Varda üleminekuraadiuse leidmiseks on antud funktsioon R = 0,2(D d) Joonis Ohtliku koha eskiis Korpuse ja varda ühenduskoht on ohtlikem koht ehk varda jämenemise koht (Joonis 2). 3 Pingekontsentratsioon paindel Alltoodud jooniselt 3 saab välja lugeda K väärtused (vertikaalteljel), milleks on · Kui ,siis K = 1,8 · Kui ,siis K = 1,95 Joonis Pingekontsentratsioonitegur paindel Lineaarse interpoleerimise skeem joonisel 4. Joonis Interpoleerimise skeem Pingekontsentratsioonitegur staatikas K - Silindrilisele astmele STAATILISEL paindel Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILSEL koormusel: q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur Kontsentratsioonitudlikkuse tegur: r = pingekontsentraatori kõverusraadius a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel: NB!
τ aeg mis kulus 30 dm3 vee voolamisel paaki Katse nr. 1 Q 30 3 10 75 4 Q 4 10 , 2. Funktsioon arvust ReD (valem 2) (Valem 2) Kus w – vedeliku voolamise kiirus torus m/s D=0.0215 m – toru sise läbimõõt (m) Q – on vedeliku kulu m3/s v= 0,9602*106 vedeliku kinemaatiline viskoosus (saadud lineaarse interpoleerimise teel) Katse nr 1: 5 ReD=1.273* = 24,619 * 103 3. Kuluteguri α leidmine (Valem 3) ehk siis α= kus A= 1,76715*10-4 m2 – diafragma pind Δρ – rõhulang (Pa) ρ= 997,6 kg/m3 – vee tihedus 22°C (saadud lineaarse interpoleerimise abil) Katse 1. α= * =0,687
2 mm 1) Valin nõtketeguriks 1 := 0.4 F 2 A1 := = 23.437 cm 1 adm I-profiilide tabelist valin profiili nr 20a. 2 A2 := 28.9cm i1 := 2.32cm l := = 129 i1 y E k := = 1.43 Leian interpoleerimise teel nõtketeguri. ( 0.45 - 0.4) 9 2 := 0.45 - = 0.405 10 Kuna leitud nõtketegur ühtib esialgsega arvutustäpuse piires, siis saadud lahend sobib. Fcr := 2 adm A1 = 151.9 kN Kuna arvutatud kriitiline jõud on suurem kui postile mõjuv jõud, siis antud profiil vastab tingimustele. Vastus: Sobib I-profiil nr 20a.
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2
astme (Joonis 6). Selle meetodiga moodustunud mudel on joonisel 7. Joonis 6. Local Polynomial parameetrite määramine Joonis 7. Kõrgusmudel Local Polynomial meetodil 4) Viimaseks võrgustiku loomise meetodiks on Triangulation With Linear Interpolation. Võrgustiku parameetrid on jätkuvalt samad ainult valime teise meetodi. Tulemus on toodud joonisel 8. Joonis 8. Kõrgusmudel Triangulation With Linear Interpolation meetodil 5) Nüüd leiame interpoleerimise standardhälbed iga meetodi puhul (Tabel 1). Selleks valime GridResiduals ning määrame andmefaili ja grid faili. Iga meetodi kohta saadud standardhälbed saame andmefaili eraldiseisva tulbana. Need kõik aktiivseks tehes ning valides DataStatistics saame valida, milliseid andmed meile kuvatakse (Joonis 9). Joonis 9. Statistikute leidmine Tabel 1. Erinevate meetodite sandardhälbed Residuals_kriging Residuals_mincurv Residuals_LocalPoly Residuals_triang
1 [U] = 30 s-1 lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m 5 U= = 0,004 s-1 1250 12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW. [P] = [Po] Cr C Cl Cz , kus [Po] ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW. Valitakse välja interpoleerimise teel tabelist 3.2 olenevalt rihma ristlõikest, kiirusest v, m/s, ja vedava rihmaratta läbimõõdust D1, mm; Cr reziimitegur; C haardenurgategur; Cl pikkustegur; Cz rihmade arvu tegur). [P] = 0,95 1 0,86 0,89 0,9 = 0,65 kW 13. Kiilrihmade arv. Pnom 2,38 z= [ P ] = 0, 65 = 3,66 ~ 4 14. Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N.
Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5m. Seega 0,4cm vastab 2,5m ning 0,1cm vastab X m
Leiti maksimaalne vesitsementtegur valemi 2 abil. Seejärel leitakse betoonisegu veevajadus liitrites 1 m3 betoonisegu kohta, lähtudes nõutud segu töödeldavusest (2 – 4 mm) ja jämetäitematerjali tera maksimaalsest suurusest (portland – põlevkivitsement killustikutera maksimaalse suurusega 20 mm) tabelist 3. Arvutatakse tsemendisisaldus [kg/m3] betoonisegu kohta valemiga 3. Määrati killustiku tühiklikkus valemiga 4. Mördi ülehulgategur α leiti interpoleerimise teel, interpoleerimise tulemused on tabelis 4. Killustikusisaldus 1 m3 betoonisegu kohta leiti valemiga 5 ning liivasisaldus valemiga 6. Betooni koostis anti kujul, kus kõik loetletud koostisosade hulgad olid väljendatuna tsemendi hulga suhtes. Valem 2: W = 1 / (RB / (A * RT) + 0,5) W – maksimaalne vesitsementtegur RB – betooni nõutav survetugevus [MPa] RT – tsemendi aktiivsus [MPa]
100 1,15 1,00 0,90 0,80 0,75 150 1,30 1,20 1,10 1,00 0,95 200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,10 =>250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]
õ cväljaO2 ja [8] c* = . väljaO2 m mO2 Esiteks aga leiame faasidevaheline tasakaalukonstant [9] m = , 1 - (K G + K - z + + K + z - )c 0,75 kus KG = 0,08; K+ = 0,16; K- = 0,20; mO2 väärtus võtame tabelist 1 interpoleerimise teel saame (Lisa) 21°C juures => (21-22)/(20-21)*(30,67-29,83)+29,83=30,67 ja c = 0,014 mol/l alg soola kontsentratsioon lahuses. 30,67 Siis m = = 31,31 molO2/l, 1 - ( 0,08 + 0,20 + 0,16 ) 0,014 0, 75 mol / l hapniku tasakaalne kontsentratsioon lahuses õhu aparaati sisenemisel on molO2
U,V,W, P,Q,R, A,B,C Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus A Pöördenurk ümber X-telje B Pöördenurk ümber Y-telje C Pöördenurk ümber Z-telje D Lõikeriista funktsioon (teine) E Ettenihke funktsioon (teine) F Ettenihke funktsioon (esimene) G Ettevalmistav funktsioon H Määramata I Interpoleerimise parameeter või X-telje suunaline J samm K Interpoleerimise parameeter või Y-telje suunaline samm Interpoleerimise parameeter või Z-telje suunaline samm Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus L Määramata M Abifunktsioon N Lause number O Määramata P X-telje suunaline paigutus (kolmas) Q Y-telje suunaline paigutus (kolmas)
6. Järeldus: Katse tulemusena leitud silikaatkivide keskmine tihedus oli 1843,5 kg/m³ (tavaliselt 1650 kg/m³), veeimavus 11,47 % massi järgi (tavaliselt 8-16%) ja 23,47 % mahu järgi, paindetugevus 3,6 MPa, survetugevus kuival proovikehal 22,5MPa ja 19,20 MPa immutatud proovikehal. Tehiskivide laius oli 119 [mm] ja kõrgus 87 [mm]. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,90. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²),
Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2] l tugiava [mm]
D Kui =1,2, siis K ≈1,78 d D Kui =1,5, siis K ≈1,85 d 1,4−1,2 K t =1,78+ ∙ ( 1,85−1,78 )=1,83 1,5−1,2 3.2 Konsentratsioonitundlikkuse tegur Tugevspiir Rm= σ m =¿ 470 MPa Neuber’I konstatnt = √ a √ a=0,5 mm0,5 (praktikumi slaididel interpoleerimise meetodiga välja arvutatud) Pingekontsentraatori kõverusraadius r = 0,08 1 1 1 q= = = =0,36 0,5 2,77 1+ √ a 1+ √r √ 0,08 3.3 Pingekonsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel K−1=1+q ( K −1 )=1+0,36 ( 1,83−1 )=1,298 ≈ 1,3 4
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks.
