Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uurimistöö harmooniast ja Lehrbuch des Contrapunkts (kontrapunktiõpetuse käsiraamat) samalaadne kontrapunkti uurimistöö, mis kõik on tõlgitud inglise keelde. Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht
hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti valetama, sattudes täbaratesse olukordadesse. Kuid ma usun, et ka Toomase valetamisel on oma kõrgem eesmärk. Ta usub, et ilus vale on parem kui kole tõde. Minu interpretatsioonist novellidest olen ma aru saanud, et Toomas üritab inimesi nägema panna, et elu on rikkam ja imelisem, kui inimesed oskavad näha. Nii õilsad kui Nipernaadi eesmärgid võivad olla, pragmaatilisest vaatenurgast toovad ta äpardused siiski rohkem valu ja kurbust kui õnne. Minu lemmik novellide hulgast. Kõige rohkem meeldis mulle Nipernaadi novellide sarjast “PÄEV TERIKESTE KÜLAS”. See oli novellidest kõige kaasahaaravam ja köitvam. Kui teised novellid tundusid
Vastavalt uurimustöö pikkusele, oleks pidanud need kaks kokku olema alla 3,5 lehekülje, kuid teksti on üle selle. Sisuline osa on üles ehitatud kolmest kujutletavast peatükist. Esimene osa annab analüüsiva ülevaate teemakohasest probleemistikust, informatsioon praktika toimumise asukohast ja teoreetilistest faktidest, mis on seotud hüdrograafiliste süvendustega. Teine osa räägib andmete töötlusest ja kolmas osa uurimise käigus saadud lahendustest ja tulemustest, nende interpretatsioonist ning järeldustest. Kahjuks, ei väljendu see osa tekstis endis, kuid on olemas lisades Uurimistöö kokkuvõttes on olemas ettepanek tulevikuks. Soovitatud on Eesti Mereakadeemial teha koostööd Boskalisega. Mõeldud on selle all erinevaid seminare ja teisi, tudengeid harivaid koolitusi. Antud on ülevaade praktikast, kui oma isiklikust kogemusest. Tööle seatud ülesanded on täidetud ning töö annab käsitletava teema teoreetilisest ja praktilisest küljest piisava ülevaate.
Aga kes garanteerib argumentide tõesuse? Võidakse vastu vaielda: kui argumentideks võtta faktid, siis on ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel. Esiteks, ainult faktidele võib tugineda induktiivne arutlus, kuid induktiivne argumentatsioon ei garanteeri tõest järeldust. Mitte ükski demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel! Teiseks, sageli on raske eristada fakti selle interpretatsioonist, inimesed võivad olla tunnistajaks ühele ja samale sündmusele, kuidas nad tõdevad erinevate faktide asetleidmist. Demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel. Illusioon, et faktidest võib midagi vahetult tuleneda, tekib sellest, et inimesed tuginevad arutlustes teatud eeldustele, mida nad ei sõnasta ning mis tunduvad neile olevat enesestmõistetavad.16 Nimetatud asjaolusid arvesse võttes saab millegi tõestamisest rääkida vaid matemaatikas ja loogikas
· mõjutavad tehtavaid jõupingutusi ja püsivust · mõjutavad tundeid · mõjutavad tunnetusprotsesside kvaliteeti. 8 Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal Tegelikud kogemused tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist) Kaudsed kogemused näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama Julgustamine õpetajate ja vanemate mõju, aga julgustaja peab olema kindel, et ta saab hakkama Psühholoogiline seisund nt esinemishirm või julgus Deci & Ryan'i (1985) enese-määratluse teooria (self-determination theory) Miks ma seda ülesannet teen? Sisemine (asi ise on tema jaoks huvitav/vajalik) versus väline (tehakse välise tagajärje pärast) motivatsioon.
