Investeerimisportfelli risk ja tasuvus: iga finantsotsuse vastuvõtmisel loodetakse saada võimalikult suurt kasumit, kusjuures alati tuleb arvestada vastava otsuse elluviimisega seotud riski. Mida suurem on risk, seda kõrgem on investeeringult loodetav tulu. Kuid reeglina püütakse finantsotsuste tegemisel ka riski vähendada. See saavutatakse riski hajutamise ehk diversifitseerimise teel investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel ehk moodustatakse mitut investeerimisobjekti sisaldav investeerimisportfell. Kui hajutatuid investeerimisportfell sisaldab aktsiaid, võlakirju, kinnisvara ja panga hoiuseid, siis on see portfell riski eest hästi kaitstud, sest nende investeeringute väärtus ei muutu üheaegselt ühel ja samal määral. Samuti on selline hajutatud portfell kaitstud erinevate majandusharude riskide eest,m sest erinevate majandusharude turutingimused ja poliitilised asjaolud ei muutu kunagi üheaegselt ega ühtemoodi.
22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Teooria sisaldab efektiivseima portfelli mõistet, mis tähendab antud riskitaseme juures maksimaalset kasumit. Antud tasuvustaseme juures minimaalset riski omava portfelli moodustamist. Eeldatav kasuminorm kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeeringuobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist. r´p=( ´r 1 W 1 ) W- kui palju ühte või teist objekti kaasatakse portfelli NÄIDE Eeldame, et hinnatakse võrdseid mahutusi nõudvaid kahte investeerimisobjekti ( A ja B). Projektide eeldatavateks kasuminormideks on 19% ja 15%. Arvutada portfelli eeldatav kasuminorm. A) 0,095 (19%50%) B) 0,075 KOKKU: 0,17= 17% RISKID Riske defineeritakse mõnel juhul erinevalt olenevalt finantstehingutest, millega risk seotud on. Riskide liigid ÄRIRISK- seotud investeeringuobjekti, ehk ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Näiteks nõudlus, toorainete hinnad ja tehnoloogia muutused.
tulenevad piirangud. 3.7 Teostamise ajakava · Läbimõeldud ajakava, soovitavalt ka oluliste tarnijate/alltöövõtjate ajakavad ning tõendused nende võimekusest omi ajakavasid täita, arvestades olulisi asjaolusid, mis mõjutavad tulemusi ning riske. 4 Tasuvus ... ehk finantsiline põhjendus 4.1 Eelarve, mis lähtub elu- · Prognoositud kulud investeerimisobjekti elutsükli algusest lõpuni, tsükli kuludestii sh selle kasutajate kulud ning selle tarbijatelt laekuvad maksed (arvestades, et tarneahelas võib ühe lüli kulude kokkuhoid tingida olulisi (ja isegi suuremaid!) lisakulusid mõnes teises lülis). · Tuua detailselt välja: - eeldatavad kulud, nende tekkimise ajad ja seire,
Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; _ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui investorettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtete hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis; 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel (RTJ 11 § 9). Kontrolli või olulise mõju olemasolu kindlakstegemisel võetakse arvesse ka optsioone või muid
A B A B langus -5% 10% 0,2 Stabiilsus 20% 15% 0,6 tõus 40% 20% 1-(0,2+0,6)=0,2 Aktsia A Protsendid komaga arvuks (-0,05x0,2)+(0,2x0,6)+(0,4x0,2)=0,19 Aktsia B (0,1x0,2)+(0,15x0,6)+(0,2x0,2)=0,15 Riski liigid 1. äririsk- mis on seotud investeerimisobjekti ehk ettevõtte üldise iseloomuga. Samuti selle ettevõtte tegevuse üldiste probleemidega. Äririski tekkimine võib olla seotud nõudluse, tooraine hindade, tehnoloogia või muu taolise muutmisega. 2. finantsrisk- see on oht et investeerimis objekt ei ole tuleviku võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust 3. likviidsusrisk- on seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega 4
[Ibid] 2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris Kommenteerib Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Euro tulek paratamatult suurendab inflatsiooni on selge, et kaupmehed, sh kinnisvaraomanikud, ümardavad vara maksumust ülespoole. Tänane 15 100 kr/m² (u 965 eurot) muutub ilmselt enamjaolt 999 euro peale. Muus osas euro tulek vaevalt otseselt mõjutab pigem on küsimus Eesti usaldusväärsuse kasvus ja seeläbi välisinvestorite suuremas huvis Eesti kinnisvara kui investeerimisobjekti vastu. Ilmselt turg euro ootuses ja pärast selle käibeletulekut mõnevõrra elavneb.[2] Järsku hinnatõusu tänavu ilmselt ei toimu. Oleme küll põhja läbinud/läbimas, kuid hirm nn rongist mahajäämise ees on siiski põhjendamatu majandus ei taastu üleöö, tööpuudus kahaneb visalt. Seega on hetkel väga hea aeg osta, kuid see aeg kõikide märkide järgi jätkub. 7 Müüa pole küll hetkel puhtrahaliselt kõige otstarbekam
mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks. Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil: 1) investeeringutega seotud tulu (näiteks intress, dividendid, üür, rent, lintsentsitasu, patenditulu, autoritasu jne.) 2) tulu investeeringu turuväärtuse kasvult. Investeeringuid liigitatakse mitmel eri viisil: investeeringu kestvuse järgi – lühiajalised (enamasti kuni 1.a) ja pikaajalised; investeerimisobjekti järgi – väärtpaberid, kinnisvara, tootmiseks vajalikud varad, väärisesemed, intellektuaalne omand (õigused, patendid, litsentsid). Äriühingu investeeringuid: lühiajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised, kinnisvarainvesteeringud, materiaalised põhivarad, immateriaalsed põhivarad
olemasoleva eelarvega (ülevaade tabelis 4.). Kontrollküsimused, millele tuleks vastused anda: · Kas on võimalik kokku saada vajalik eelarve, et teostada projekt täies ulatuses? · Kui ei, kas saab projekti ulatust kärpida või teostada projekt pikem aja jooksul? · Kas on võimalik hankida lisarahastamist teistest allikatest? Minimaalselt vajalikuks peetakse siin rahastamisvõimaluste ja investeerimisobjekti elutsükli kulude väljatoomist, viimast struktuuriliselt st kulusid kandvate üksuste (organisatsioonide ja nende struktuuriüksuste) lõikes. 5. Teostatavus: projektijuhtimine ... keskendub projekti teostatavusele, põhieesmärk plaanida projekti organisatsioon ja tegevused eesmärkide (tulemite) saavutamiseks. Osa tegevusest võivad teha ka partnerid! (Ülevaade tabelis 5.)
1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
...47 Lisa 12 Tallink AS-i kasumiaruande vertikaalanalüüsi algandmed....................................48 5 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk tuleneb otseslt autori huvist börsi ja börsiettevõtete vastu, mille algpõhjus peitub huvis investeerimise kui sellise vastu. Tulus investeering sõltub mitmest, omavahel seotud, komponendist. Näiteks tulusa investeeringu tegemine algab turu valikust, instrumendi valikust, investeerimisobjekti analüüsist jne. Käesoleva töö raames oletame, et oleme juba teinud valikud, et investeerime koduturul ja börsiaktsiatesse ehk püüame valida Tallinna börsil noteeritud ettevõtete vahel enda jaoks parima ettevõtte. Loomulikult tuleb analüüsida ja mingite kriteeriumite alusel valida või välistada kõik noteeritud ettevõtted, aga antud töö raames eeldame, et valik on juba langetatud ja sõelale on jäänud kolm börsiettevõtet, kelle ühiseks jooneks on dividendide
Pikaajaline positsioon netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtaeg üle 1 aasta) välisnõuded ja kohustused; otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks. Netovälisvõlg riigi kõikide majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ja kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto
rajamiskuludest TALO 80 koosneb järgmist klassifikaatoritest: 1. konstruktiivelementide klassifikatsioon (RO) Lk. 9 teine pool 2. tööliigi klassif (SCO) 3. kuluartiklite klassif (KL) 4. kulupearühmade klassif (KE) TALO 80 koosneb 2-st paralleelsest infoelutusviisist Süsteemi põhikarkassi 3 esimese klassifikatsiooni näol. kulupearühmad moodust. teat. paralleelse täiendava klassifikat. aluse. Kulupearühmad katavad kogu hanget, kui investeerimisobjekti. Need jaotused üksikutesse klassidesse ja tähistat. tähtedega A D-ni, kus B, D jaot. omakorda alamklassideks nii, et kokku on 10 klassi, kusjuures lisatakse juurde numbrid 1 9. A0 tellija üldkulud B ehituskulud B1 tellija kulud B2 üldehitustööd B3 saantehnilised tööd (LVI) B4 elektritööd (S) B3 ja B4 LVIS eritööd Konstruktiivelemendid, tööliigid, kuluartiklid võimaldavad kulu pearühma B täpsemalt jaotamist. Jaotust kulupearühmadeks kasut
annaabi.ee 