Järeldus: Katse tulemusena leitud silikaatkivide keskmine tihedus oli 1820 kg/m³ (tavaliselt 1650 kg/m³), veeimavus 10,72 % massi järgi (tavaliselt 8-16%) ja 19,32 % mahu järgi, paindetugevus 5,63 MPa, survetugevus kuival proovikehal 24,81 MPa ja 22,05 MPa immutatud proovikehal, pehmenemiskoefitsent oli proovikehal 0,89. Tehiskivide laius oli 120 [mm] ümber ja kõrgus 88 [mm] ümber. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,91. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 22,58 MPa kuival proovikehal ja 20,07 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,61 x 119,71 x 88,49 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Kui vaadata üksikuid silikaatkivide katselisi tulemusi tabelist nr.1, võib järeldada, et
omavahel väheses ulatuses. Samas erinevast soost isendite territooriumid kattuvad ilveste puhul suures ulatuses. Kuna isaste territooriumid on üldiselt suuremad kui emastel, siis kattub ühe täiskasvanud isase ilvese kodupiirkond mitme emaslooma territooriumiga (Sunde jt. 2000). Kodupiirkonna suurus ning territooriumide omavaheline kattumine on populatsiooni majandamise seisukohalt olulised mitmest aspektist. Esiteks seiremeetodikas, kus arvukuse hinnang saadakse talviste jäljevaatluste interpoleerimise tulemusena, on oluline teada, kuidas eristada vaatlusandmetes erinevad isendid. Teiseks lubab ilveste arvukuse ja kasutatavate kodupiirkondade suuruse muutumise jälgimine ning vastavate andmete sidumine saakloomade arvukusega ennustada kohaliku ilvesepopulatsiooni keskkonnakandevõimet ehk hinnata kui palju meile ilveseid teoreetiliselt loodusesse mahub. -6- Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest, saakloomade arvukusest ja elupaiga kvaliteedist
Kui põhjavee tase on kõrgemal, siis võib ta olles hüdrauliliselt pinnaveega seotud sinna ka voolata. Kui hüdrauliline side puudub, siis voolates kõrgemal nõlvalt alla (olles muutunud juba pinnaveeks) toidab ta ju ikkagi pinnavett. Selleks, et teada mis suunas põhjavesi liigub, on vaja põhjavee pinna samakõrguste (hüdroisohüpside) kaarti. Nii nagu iga tasapinna määravad ära, nii peab ka põhjavee puhul olema andmed vähemalt kolmest punktist. Kõrgused punktide vahel saadakse interpoleerimise teel ning ühesuguste kõrgustega punkte ühendavad jooned ongi hüdroisohüpsid. Nool mis on hüdroisohüpsiga risti näitab põhjavee liikumise suunda. Tulles nüüd tagasi pinna- ja põhjavee seoste juurde, siis juhul kui hüdroisohüpside kaardi järgi on näha, et põhjavesi liigub pinnavee poole, siis on selge, et põhjavesi toidab ja vastupidi. Kolmas variant on see, et hüdroisohüpsid on pinnaveega risti. Siis seos puudub.
6 2 t M cr = + L2 Iz Iz 20 M1 = M max 1.551.27.52 M 1=195.867.5-50.53 ( 7.5-2.5 )-50.53 (7.5-5 )-50.53 ( 7.5-7.5 )- =1036 .5 kNm 2cos 12 1036.5 = =0.938 1105.7 Interpoleerimise abili leian teguri C1 C1 =1.034 Kriitilise paindemomendi leidmiseks: L=2500 mm 2500 2 2 5 4 9 2 31010 4 1.034 2.110 1036710 564 010 2.6 M cr = 2 4 + 4
mlahus = V · Mlahus= 80 cm3 · 1, 0100 g · cm-1 = 80,8 g mNaCl = 80,8 g · 1,6389% = 1,3242 g nNaCl = = = 0,0226 mol ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus/ algsegus: C%NaCl= · 100% = 51,73 % Arvutada lahuse molaarne kontsentratsioon: c= = = 0,2825 mol · l-1 Järeldus: Selleks, et teada saada mingi aine sisaldus segus, siis kasutada vedeliku tiheduse mõõtmiseks areomeetrit ning kasutades tabelit saab teada mingi aine sisalduse vahemiku. Sellest vahemikust saab interpoleerimise teel teada täpselt aine protsendilise koostise segus.
