protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju
psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi
b. spetsified (konkreetsus), materiality (materiaalsus), agreed (kooskõlastus), rotation (rotatsioon), timed (ajastus). c. spetsified (konkreetsus), measured (mõõdetavus), agreed (kooskõlastus), rotation (rotatsioon), timed (ajastus). Küsimus 24 Omnibuss-uuring on ... a. ... personaalsetest interjuudest koosnev küsitlus, millega kogutakse korraga teavet paljudele klientidele. b. ... ühistranspordis läbi viidav turu-uuring. c. ... küsitlus, mis hõlmab eelkõige juhatuse intervjueerimist. Küsimus 25 Tarbijate uurimise põhilised meetodid on a. küsitlus, vaatlus, sissetulekute analüüs, vajaduste väljaselgitamine b. küsitlus, vaatlus, sissetulekute analüüs, nõudluse tekitamine c. küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon
Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa. Toodud rollide esindajad ei pruugi olla projektiga algusest lõpuni seotud, üks inimene võib teatud juhtudel täita mitut rolli (analüütik ja arhitekt, arhitekt ja arendaja) Võib juhtuda, et rolli täitmiseks pole vaja inimest täiskoormusega. Punasega on märgitud rollid, mille reaalne ressursivajadus erines plaanitust. Intervjueerimist planeerides ja läbi viies selgus, et vajalikku informatsiooni kättesaamiseks piisab kolmest kasutajast valdkonna kohta valdkonnajuhist ja kahest kogenuimast analüütikust. Ka juhtkonnast intervjueeriti väiksemat hulka inimesi, kuna plaanimisel selgus, et mitmete inimeste infovajadused kattuvad. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in
nendega toime tulla. Õde saab kasutada kogutud andmed õendusdiagnoosi väljastamiseks, prioriteetide kehtestamiseks ja edasiste meditsiiniliste sekkumiste kehtestamiseks. Informatsiooni kogumise allikad saab jagada kaheks tüübiks: subjektiivne ja objektiivne allikas. Subjektiivse info kogutakse küsitledes patsienti. Objektiivne info tuleb patsiendi sugulastelt, meditsiinilisest kaardist, med.personalilt. Andmete kogumisel kasutatakse enamasti intervjueerimist aga ka jälgimist ja füüsilist hindaminest ehk patsiendi läbivaatust. Läbivaatuse käigus samuti on võimalik saada nii subjektiivse, kui ka objektiivse info. Viimane hindamise etapp on andmete dokumenteerimine. Dokumentatsiooni reeglid võivad haiglates erineda. Põhiline aspekt on nii subjektiivsete, kui ka objektiivsete andmete dokumenteerimisel - täpsus ja selgus. 2.2. Teine etapp: õendusdiagnoos
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi.
