Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse täiesti uusi ja rohelisi ajakirjanike ning pannakse neid kirjutama poliitilistel või majanduslikel teemadel. Kas kindlatel teemadel ei peaks hoopis kirjutama selle ala spetsialist? Näiteks kui inimene on uurinud terve elu majandust, siis kindlasti tal tuleb palju rohkem ja väärtuslikumaid mõtteid pähe, kui noorel inimesel, kes õppis vaid 3 aastat ülikoolis ajakirjandust. Kuid samas on meie ajakirjanikud head intervjueerijad. Ja heaks lahenduseks on arutada tähtsat ja huvitavat teemat selle ala spetsialistiga, kes saaks paremini asju seletatud. Aga kahjuks mina ei nimetaks meie ajakirjandust väga tugevaks ja professionaalseks. Sarnasus Kesk-Euroopaga on ka see, et meie ajakirjade ja ajalehtede ringlus ning kättesaadavus on väga hea. Iga inimene Eestis võib lugeda seda, mis teda huvitab - peaaegu olenemata kohast. Anglo-Ameerika meediasüsteemiga oleme meie sarnased vaid kahes aspektis - infole
käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud.
hetk filmis. Stseen, kus peategelane kohtub põllumajanduskooli direktoriga. Suisa imestama panev on kui ülimalt humaanne karakter on loodud direktorile, kes pakub läbi usalduse poisile väljapääsu oma tumedast minevikust. Direktori dialoog pätipoisiga on psühholoogiliselt nii kõrgtasemel, et on lausa üllatav, kuidas suutis Buñuel juba 50.ndatel nii humaanset ja tugevalt meelde jäävat kõrvaltegelast kujutada. Paljud intervjueerijad on pärinud Buñuelilt, kuidas ta tuleb selliste filmiideede peale. Rezissöör oskab vaid vastata, et see on puhas instinkt ja intutsioon. Ka mina usun, et just intutsioon on see, mis saab inimest kõige puhtamal kujul juhtida ja just selle läbi saavadki sündida meistriteoseid. Aili Maarja 2017
71 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Töövestlus Töövestlusel ehk intervjuul on määrav tähtsus kandidaadi meeskonda valimisel. Erinevalt CV-st annab vestlus pildi kandidaadi motivatsioonist, suhtumistest ja isikuomadustest. Otsust parima kandidaadi kohta ei saa langetada pelgalt mulje põhjal. Mitte kõik võimekad ja projekti õnnestumiseks vajalikud inimesed pole karismaatilised suhtlejad. Sellepärast peavad intervjueerijad vestluseks hoolikalt valmistuma. Esmalt tuleb määratleda, mida tahetakse vestluse käigus välja selgitada ning selle põhjal sõnastada küsimused. Valmis sõnastatud küsimused aitavad jälgida, et valiku tegemiseks vajalik informatsioon esile tuleks. Oluline on välja selgitada: kandidaadi motivatsioon teadmiste, osakuste vastavus töö iseloomule isiku sobivus meeskonda Intervjuu situatsioonis ei ole kandidaat ainuke pool, kes ennast "müüb". Potentsiaalsel töötajal tuleb
71 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Töövestlus Töövestlusel ehk intervjuul on määrav tähtsus kandidaadi meeskonda valimisel. Erinevalt CV-st annab vestlus pildi kandidaadi motivatsioonist, suhtumistest ja isikuomadustest. Otsust parima kandidaadi kohta ei saa langetada pelgalt mulje põhjal. Mitte kõik võimekad ja projekti õnnestumiseks vajalikud inimesed pole karismaatilised suhtlejad. Sellepärast peavad intervjueerijad vestluseks hoolikalt valmistuma. Esmalt tuleb määratleda, mida tahetakse vestluse käigus välja selgitada ning selle põhjal sõnastada küsimused. Valmis sõnastatud küsimused aitavad jälgida, et valiku tegemiseks vajalik informatsioon esile tuleks. Oluline on välja selgitada: kandidaadi motivatsioon teadmiste, osakuste vastavus töö iseloomule isiku sobivus meeskonda Intervjuu situatsioonis ei ole kandidaat ainuke pool, kes ennast “müüb”
Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö käik salvestati kas diktofoni või telefoniga. Intervjuus kasutati avatud ja kinniseid küsimusi. Alguses tutvustati ennast ja tehti sissejuhatus. Siis alustati intervjuud lihtsamate küsimustega, järgnesid põhiküsimused ning lõpuks tulid kokkuvõtvad küsimused. Inimestega lepiti kokku isiklikult, valiti mõlemale osapoolele sobiv aeg ning koht, kus intervjuud teostada
Seda ei ütle mitte üksnes rahvasuu, vaid küsitlustel ka suurem osa personaliosakonna juhatajaid. Ja nad käituvad ka vastavalt: psühholoogilised uurimused näitavad, et tööotsijale antakse hinnang esimese viieteistkümne sekundi jooksul. Kohe pärast käepigistust on kõik otsustatud. Mõtlikuks teeb eksperiment, mille Texases asuv Houstoni ülikool tegi vastu oma tahtmist 1970. Aastal. Seal pidid meditsiini õppida soovijad esmalt näitama oma teadmisi kirjaliku testiga; seejärel tegid intervjueerijad parimate hulgast hoolika valiku. Nii lootsid nad ennustada, kuidas kujuneb noorte stuudium ja hiljem kutsetöö. Kuid kuna valitsusel oli sisse tulnud mingi viga, said kõik, ka need, kes elimineeriti katsete käigus, sisse ja lõpptulemusena saavutasid kõik õpilased märkimisväärselt head tulemused. See näitab seda et need õpilased, kellel olid algsed teadmised tugevamad, ei olnud halvemad kui need, kes algselt ei saanud meditsiinikooli sisse.
hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www.apa.org/ethics/code2002.html • Uuringu läbiviimisel: tegutsemine oma kompetentsi piires, informeeritud nõusolek, uuritava isiku ja tema privaatsuse austamine, huvide konflikti vältimine, isikliku sõltuvuse vältimine … • Teksti kirjutamisel: tegelik autorlus, korrektne viitamine allikatele, vormistamisnõuete järgimine …
Veevärki ei tarvitse nii mõneski kodus olla, aga televiisor on seal kindlasti ja keskmine laps veedab rohkem aega televiisori ees kui klassiruumis. Televisioon mõjutab elu omal kombel: sündmust, mida pole kajastanud televisioon, pole juhtunud, samal ajal kui üksnes teleekraanilt nähtud juhtum suudab kogu riigis vastukaja äratada. Päevased saated kujutavad endast truudusetuse või meditsiiniliste kriiside ümber pöörlevaid seebioopereid või talk showsid, milles intervjueerijad pitsitavad oma külalisi paljastama intiimasju, millest ükski terve mõistusega inimene poleks nõus avalikkusele pajatama. Ameeriklase igatsus mille millegi eest midagi saada kulmineerub õhtuse game show hulluses. Üheks teiseks masse hullutavaks põhisaateks on vintske õhtune arutelu niisugustel süngetel teemadel, nagu laibaröövid, narkoäri ja prostitutsioon. Televisioon saavutas oma haripunkti kaabeltelevisiooni käikuminekuga, mis oma
kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud teemakohased teadmised, kuid mitte samade inimestega, kes tegid läbi PSI. Eesmärgiks on kontrollida esialgset, PSI-etapis saadud pilti ja seda kinnitada (või ümber lükata). Struktureeritud intervjuud viidi läbi 14.detsembrist 2005 kuni 30
teaduskond) puhul. Seetõttu saab öelda, et meil on tegemist esindusliku valimiga, mis kirjeldab hästi kõiki lõpetanuid. 4.1.1.3 PERSONAALKÜSITLUS Personaalintervjuu ehk silmast-silma küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal, tänavatel ja võimalikes kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respodendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks
Hindajale jäävad paremini meelde ja seega domineerivad hindamisel need töötaja käitumise aspektid, mis sobivad tema (hindaja) ootustega (näiteks töötaja toimetuleku, kompetentsuse vms. osas). · Hindamist võib mõjutada ka järgnevuse efekt - tulemusi hakkab mõjutama eelmine intervjuu. Näiteks kui eelmine hinnatav oli nõr,k võib temale järgnev intervjueeritav saada teenimatult kõrge hinde. · Sageli ei saa intervjueerijad üle esmasest muljest, mille intervjueeritav neile on jätnud. Sellisel juhul laseb hindamisotsuse tegija ennast mõjutada esmasest kogemusest ka siis kui sellele järgnenud kokkupuuted peaksid tegelikult tema ettekujutust muutma. Intervjueeritavasse suhtumisest tulenevad vead · Sümpaatia/Antipaatia Enda sarnaseid peetakse sümpaatsemateks. Näiteks need kes on samaealised, samade huvidega, haridusega vms.
Mida personaalsemalt suudate läheneda, seda kõrgem on vastamise protsent. Samas on kindlasti vaja ära näidata küsimustikku saatva firma rekvisiidid ja küsitlust läbiviiva isiku amet ning allkiri; · ankeet isiklikult kohale toimetada ning sellel kokkulepitud ajal järele minna. See kohustab respondenti oluliselt enam, kuid tõstab küsitluskulusid. Personaliküsitlus Personalintervjuu ehk silmast-silma (face-to-face) küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal tänavatel ja võimalikest kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respondendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaliküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see
saame moodustada vajalikud küsimused, mida vastajatelt küsida); o vaatlusviisi kindlaksmääramine (ankeetküsitlus, intervjuu jms); o vaatlusdokumentide (ankeet) ja nende täitmise juhendi (vajalikud kommentaarid ja juhised) väljatöötamine; o vaatlusandmete õigsuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine; o vaatlusdokumentide proovitäitmise korraldamine; o vaatlejate (intervjueerijad, loendajad jms) komplekteerimine ja väljaõpetamine; o vaatlusdokumentide vormistamine, paljundamine, laialisaatmine jms. Vaatlus peab kulgema läbimõeldult, st uurija peab püstitama endale kindla eesmärgi, koostama detailse vaatluse metoodika, kindlaks tegema, missuguseid konkreetseid arvandmeid ta tahab saada ning kuidas neid peale vaatluse läbiviimist analüüsida. 59
kasutamiseks. Infovajaduse täpsustamisel tuleks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: Millist infot täpselt on vaja? Millisele kontingendile on ankeet ette nähtud? Millist kommunikatsiooni kasutatakse? Küsitlusmeetodi valik Küsitlustehnikad võib üldjoontes jagada kolme gruppi: personaalne ehk vahetu küsitlus; telefoniküsitlus; mittevahetu küsitlus (posti või interneti teel). Personaalne ehk näost-näkku (face to face) küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi erinevates kohtumispaikades Antud meetodi eelised: põhjalik uuringu käigu kontroll ja taustinformatsiooni saamisvõimalus; kõrge vastamisprotsent; laialdased uuringutehnikate võimalused (lisamaterjalide kasutamine); intervjueerija mõju (võimalik täpsustada segaseid küsimusi ja vastuseid); usaldus (intervjueerija esitab töötõendi). Antud meetodi puudused: anonüümsus, tundlikud küsimused , suur ajakulu, suur inimressursi-ja rahakulu, vale külastusaja risk,
annaabi.ee 
