspressiivne hulk, Jõuk, Pikett, Meeleavaldus, Demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid ® Revolutsionäärid pühendavad oma elu ainult poliitikale ® Protestijad aktiivne vastuhakkaja ® Parteiaktivistid aktiivne ärakasutaja ® Kogukonnaaktivistid võtavad aktiivse rolli elukonkkonda puudutavate teemade juures.
Teed kulgesid jõgede ja ojade kallastel ja mäeseljandikel. Teede areng toimus koos vallutajate tulekuga, sest ristisõdijad vajasid nagu Roomagi, oma alade haldamiseks ligipääsu. Muinasajal korrastati teid mis viisid pelgupaika või linnusesse. Soode läbimiseks tehti roigasteid. Teede korraldus puudus, peeti vast vahti ,et ennetada vaenlase tulekut. Linnades kasutati puitsillutist 13-14 saj. Piki teed laotatud palkidele oli risti tihedalt laotud okaspuud. Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist. Taani hindamisraamatu andmetel loetleti 13 saj mööda muinasteid liigeldes (2000km) 478 küla. Eksisteeris 3 suunda, Tallinn Tartu Pihkva, Tallinn Pärnu Riia, ja Tallinn Viljandi Riia. Kliimast tingituna olid meil ka jääteed. Teadaolevalt olevat olnud Saaremaa ja Lübecki vahel jäätee 1323 aastal 500km. Mõisate ja linnuste rajamise hoogustumisega 13 saj
field of study), mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. ◦ Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub “Uurimuse” erinevates köidetes, levinuim on 21). ◦ Võrreldes Spengleriga on Toynbee teadmiste ja käsitluse ulatus märksa laiem, hõlmates nt. samuti mitmeid Ameerika põliskultuure. ◦ Tsivilisatsioonid võivad olla n-ö isetekkelised, võrsudes primitiivsetest kultuuridest (nt. egiptuse ja sumeri tsivilisatsioon), või siis võrsuda mõne varasema tsivilisatsiooni varemetel (nt. meie Lääne tsivilisatsioon). • Toynbee käsitlus tsivilisatsioonide arengust: ◦ Tsivilisatsioonide arengumuster: tekkimine – kasvamine – murdumine – lagunemine. ◦ Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versus vastus (challenge vs. response)
Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju) n Kultuuripiirkonnad (Huntington) n Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia) Maailmasüsteem n Kolm võtmeprotsessi n Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused,
Arnold Toynbee (1889-1975) ☼ 2MS järel: pakkus seletust sõja kohta ☼ pigem optimist ☼ analüütik, luuraja ☼ ajaloo põhiühik,et ei oleks liiga suur (suurem, kui riik) – kõige sobivam on tsivilisatsioon (“mõistusega haaratav uurimisväli”, mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest) → leidis erinevas hulgas (37 tsivilisatsiooni kokku), alustas 21 tsivilisatsiooniga → kirjutas 21 lugu → ajaloo juurdekasv → isetekkelised (Vana-Egiptus) või mingi tsivilisatsiooni varemetel tsivilisatsioonid → loogika: tsivilisatsioon on tema enda kätes – arengumusterei ole fataalne (murdumine ja lagunemine on võimalik vältida). ☼ tsivilisatsiooni adekvaatne vastamine (dünaamika); edukad tsivilisatsioonid, kes oskavad edukalt erinevatele väljakutsetele vastata ☼ kirjutas kujundlikult, loovalt – kanga kudumine (lõputu kordamine) Pitirim Sorokin (1889-1968)
Kaubaline naabrus tuleb arvestada säilitamisel ja väljapanekul, kõrvuti ei tohi olla etüleeni tootvad ning etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne). Sekundaarsed koostisosad (isetekkelised või toiduainetele täiendavalt lisatud): · lisaained (konservandid, emulgaatorid, antioksüdandid jt E-ained); · saastained (pestitsiidid, desinfitseerimisvahendid, loomade ravimid); · muundumissaadused (oksüdatsiooni-, polümerisatsiooni-, lagunemissaadused). 5. Toiduvärvide ja E-ainete kasutamine. Märgistus kaubapakendil kohustuslik märgistus. · E100E199 Toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi, namik neist on
on erinevad), luulet mõjutas Vladimir Majakovski ja kirjandus käsitlust Roger Garaudy (piirideta realism). Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Almanahhide laine (Hees, Marm jt) isetekkelised väljaanded, mis iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära. Käsikirjade ja trükisõnade vaheline erinevus pole enam nii erinev. Eksistentsialismipoleemika (kahtlased eksistentsialismi mõjud Eesti proosas. Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused:
· Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv "ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka kodanikevahelist avalikku suhtlust). Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu) (Kolme sorti sidemed inimeste vahel) · Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Cicero sõprus) · Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi sõprus, Mandeville'i sõprus ja ühiskond) · Kunstlikud suhted lepingu läbi loodud kunstlik moodustis riik, millele inimesed on allutatud (Hobbesi ja Mandeville'i riik) 13 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust · Tees: Inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed a