transsteoreetilise mudeli järgi paiknevad inimesed, kes ilmutavad probleemset käitumist, ühel viiest staadiumist: kaalutlemise eelses, kaalutlemise, ettevalmistuse, tegutsemise või säilitamise staadiumis. Igale staadiumile on omased teatud mõtted ja uskumused. Joonis 1 Muutuste tsükkel Prochaska & DiClemente (1982) järgi. Autor Karton I. Miller ja Rollinck (2002) laiendasid Prochaska ja DiClemente (1982) tehtud tööd motiveeriva intervjueerimise jaoks ning kuigi motiveerivat intervjueerimist on seni pigem rakendatud ja uuritud tervishoiu ja õiguskaitse valdkondades, on motiveeriva intervjueerimise põhimõtted ning võtted igati kasulikud ning rakendatavad kõikides muutust eeldatavates valdkondades. (Nõustamise.. 2010) 7 2.1 Muutuse faasid Faasid on kognitiivsel alusel üksteisele järgnevad. Igas faasis võib esineda tagasilangust eelmisesse faasi. 1. Eelkaalumis- e. mõtlemisfaas (ingl
o intervjuu transkribeerimine ja analüüs võtab palju aega (1 tunnine intervjuu võib võtta 8-10 tundi transkribeerimist + analüüs); o intervjuu võib vajada põhjalikku keeleoskust; o intervjueeritaval võib tekkida kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või luua endast muljet (erudeeritud, hea kodanik jms); o kultuuride vahelised erinevused/töökogemus jne raskendavad intervjueerimist (peab tõlgendama vastuseid).(Ibid) Intervjuuandmestiku tõlgendamisel tuleb arvestada konteksti ja olukorda. Siit kasvab välja probleem, et intervjueerimisolukorras võivad uuritavad rääkida muud, kui mõnes teises olukorras. Seda saab tulemuste tõlgendamisel arvesse võtta: tulemuste üldistamisega ei tasu liialdada. (Ibid) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 15 KASUTATUD KIRJANDUS
Mida selline füüsiline keskkond taotleb? Mis on selle sotsiaalne tähendus? Kuidas füüsiline keskkond suunab inimeste käitumist, suhtlemist? Põhjenda oma tõlgendusi: Millel põhinevad tõlgendused? Reflekteeri: Kuidas vaadeldu mõjub? Kuidas ja miks see, mida ma näen, on mulle oluline? 9. Intervjuu Uurimisobjekt ja andmed Ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Mis on intervjuu eesmärk kvalitatiivses uurimuses? Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit? Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt Individuaalintervjuu Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga) 19 Rühmaintervjuu (6-12 in.) Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu Suuline või kirjalik Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt Struktureerimata süvaintervjuu Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu
- vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi. Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus. Infoallikad ja kanalid: trükimeedia, televisioon, informaalsed kanalid, raadio, organisatsioonid. Infovajaduse uurimismeetoditena kasutatakse: anketeerimist, intervjueerimist, päevikut, vaatlust, dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul 7 Infovajaduse analüüsil lähtuda konkreetsest probleemist:
panustanud Väike-Maarja päästekooli ning seega võib öelda ka kogu Eesti Vabariigi päästesüsteemi arendamisele. Teine peatükk on empiiriline osa, mille käigus analüüsitakse operatiivkaartide hetkeolukorda. Samuti analüüsitakse operatiivkaardi sisaldava informatsiooni ning selle kujundamine, kus vajalike lähteandmete kogumiseks viidi läbi empiiriline uuring, milleks kasutati ekspertide ja operatiivkaardi kasutajate intervjueerimist veebikeskkonna teel. Uuringu tulemuste analüüsimise käigus saadud järelduste alusel kontrollitakse püstitatud hüpoteesi vastavust. Kolmandas peatükis sõnastatakse rakendusettepanekud operatiivkaardi koostamiseks, kus autor pakub välja operatiivkaardi säilitamisviisi, abivahendeid tema koostamiseks ja kuidas võiks välja näha operatiivkaartide koostamise protsess. Lisaks sellele teeb autor ettepanekud operatiivkaardi
