Õhuperspektiiv: kaugemal asuvad objektid kaotavad oma perspektiivi ja tunduvad hägusemad Tekstuurigradient: mida kaugemal objekt asub,seda vähem detaile saab eristada Akkomodatsioon: läätse kumeruse tihenemine vastavalt objekti kaugusele. Mida lähemal, seda tihedamaks muutub. Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu: asukohast reetinal kaugusest vaatenurgast valgustingimutsest kontekstis Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? · Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
2 2 2 3. järku funktsiooni z täisdiferentsiaal: d z = z xxx dx + 3 z xxy dx dy + 3 z xyy dxdy + z yyy dy . 3 3 2 2 3 Olgu antud funktsioonid u = u ( x, y , z ,...) , x = x( t ) , y = y ( t ) , ... 1. järku täisdiferentsiaali invariantsus: du = u x dx + u y dy + u z dz + ... Ilmutamata funktsiooni diferentseerimine Olgu antud ilmutamata kujul funktsioon F ( x, y ) = 0 ja Olgu antud ilmutamata kujul funktsioon F ( x, y , z ) = 0 ja punkt P0 = ( x0 , y0 ) . punkt P0 = ( x0 , y 0 , z 0 ) . Teoreem 1: Teoreem 2:
- Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude 2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? Marri silindrid võimaldavad saavutada invariantsuse kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud. Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid. Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku
x funktsioon ja võib seada küsimuse tuletise ledimisest. See tuletis leitakse järgneva valemi abil: et aga y, u ja v on ainult ühe muutuja x funktsioonid, siis muutuvad osatuletised harilikkudeks tuletiseks; peale selle 1, mistõttu Seda valemit nim. täistuletise valemiks (erinevalt osatuletisest ). 10. Täisdiferentsiaali kuju invariantsus. Korralik selgitus. Leiame võrdustega z=F(u,v) ja u=(x,y), v=(x,y) määratud liitfunktsiooni täisdiferentsiaali. Paigutades ja määratud avaldised täisdiferentsiaali valemisse saame Teisendame saadud võrduse paremat poolt: Kuid järelikult ehk Mitme muutja funktsiooni (esimest järku) täisdiferentsiaali avaldisel on üks ja seesama kuju, st. diferentsiaali kuju on
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. Inimesed on peamised märki kasutavad elusolendid. Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumi...
ka millekski muuks (mis võib algfunktsioonist väga kaugel olla). Teine sarnasus seisneb selles, et kumbki neist ei ole 'puhta muutumise' produkt (neither are products of pure and simple 'becoming'). Nende algne täpsus kaob, kui nad saavad uue funktsiooni. Need (müüdi tähenduslikud kujundid) on täpsed, kui nad on valmisproduktid (ehk keele terminid). Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse. Iseolemist on aga piisavalt siis, kui nad osalevad kasulikult uut tüüpi mustritest koosneva nähtuse moodustamisel. See
7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperament kujundab märgatavalt individuaalpsühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast
7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperament kujundab märgatavalt individuaal-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast
Temperament on ühtaegu ja samas kõige laialivalguvam isiksuslike iseärasuste näutaja. Motivatsiooni ja võimeid näitavaid omadusi, mis temperamendi teaduslikku käsitlusse kuidagi ei mahu. Temperament kujundab märgatavalt individual-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potenstiaal, võimallikus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, motivatsioonist, tundmuste kultuurist.Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potenstsiaali ei kahjusta õhe omaduse “nõrk” tase. Temperamenditeooriad Vana-Kreekas oldi arvamusel, et kogu maailma kirev mitmekesisus tuleneb nelja ürgolluse-tule, vee, õhu ja maa- lõputuist kombinatsioonidest. Hippokrates arendas selle õpetuse analoogia alusel välja oma kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimeste omadused välja neljast
n ( ln f ) u xk (6.7) k =1 x k Q Selleks, et saada suhtelise vea hinnangut ülevalt, peame võtma osatuletiste absoluutväärtuste suurimad väärtused. ( ln f ) Bk = max R[ P ,Q ] x k R n Siis saame u Bk x k (6.8) k =1 Võrreldes valemeid (6.5) ja (6.8) näeme, et u = ( ln u ) (6.9) 7. Liitfunktsiooni tuletis. Täisosatuletis ja täistuletis. Diferentsiaali invariantsus. Vaatleme liitfunktsiooni z = f ( u , v, w ) u = ( x, y ) (7.1) v = ( x, y ) w = ( x, y ) ( - ,,fii", ,,psii", -,,hii") kus x ja y on sõltumatud väärtused. Eeldame, et funktsioonil f on pidevad osatuletised ning u, v ning w osatuletised eksisteerivad vaadeldavas punktis. Anname muutujale x muudu x , jättes y muutumatuks. Siis u, v ja w saavad osamuudud xu , xv , x w . Vastava muudu saab ka funktsioon z, mille esitame kujul z z z
on jääv. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Liikumise suhtelisus – liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese) Galilei relatiivsusprintsiip: füüsikaliste süsteemide invariantsus Galilei teisenduste suhtes. Mehaanilised protsessid kulgevad kõikides inertsiaalsüsteemides ühesuguselt. Inertsijõud on jõud, mis mõjuvad mitteinertsiaalses taustsüsteemis olevatele kehadele, selle süsteemi kiireneva liikumise tõttu inertsiaalse taustsüsteemi suhtes. Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on „jõud“, mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Oriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu. 19. JÕUMOMENT
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
parem siis tuleks valik langetada ühe omaduse poolest kaslikma kasuks - Väärtuse ignoreerimine – kui alternatiividel on sama tõenäosusega sarnased tulemid peaks tulemse kaslikkust otsustamisel mitte arvestama - Järjepidevus – inimeste eelistus peaks alati kuuluma riskile kui suurepärase tulemuse saavutamise tõenäosus on piisavalt kõrge võrreldes kindla peale saavutatava rahuldava tulemusega - Invariantsus – otsustamist ei mõjuta alternatiivide esitamise viis Kuidas inimesed tegelikult valivad? - Transitiivsuse eiramine – sageli tuuakse alternatiivide kaalumisel sisse kolmas muutuja mis esmapilgul võiks olla sekundaarne, ent teatud juhtudel võib primaarse tunnuse erinevuse jätta tahaplaanile - Otsustamisel ignoreeritakse väärtuste erinevust – inimesed ei võta otsustamisel alati arvesse mõlemat – sündmuse väärtust ja sündmuse tõenäosust
s¨ usteemi abil u ¨ldse v~oimalik midagi adekvaatselt edasi anda. Vaadeldes makrotasandi kolme p~ohiomadust teineteisest s~oltumatult v~oikski t~odeda, et see pole v~oimalik. Kuna on siiski teada, et m¨argis¨ usteem tegelikkuses on aastatuhandeid toiminud, siis on ilmne, et toodud kolm komponenti muutuvad s¨ailitades siiski teatud s¨ unkroonsuse ning m¨argi t¨ahendustel eksisteerib teatud ajaline invariantsus, s.t. p~ohim~otteliselt peaks olema v~oimalik m~oista ka aastatuhandete tagust m¨argikeelt. Peale m¨arkidest s~oltumatult toimiva v¨alise s¨ unkroniseeriva mehhanismi (s.t. normeerimine nt. keelereformide ja s~onaraamatutega) eksisteerib kanjil ka oma sisemine s¨ unkroniseeriv mehhanism, mille k¨asitluse juurde j¨argnevas tuleksingi. 1.2 M¨arkide mikrostruktuur, kuus klassi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