Jõutakse vastuseni küsimusele ,,mis see on?" . Iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. 103. Mis on substants? Substantsi määratakse kui olevat asja. Substantsi 4 põhjust (olema laskvad printsiibid): aine, idee, liikumine, eesmärk. Heidegger kirjutab substantsi põhjustest kui süüst. Igasugune materiaalne eksistents tähendab kosmilist tasakaalukust, mille tagajärjel me sureme, et tasakaal jälle taastuks. Substantsid võivad olla nii isetekkelised kui tekitatud. Substants on olev asi. Aquino Thomase teooria järgi jaguneb substants liit- ja lihtsubstantsiks. Liitsubstantsil on olemas aine, olemus ning olemine, need, millel on olemus ja olemine ehk vaimsed (A.Thomase järgi inglid). Lihtsubstantse on ainult üks- tema olemus ja olemine kattuvad (Jumal ise). 104. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. Täidetud peavad olema substantsi 4 põhjust (aine, idee, liikumine, eesmärk). Käsitööline meisterdab nuku
"Tsivilisatsioon" on ajaloo põhiühik ehk "mõistusega haaratav uurimisväli", mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub "Uurimuse" erinevates köidetes, levinuim on 21). Võrreldes Spengleriga on Toynbee teadmiste ja käsitluse ulatus märksa laiem, hõlmates nt. samuti mitmeid Ameerika põliskultuure. Tsivilisatsioonid võivad olla n-ö isetekkelised, võrsudes primitiivsetest kultuuridest (nt. egiptuse ja sumeri tsivilisatsioon), või siis võrsuda mõne varasema tsivilisatsiooni varemetel (nt. meie Lääne tsivilisatsioon). Käsitlus tsivilisatsioonide arengust Tsivilisatsioonide arengumuster:tekkimine kasvamine murdumine lagunemine. Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versusvastus (challenge vs. response) Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele olgu
Sõprus on “müsteerium” – seletamatu side Kolme sorti sidemed inimeste vahel “Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Cicero sõprus) isamaaga” Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi Cicero Laeliuse kriitiline analüüs: sõbra tahte usaldamine sõprus, Mandeville’i sõprus ja ühiskond) Era- ja avaliku sfääri lahutamine Kunstlikud suhted – lepingu läbi loodud moodustis riik, millele inimesed on Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel allutatud (Hobbesi ja Mandeville’i riik)
Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel
Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). 2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral-
2 Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Loodusteaduslik meetod (ka: teaduse meetod): olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas
See hõlmab inimeste majanduslikku tegevust ja nende vahelist suhtlust. · Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu) Kolme sorti sidemed inimeste vahel · Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Aristotelese printsiip, Cicero sõprus) · Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi sõprus, Mandeville'i sõprus ja ühiskond) · Kunstlikud suhted lepingu läbi loodud kunstlik moodustis riik, millele inimesed on allutatud (Hobbesi ja Mandeville'i riik). Kuuletuvad, sest kardavad. 18. sajand (valgustus) vastus Hobbesile ja Mandeville'ile · Kolmas krahv Shaftesbury (1671-1713) · Francis Hutcheson (1694-1746) · Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)
ü Territoriaalkorporatsiooniks tuleb tänases mõttes pidada külasid, alevikke, valdasid, linnaosi ja linnu. Maakonnad ja riik on aga käsitletavad ühiskonnana territoriaalorganisatsioonid. 43 Riik (1). (Slaid 18) Ajaloost leiame väga erinevate inimkoosluste algeid ja nende arenguid. Ühed on n-ö isetekkelised ja evolutsiooniliselt arenenud ja arenevad (nagu nt kogukonnad, millest oli juttu eespool). Teised aga inimeste poolt moodustatud n-ö kunstlikud inimkooslused, nagu majanduslikud, riiklikud, poliitilised, kunstilised vm sotsiaalsed organiseeringud. Riik on üks sellistest kunstlikest moodustistest. Riik on organisastioon. Enamgi veel riik on poliitiline organisatsioon, mis peab tagama korra ja julgeoleku kõigile sellesse organisatsiooni kuuluvatele isikutele ja olema
muutusi; • floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise koosseisu muutuseid taimekooslustes, põhjustades väiksema tallamistaluvusega taimede hävimist ning suurema häiringutaluvusega taimedele konkurentsieelise andmist; • külastajate poolt põhjustatud müra ja vibratsioon; • prügistamine, vandalism; • isetekkelised puhkekohad, lõkkekohad, rajad; • piirkonna sotsiaalse taluvuse ületamine – kohaliku kogukonna häirimine; • müra, häiritud külastuselamus; • kõige eelneva mitmesugused kumulatiivsed koosmõjud. 46 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Kõik need mõjud on otseselt või kaudselt seotud kaitsealadel toimuvate rekreatiivsete tegevustega
annaabi.ee 