data sources" it is its very nature interactions in which researchers typically pose questions that (Yin, 1994; Eisenhardt, 1989: 34) respondents answer" · Kvalitatiivseid andmeid kogutakse kasutades ühte või mitut 3. Põhistatud teoretiseerimine iteratiivne ja induktiivne teooria meetodit, k.a. case study, intervjueerimist, vaatlusi ja teksti arendus kus vaatlused juhivad vajadust millist informatsiooni analüüsi. ,,Qualitative data are collected using one or more järgmisena kogutakse. ,,Grounded theorizing ... is the process of research approaches, including case studies, interviews, iteratively and inductively constructing theory from observations
1954. aastal moodustati Saksamaa Ülemkohtu juures ekspertide grupp, kes pidid määrama laste ütluste usaldusväärsuse (eriti seksuaalkuritegude puhul). Õiguspsühholoog Udo Undeutsch esitas siis uudse idee, kuidas viia läbi lapstunnistaja psühholoog-eksperdi poolt intervieerimine (kohtuväline), mis annab reeglina paremaid tulemusi kui lapse kohtus küsitlemine. Alates 1955. aastast lubati seetõttu Saksamaal läbi viia lapstunnistajate nn psühholoogilist intervjueerimist praktiliselt kõikide laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite puhul. Näiteks 1982. aastal viidi Saksamaal läbi 40 000 sellist ekspertiisi. Kognitiivne intervjuu (Cognitive Interview- CI) on üks kõige huvitavamatest arengutest õiguspsühholoogias viimasel paarikümnel aastal. CI on tehnika, mis koosneb seeriast mälu taastamise moodustest, mis aitab suurendada informatsiooni hulka, mida saadakse tunnistajatelt
mise kogemus ja Pärnu tundmine külastajana. Täpsustamata eeldati, et juhtival ameti- kohal töötav pereturist on Pärnu kuurordi külastamiseks ja selles pakutavate teenuste kasutamiseks piisavalt maksejõuline. Seetõttu saadeti riigiasutuste juhtide e-postilisti kiri, milles paluti eeltoodud kirjeldusele vastamise korral osaleda magistritöö uuringus. Kirjale vastas 30 inimest, kelle antud autobiograafilise kirjelduse põhjal koostati võima- likult mitmekesine valim. Enne intervjueerimist selgitati küsitletavatele magistritöö käigus loodava kuurordikontseptsiooni vajalikkust ja paluti intervjuu lõpus teha sellesse ettepanekuid. Ühtekokku intervjueeriti kümmet Eesti pereturisti segmenti kuuluvat inimest, neist viis olid naised ja viis mehed. Üks pere erines teistest selle poolest, et pereliikmeks loetakse ka vanaema ja selles koosluses reisitakse väga palju. See fakt on oluline arvesse võtta sihtrühma vanusepiiride määratlemisel
töövahendeile ja vahendusel suhtlema, koolitusele? tunnevad netiketti? Kas töötajad oskavad kasutada IKT vahendied ja luua ning arendada suhteid IKT vahendusel? Milline oleks vajalik IKT alane tugisüsteem pikemas perspektiivis? Nendele küsimustele saab vastused kõige kiiremini kasutades intervjueerimist. Intervjuud peaks läbi viima organisatsiooni võtmeisikutega, näit. tegevjuhid, keskastmejuhid, kliendid jt. kellel on olulist infot. Lisaks võiks kasutada grupiintervjuusid, et saada infot ka töötajailt ja kindlasti igalt juhtimistasandilt. Kuna virtuaaltööle üleminek on töötajate jaoks muutus, siis tuleb juhtkonnal olla valmis jagama selgitusi muutuste vajaduse, -käigu ja -ajakava osas, et ületada vastuseisu töötajaskonnas, mis võib info kogumise käigus kergesti tekkida.
LKSi jõustumisega pannakse lastekaitsetöötajatele lisaks praegustele ülesannetele kaks väga töömahukat kohustust: iga lapse abivajaduse hindamine ja igale lapsele, kelle juhtum on võetud töösse, juhtumiplaani koostamine. Täna koostatakse juhtumiplaan asenduskodusse ja hooldusperre paigutatavatele lastele, uues süsteemis kõikidele lastele, kelle juhtumit menetletakse. Metoodiline hindamine eeldab põhjalikku info kogumist, sh kogu pere intervjueerimist, korduvaid kohtumisi ja kodukülastusi, võrgustikukohtumisi jne. Neid põhimõtteid peavad lastekaitsetöötajad vajalikeks, kuid möönavad, et praegust lastekaitsetöötajate arvu arvestades ei ole sellise töö tegemine piisavas mahus mõeldav. Samuti tuleb arvestada, et uus süsteem suurendab lastekaitsetöötajate töökoormust, kuna tarvis on teha enam koostööd, osaleda täiendkoolitustel ja supervisioonis, tegeleda enam ennetusega.
annaabi.ee 