Tavalisim areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 26. Määrata interpoleerimise teel 2,37%-se lahuse tihedus, kui on teada, et 2,00%-se g g lahuse tihedus on 1,012 3 ja 3,00%-selahuse tihedus on 1,038 . cm cm 3 C % 2 - C %1 (C % - C %1 ) ( 2 - 1 ) g
Tavalisim areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 26. Määrata interpoleerimise teel 2,37%-se lahuse tihedus, kui on teada, et 2,00%-se g g lahuse tihedus on 1,012 3 ja 3,00%-selahuse tihedus on 1,038 . cm cm 3 C % 2 - C %1 (C % - C %1 ) ( 2 - 1 ) g
10 | d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - RAW- on kaamera enda lahtipakkimata filmiformaat, mis sisaldab eneses kogu infot pildi kohta (kaasaarvatud erinevaid ekspositsiooniväärtusi, valgebalansse, ...). RAW digifotograafias on nagu negatiiv filmifotograafias. - EHK RAW-fail salvestab endasse kogu informatsiooni valgustamise kohta, jättes interpoleerimise (mis JPG puhul kohe ära tehakse) hilisemasse aega nii, et erinevaid väärtusi on võimalik valida töötlusprogrammis. - Pluss on see, et saad erinevaid versioone teha, aga nõme on, et igal kaameratootjal on tihti oma formaat, seega on vaja mitut programmi, sest Psi "one size fits all" ei pruugi olla NII hea 47)Mida näitab bitisügavus? - Bitt on digitaalse informatsiooni väikseim ühik. 0 või 1.
interpoleerimist. Interpoleerimisel tuleb juhinduda krokii admetest ja interpoleeritakse ainult krokiil tähistatud ühesuguse kaldega suundadel. Horisontaalide konstrueerimisel peab olema ette antud nõutav horisontaalide lõikevahe. Horisontaalide absoluutsed kõrgused peavad olema lõikevahe täisarvkordsed. Interpoleerimisega saadud punktid tuleb omavahel ühendada sujuva kõverjoonega, kui punkte on plaju, siis on soovitav interpoleerimise käigus neile juurde kirjutada kõrgused. Horisontaalide joonestamisel tuleb silmas pidada: - kõik samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega - naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt - horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti - horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas)
Avansiline annuiteet (annuity due) – perioodilised annuiteedimaksed tasutakse või saadakse iga perioodi alguses, näiteks üüri- või kindlustusmaksed. Perpetuiteet (perpetuity) – annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) – arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks näiteks oodatava tulususe hindamisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Interpoleerimise vastandiks võiks lugeda ekstrapoleerimist, mille korral väärtus ilmneb valimist väljaspool. Investori nõutav tulunorm (required rate of return) – investori poolt minimaalselt aktsepteeritav tulusus investeeringult alla mille investor ei ole nõus oma raha paigutama. Efektiivselt toimival turul võib nõutav tulunorm langeda kokku investeeringu oodatava ja ka tegelikult realiseerunud tulususega, kuid tavapärases
sisendväärtustele vastavate etalonväljundväärtuste vektor ja Y on närvivõrgu väljundite vektor, mis vastab sisendile X, siis matemaatiliselt võib õpetamise ülesannet formuleerida järgnevalt: Y p - NN ( X ) = Y p - Y 0 . (1.13) NN on närvivõrgu funktsioon ( Y = NN (X ) ). Õpetamise tulemusena õpib võrk andma õigeid tulemusi eelnevalt fikseeritud punktides ja sobiva võrgu struktuuri korral, tänu võrgu interpoleerimise ning ekstrapoleerimise võimele (üldistusvõimele) annab ta väljundisse suhteliselt õigeid tulemusi, ka juhul kui võrgu sisendisse antakse tundmatu väärtus. Iseõppiva võrgu korral fikseeritakse sihifunktsioon, mille ekstreemum tagatakse võrgu parameetrite muutmisega. Õigesti valitud sihifunktsiooni ekstreemumi saavutamine tagab ka võrgu väljundis õiged väljundvektori väärtused. Sihifunktsiooni valik sõltub konkreetsest ülesandest.
