isesüttimistemperatuur, süttimiskontsentratsiooni piirid RK 080 Igor Denissov Tallinn 2010 Tolmud Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm
Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini
toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega. (Talvar, 2009, lk. 88) Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel gaasilistel ühenditel, näiteks silaanil (SiH4), broomvesinikul (HBr), broomatsetüleenil (C2Br2) on isesüttimistemperatuur alla 290-320 K (170C... 470C). Õhuhapniku käes need gaasid tavatemperatuuril süttivad. Seega võib kõiki põlevaineid tinglikult jaotada kahte gruppi: ained, mille isesüttimistemperatuur on üle 320 K (470C) ja teine grupp, kus see on alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel. Teise grupi ained on võimelised süttima ise, kui ümbritseva keskkonna temperatuur ühtib isesüttimistemperatuuriga. (Talvar, 2009, lk. 88)
Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka
temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine optimaalselt ja seal on temperatuur kõige kõrgem, leeki ümbritseb vaevu nähtav kollakas osa.
on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked
Tootmine Metanooli saab kõige lihtsamini orgaanilist materjali kääritades, triviaalnimetus ,,puupiiritus" tulebki nimelt sellest, et üks esimesi viise metanooli toota oli seda puidust destilleerida. Tänapäeval sünteesitakse metanooli katalüütiliselt vesinikust ja süsinikmonooksiidist. Metanooli kasutatakse tööstuses formaldehüüdi, äädikhappe ja muude kemikaalide edasise tootmise algainena. Metanooli põletamine Metanooli on võimalik ka põletada, leekpunkt on 9-11 kraadi ja isesüttimistemperatuur umbes 440 kraadi juures. Metanooli leek on läbipaistev ja peaaegu nähtamatu. Järelikult on metanooli võimalik kasutada ka kütusena (kütteväärtus 22.7 MJ/kg). Kütusena kasutamise poolt räägivad suhteliselt vähesed ja ohutud heitegaasid (süsihappegaas, formaldehüüd...) võrreldes muude laialdaselt kasutatavate kütustega. Metanool on ka kergesti biolagunev, olles selle võrra keskkonnasõbralikum, metanooli on võimalik toota ka taastuvatest ressurssidest.
Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul. Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus reageerib tormiliselt tugevate oksüdeerijatega.
Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab südame lihast tulemusena kudede kahjustus. Füüsilised ja keemilised omadused Keemistemperatuur: 55-58°C Sulamistemperatuur -88°C Suhteline tihedus (vesi = 1): 0.76 Vees lahustuv: segunev Auru rõhk, kPa 20°C: 25.7 Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 2.0 Leekpunkt -29°C c.c. Isesüttimistemperatuur : 371°C Plahvatuspiir, mahu% õhus: 2.2-22 Tihedus 763 kg/m³ Pakkimisviisi valimine P602 vaat 1A1 (pakkimine tavapakendisse). Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõi Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X- pakendirühma I jaoks Pakendi märgistamine (CLP märgistus), märgid 100x100mm UN2334 (ÜRO number) ALLYLAMINE (õige veonimetus, PSN) (ohumärk või -märgid)
ühendeid, pikem tankimisaeg (sõiduautol umbes 10 min), laiad süttimispiirid võimaldavad kiire põlemise tõttu on mootori töö jäik ja muuta küttesegu kvaliteeti mürarikkam, mootori toitesüsteem tuleb ümber ehitada, ottomootoris ja seega tõsta kõrge isesüttimistemperatuur raskendab kasutegurit osalisel koormusel kasutamist diiselmootorites • Peamine toormeallikas on vesi, kuid vesinikku võib saada ka maagaasist, naftast ja kivisöest Veel alternatiivkütuseid Ammoniaaki (NH3) ja teisi lämmastik-vesinikkütuseid (tuntuim on hüdrasiin) on sisepõlemismootori kütusena vähem uuritud, kuid neid kasutatakse reaktiivmootorikütuse osana. Eelised: Puudused:
tegelikku põlemistemperatuuri. Teoreetiline on kõrgem (puidul näiteks 1600 °C), mille saavutaksid põlemisproduktid, kui kogu soojus, mis põlemise juures eralduks, läheks produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine.
redutseerijana ehk oksüdeerub. (Taskutark) Oksüdatsiooniaste võib olla nii +3 kui ka +5 (sõltuvalt tingimustest). Nt õhus põledes: 4P + 3O2 = P4O6 (hapniku vaegusel) 5 4P + 5O2 = P4O10 (mürgine) (Taskutark) Õhuhapniku käes oksüdeerub valge fosfor aeglaselt, on näha kuidas selle pinnalt õrna valget suitsu eraldub. (Vt. Joonis 4) Valge fosfori isesüttimistemperatuur on 50˚C, seega reaktsiooni elavdamiseks võib fosforitükki kuumaõhupuhuriga soojendada. Nii saab näha, kuidas fosfor energiliselt põlema süttib ja eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Joonis 4. Valge fosfori süttimine. (Chemicum) Punase fosfori saab põlema süüdata tuletikuga. Õhuhapnikus põleb see mõõduka leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum)
C12-st on selle rea liikmed tahked ained. Pentanool sisaldav viite süsiniku ja on seetõttu vedelik. Aine on värvitu ja iseloomuliku lõhnaga. Pentanool lahustub vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites. Pentanooli füüsikalised omadused: · Keemistemperatuur: 138o C (Keemistemperatuurid tõusevad süsiniku aatomite arvu suurenemisel molekulis.) · Sulamistemperatuur: -79o C · Süttimistemperatuur: 33o C · Isesüttimistemperatuur: 300o C · Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1) · Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1) · Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13 · Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5 5 Keemilised omadused Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on
Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked.
Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked.
segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise lõpus ületab kütuse isesüttimistemperatuuri, võib segu süttida isegi juba enne protsessi lõppu. See ei ole kooskõlas mootori tööpõhimõttega ning tagajärjeks on mootori ebakindel töö ja kasuteguri järsk langus. Küttesegu detonatsioonikindlus põlemisel (väljendatakse sageli kütuse oktaanarvuga) sõltub tema omadusest. Antud surveastme korral on tegeliku mootori
Teoreetiline on kõrgem (puidul näiteks 1600 °C), mille saavutaksid põlemisproduktid, kui kogu soojus, mis põlemise juures eralduks, läheks produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam. b) Isesüttimistemperatuur: madalaim temperatuur, mille juures kütus süttib ilma kõrvalise tuleta. c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min. 5) Lisaained kütuses: lubamatud on väävel, vesi ja tahked ained. 1. 3 Gaasikütus Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind · kahjulike lisandite puudumine · suur detonatsioonikindlus
Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18. Värvus 38. Diislikütuste tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: 39. Diislikütuste põlemine diiselmootorites: Põlemise kulgemist mõjutab süttimisviivise kestus. Kui diislikütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, siis süttimisviivis on pikk , selle ajaga jõuab suur hulk diislikütust põlemiskambrisse, mis jõuab hästi soojeneda ja õhuga seguneda, ning korraga süttides, põleb see väga intensiivselt, põhjustab järsu rõhu tõusu silindris, mis tekitab lühiajalist suurt jõudu ja see avaldub kloppimises- mootori jäik töötamine. Põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise ning purunemise. Süttimisviivise temperatuuri vähenedes muutub
Põlemise juures tuleb mõista veel kolmandat olekut – pooltahket. Põlemine võib olla homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus.
tuleohtlikud (combustible) leekpunkt > +37 °C (100 °F) Leekpunkt sõltub õhurõhust ja atmosfääri hapnikusisaldusest. Õhurõhu vähenedes ja atmosfääri hapnikusisalduse tõustes vedeliku leekpunkt väheneb. Põlemistemperatuur (fire point) on madalaim temperatuur, mille juures normaalse õhurõhu korral põlevvedelikku aurub nii palju, et põlemine jätkub ka pärast välise tuleallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur (autoignition temperature, ignition temperature) on madalaim temperatuur, mille juures aine süttib iseenesest ja põleb välise tuleallikata leegiga või sädeleb. Iseüttimistemperatuur langeb süsivesiniku molekulmassi kasvades. Seega on diislikütuse ja määrdeõli isesüttimistemperatuur madalam kui bensiinil. Plahvatuspiirkond. Lahtise tule toimel võivad nafta aurud plahvatada. Kuid plahvatus toimub ainult juhul, kui neid aure on õhus teatud hulk. Vähimat aurude hulka õhus, mille
lisandid: väävelvesinik, ammoniaak, fosforvesinik jt. Atsetüleen on õhust veidi kergem. Atsetüleen on uinutava toimega ja suurtes kogustes lämmatav, sisaldades väikestes kogustes vesiniksulfiidi, arseeni ja fosfeeni. Atsetüleeni sissehingamist suutes kogustes tuleb vältida. Normaalsel atmosfäärirõhul ning temperatuuril 20° C kaalub 1 m3 atsetüleeni 1,09 kg. Veeldub -82,4...-84,0° C ning -85° C juures muutub tahkeks. Atsetüleen on eriti kergelt süttiv gaas. Isesüttimistemperatuur rõhul 0,19 Mpa on 500...600 ° C, rõhul 2,16 Mpa aga juba 350° C. Juba ülerõhul 0,6 bar laguneb atsetüleen algaineteks – süsinikuks ja vesinikuks. Lagunemisega kaasneb plahvatus. Vedelas või tahkes olekus võib atsetüleen plahvatada nii löögist kui hõõrdumisest. Temperatuuril 400°C ühinevad atsetüleenimolekulid omavahel, moodustades uued keerukamad ained -- benseen (C 6H6), stüreen (C8H8), naftaliin (C10H10) jt. Segunedes õhuga, on plahvatusohtlikkuse piirid 2,4..
oksüdeerumis- ja polümeriseerumisprotsessid, mille tulemusena tekivad laki- või vaigulaadsed tahked ained, mille eemaldamiseks on süsteemis ringluspumpade ees filtrid. Termoõlisüsteemides kasutatavad soojuskandjad – termoõlid – on spetsiaalse koostise ja töötlemise teel valmistatud vedelikud. Tuleohu vältimiseks on kõrgetemperatuuriliste soojussüsteemide termoõlid kõrge leektäpiga, nende isesüttimistemperatuur ja koksistumistemperatuur on oluliselt kõrgemad maksimaalsetest töötemperatuuridest. Õli ülekuumenemise vältimiseks sissekütmisel ja vajaliku intensiivsusega õliringluse tagamiseks on termoõlide tähtis omadus madal viskoossus kogu töötemperatuuride vahemikus. 17 Käesoleval ajal kasutatakse termoõlisid soojuskandjatena laias kasutusvaldkondade ja töötemperatuuride vahemikus – 900C...+2000C, kuni kõrgtempera-tuuriliste
annaabi.ee 