kuigi oleks pidanud alustama tervikideest. Hinnells lõpetab mõttega, et Mithraismi uurimise teeb keeruliseks see, et tegu oli elava religiooniga, mis muutus jooksvalt religioossete toimingute ja keskkonna taustal ning meil on tagantjärgi raske näha neid muutusi, kuna puuduvad vastavad ülestähendused.23 John Hinnellsi väidete arutelu Olles laias laastus nõustunud Hinnellsi kriitikaga Cumont' teooriale Mithrase päritolu interpretatsioonist, jääb üle veel arutleda tema enda käsitluse üle. Mulle tundub, et ühe olulise asjana jätab Hinnells välja Mithrase kui ohverdaja rolli. Miks kujutatakse ohverdamas just jumalat? Lisaks on pull stseenis ilmselgelt Mithrasele allutatud, tegemist tundub olevat Mithrase poolt jõulise, domineeriva teoga, isegi vägivaldse aktsiooniga. Tundub nagu toimuks ohverdamine läbi raskuste. Võiks see tähendada, et kujutatakse mingit müütilist ühekordset ohverdust
Teadusliku teadmise arenemine. Miks ei avastatud, vaatamata teaduse pretsedenditult kiirele arengule, siiski tervelt kahe sajandi vältel Newtoni füüsika nõrku kohti? Üheks põhjuseks peab Popper – tema seisukohalt ekslikku – teaduse olemuse filosoofilist interpretatsiooni, mis neil sajanditel valitses. Jutt on traditsioonilisele filosoofiale – mille levinud pejoratiivseks üldnimetuseks saab kahekümnenda sajandi alguses metafüüsika – toetuvast teaduse olemuse interpretatsioonist. Popper osutab selle teadusekäsituse juures peamiselt kahele küljele: 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 1. Essentsialism (sõnast “essentia” – olemus ladina keeles). Seda arusaama võib Popperi järgi omakorda kokku võtta kolme teesiga: a) teadlased püüavad saavutada tõest kirjeldust maailmast, b) tõene teooria kirjeldab “olemusi”, mis on vaadeldavate nähtuste aluseks,
Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut defineerivat struktuure tekstist, vaid tahab näidata, et erinevaid struktuure seal pole, vaid ainult väljaspoolsete mõjude abil sissse laetud. See, mis strukturalistlikust interpretatsioonist üle jääb, mis lärmina kõrvale heidetakse on vähemasti võrdväärne teksti osa ning ülejääki vaadeldes võime me saada tekstist kätte rohkem tõlgendusi kui ühe struktuuri külge kleepumine lubaks. 9 40. Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? Tähendus pole teksti sees vaid sünib lugeja teadvuses. Samuti lugeja subjekt muutub/ sünnib lugemisaktis.
intuitsiooni ja kujutlusvõime treenimist, mis on aga asendamatud probleemide lahendamistel ja innovatiivsete lahenduste tegemisel. EDASISED HUMANISTLIKE TEOORIATE RAKENDUSED Humanistlik kunstiterapeut kasutab ka unenägude interpreteerimist, et aidata oma klientidel saada ühendust tähtsate sõnumitega personaalsest ja kollektiivsest alateadvusest, mis võib stimuleerida loomingulist innovatsiooni ja probleemide lahendust. Näited unenägude interpretatsioonist läbi kunsti leiab mitmetes töödes (Ahsen, 1973, 1977; Garai, 1976, 1984; Von Franz, 1972). Kui Freud uskus, et unenägusi saab tõlgendada kui sümboolseid avaldusi infantiilsetest lapsepõlvesoovidest, mis paljastavad libidinaalseid püüdlusi, siis humanistlikud terapeudid kalduvad suhtuma unenägudesse nagu Jungki sümboolsetesse sõnumitesse alateadvuse sügavamatest tasanditest. Need sõnumid võivad tuleneda kindlast rahuldamata loomingulisest
{1,0}, nimetatakse tõeväärtusfunktsioonideks (truth function). Loogikaalgebra tehted on tõeväärtusfunktsioonid. Lausearvutuse Boole'i algebra kandvat hulka võiks nimetada formaalsete lausete hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. Võib öelda ka nii, et lausearvutust teostatakse sümbolitega, mis kujutavad endast formaalseid lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis interpreteeritud tõeseks ja teises vääraks. Tõlgendus tavakeelde ei ole interpretatsiooni osa, ent interpretatsiooni valikul võib tõlgendust arvestada. Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene"
{1,0}, nimetatakse tõeväärtusfunktsioonideks (truth function). Loogikaalgebra tehted on tõeväärtusfunktsioonid. Lausearvutuse Boole'i algebra kandvat hulka võiks nimetada formaalsete lausete hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. Võib öelda ka nii, et lausearvutust teostatakse sümbolitega, mis kujutavad endast formaalseid lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis interpreteeritud tõeseks ja teises vääraks. Tõlgendus tavakeelde ei ole interpretatsiooni osa, ent interpretatsiooni valikul võib tõlgendust arvestada. Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene"
asemel miinimum (väljundi liikmesfunktsioondeks sümmeetrilised kolmnurgad) [5]. R R (37) y = r br s r (1 - r / 2) r s r (1 - r / 2) r =1 r =1 Mõnedes rakendustes [6] on hägusad reeglid varustatud lisaparameetri reegli kaaluga, mis peaks (sõltuvalt interpretatsioonist) väljendama reegli olulisust, usaldatavust või tõenäosust. Iga r-nda reegli järelduspool sisaldab T-d erinevat järeldust (kus T on süsteemi väljundi liikmesfunktsioonide arv), mida kirjeldavad vastavad kaalud wtr. KUI U1 on A1r JA ... JA Ui on Air ... JA UN on ANr (38) SIIS V on B1 kaaluga w1r V on B2 kaaluga w2r ....