s.t. keskmiselt ±2.5% kreenikatse nurgast, ±2% katsemomendist ja süviseuuringu tulemusena saadud (vaata lisa 1) veeväljasurve suhteline täpsus on ±0.7%, siis GMc tõenäoline suhteline viga on: eGMc = (2.5 2 + 2 2 +0.7 2 )= ±3.3% See viga on tugevasti allpool vastuvõetavat veapiiri (±10% 95-protsendise tõenäosusega). 14. Usaldatava KGc väärtuse saamiseks tuleb KM väärtus laeva hüdrostaatilistest tabelitest või kõveratelt hoolika interpoleerimise teel välja võtta, kasutades trimmiseisundi hüdrostaatikat, kui laeva trimm ületab 1% tema pikkusest L. Katse monitooring ja registreerimine 15. Kooskõlas kompanii ohutuskorralduse süsteemi (SMS) vastavate protseduuridega peab töökäiguline kreenikatse olema korrapäraselt ja jälgitavalt dokumenteeritud, registreeritud ning salvestatud. Muuhulgas peavad laeva ettevalmistus ja segavate momentide kõrvaldamise meetmed, süviseuuringu näidud ja kreenikatse tulemused
sisendväärtustele vastavate etalonväljundväärtuste vektor ja Y on närvivõrgu väljundite vektor, mis vastab sisendile X, siis matemaatiliselt võib õpetamise ülesannet formuleerida järgnevalt: Y p - NN ( X ) = Y p - Y 0 . (1.13) NN on närvivõrgu funktsioon ( Y = NN (X ) ). Õpetamise tulemusena õpib võrk andma õigeid tulemusi eelnevalt fikseeritud punktides ja sobiva võrgu struktuuri korral, tänu võrgu interpoleerimise ning ekstrapoleerimise võimele (üldistusvõimele) annab ta väljundisse suhteliselt õigeid tulemusi, ka juhul kui võrgu sisendisse antakse tundmatu väärtus. Iseõppiva võrgu korral fikseeritakse sihifunktsioon, mille ekstreemum tagatakse võrgu parameetrite muutmisega. Õigesti valitud sihifunktsiooni ekstreemumi saavutamine tagab ka võrgu väljundis õiged väljundvektori väärtused. Sihifunktsiooni valik sõltub konkreetsest ülesandest.
A - 1,0 - 1,3 - 1,0 - 1,3 B - 0,8 - 1,0 - 0,8 - 1,0 C - 0,5 - 0,6 D + 0,8 + 1,0 + 0,6 + 1,0 E - 0,3 - 0,3 Projekteerimise alused 80 d/h vahepealsete väärtuste puhul välisrõhutegurite väärtus leitakse interpoleerimise teel. Joon. 10.2.2 Ristkülikulise põhiplaaniga hoone seinte koormustsoonid 10.2.3 Lamekatused (1) Koormustsoonide ja arvutuskõrguse määramist selgitab joonis 10.2.3. (2) Rõhutegurid on toodud tabelis 10.2.3. Projekteerimise alused 81 Joon. 10.2.3 Lamekatuste koormistsoonid ja arvutuskõrgus Tabel 10.2.3 Lamekatuste välisrõhutegurid Tsoon
Fv ,Rk = fh ,1,k t1 d 2 + 2 − 1 + ax ,Rk fh ,1,k ⋅ d ⋅ t1 4 γ M = 1.2 F Fv ,Rk = 2.3 M y ,Rk fh,1,k d + ax ,Rk 4 γ M = 1.1 Õhukese ja paksu plaadi vahele jääva terasplaadi kandevõime määratakse lineaarse interpoleerimise teel. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 44/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Kahelõikelise liite kandevõime keskmise terasplaadi korral: Fv ,Rk = fh ,1,k t1d γ M = 1.3 4M y ,Rk F Fv ,Rk = fh ,1,k t1 d 2 + 2 − 1 + ax ,Rk
nende kombinatsiooni koos juurde lisatud täiendavate leppemärkidega. Reljeefi saab kujutada kõrgusarvude või horisontaalide abil. Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Sellel viisil puudub näitlikkus täielikult, kuid saame määrata suure täpsusega punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid ja interpoleerimise teel ka teiste vajalike punktide kõrgusi. Kõrgusarvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Reljeefi iseloomulike punktide kõrgusi kirjutatakse plaanile hõredamalt ka teiste reljeefi kujutamise viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.)
P= = (1.7) 2 1000 500 236,7 ⋅ l − 500 − U l (110 / 20 ) Joonisel 1.3 on toodud veel 110/20 kV piirikõvera kolmas variant, mis on saadud Prantsusmaal koostatud 230/20 kV ning 63/20 kV piirikõverate [Pelissier, 1975] interpoleerimise teel, võttes seejuures cos φ = 0,9 . Viimane kõver on usutavam ja erinevus NL aegsetest seletub ilmselt vähemalt osaliselt sellega, et suhteliselt kõrgemalt on hinnatud energiakadude maksumust. Samal põhjusel on seal saadud ka ökonoomiliseks voolutiheduseks NL-s kasutatust märksa väiksem väärtus. Joonis 1.3. Nimipingete 110/20 kV piirikõverad Sellised nimipingete piirikõverad põhinevad ökonoomsusel ja on üsna ligi-
annaabi.ee 