(1.8) 2 Joonis 1.9 Gaussi funktsioon 7 Üldjuhul, aktiveerimisfunktsiooni valik sõltub · konkreetsest ülesandest (sisendite ja väljundite väärtusteest ja füüsilisest interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New
(1.8) 2 Joonis 1.9 Gaussi funktsioon 7 Üldjuhul, aktiveerimisfunktsiooni valik sõltub · konkreetsest ülesandest (sisendite ja väljundite väärtusteest ja füüsilisest interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New
saavutatakse. Kas kasutati teiseseid andmeid? Valimi koostamise meetod? Lühiülevaade andmete kogumisest, töötlemisest ja kasutatud analüüsimeetoditest. Uurimistulemuste esitus. Mahukam osa, mis sisaldab uurimise käigus kogutud ja analüüsi teel saadud informatsiooni. Samuti tuleb sellesse ossa lülitada informatsioon, mis on seoses uuringu eesmärkidega. Järeldused – sisutihedad väited, mis tulenevad uurimistulemuste analüüsistja interpretatsioonist. Lisade alla koondatakse uuringu läbiviimist toetavad kõikvõimalikud tehnilised materjalid. Juhtnöörid kirjaliku aruande koostamiseks: - Kes on lugejad? - tähelepanu uuringu eesmärkidele, - pikkus pole oluline, - terminoloogia, - kirjutamisstiil, - rohkelt näitlikke vahendeid, - 1 lõppkirjutaja. 42
aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutavatest võimalustest ning kohandada ja rakendada sobilikke metoodilisi variante lasteaias Adelion. Töö valmimisel lähtus autor eelkõige kontentanalüüsist ning interpretatsioonist. 1. Eesti keel vajab tunnustamist 1.3. Eesti-ja vene keele integreerimine Vastavalt keeleseadusele ja valitsuse määrustele peavad töötajad, kes suhtlevad isikutega tööalaselt, valdama eesti keelt. Keeleametil on õigus seda kontrollida ja nõuda asutustelt-ettevõtetelt, et nende töötajad oskaksid riigikeelt. On väga oluline, et eesti keel oleks 100% riigikeelena tunnustatud, mitte ainult seaduses, vaid ka tegelikkuses. Eesti rahva ja riigi tervise seisukohalt on väga tähtis, et
(*) Mõnikord on esitatud süllogismi reeglina õigustatud nõue, et eeldused peavad olema tõesed väited. Kuid samas on see nõue, mis kehtib iga arutluse kohta, kusjuures väite tõesuse määramine jääb enamasti loogikaväliseks protseduuriks. (*6.) Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. (Mitteklassikaline reegel.) Selle reegli rikkumist nimetatakse olemasolu impordiks (ik existential fallacy). Reegel tuleneb loogika interpretatsioonist Boole'i eeskujul. Selle järgi ei postuleeri üldine väide subjekti tegelikku olemasolu, kusjuures osaline väide nõuab, et peab eksisteerima vähemalt üks element, millest räägitakse. Reegel on tänapäeval valdavalt tunnustatud ning esitatud paljudes õpikutes, kuid seda ei tuntud loogika varasemas interpretatsioonis. Muuhulgas eksib selle reegli vastu ka alluvussuhe loogilises ruudus. Probleemi saab vältida, kui postuleerime, et väite subjekt