Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus? Koherentsus on lainete kuju mittemuutumine aja jooksul. Mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes. 39. Selgita interferentsi kiledes ning mis on ja mis põhimõttel töötavad selgendavad katted? Interferents kiledes: Kõigepealt langeb valguslaine kilele, mis osaliselt tungib kilesse ja osaliselt peegeldub tagasi. Ka see, mis tungib alguses kile alumisse pinda, peegeldub pärast tagasi kile ülemisse pinda. Loomulikult läheb sealt osa ka läbi, kuid seda inimese silm ei näe. Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui
Nt: kojamehed, õmblusmasina nõel, paljud muud asjad. 5) Pendli võnkumise võrrand. Äärmine asend. Tasakaalu asend. Vastavad graafikud. 6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida. · Selliseid laineid, kus võnkumine toimub levimissihiga risti, nimetatakse ristilaineteks. Nt: merelained · Laineid, kus võnkumine toimub piki levimissihti, nimetatakse pikilaineteks. Nt: heli 7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud. · Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma) · Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid. · Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate
impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide Keha võnkeamplituudi järsk suurenemine, oma võnke sageduse kokkulangemine välise võnkumise sagedusega. (nt. kui bussis midagi pläriseb, siis plekiotsa võnkesagedus langeb kokku mootori sagedusega) 11. Lainete tekkimise tingimused Allikas ja keskkond 12. Interferentsi miinimum, joonis, selgitus. Lained kustutavad teineteist. Kohtuvad hari+põhi. INT. miinimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi. 13. Interferentsi maksimum, joonis, selgitus. Lained võimendavad teineteist. Kohtuvad hari+hari või põhi+põhi. INT. maksimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad kas kahe laine põhjad või harjad.
Koherentsed on valguslained, mille sagedus on 1 ja võnkuvad muutumatu faasi vahega. (Jutt käib kõrval oleva pildiga) Valguse tugevnemisel esineb interferentsi maksimum (jutt käib kõrval oleva pildiga)Kui lained nõrgendavad üksteist on tegemist interferentsi miinimumiga. Interferents õhukestest kelmetes
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv
(def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 8. Mis on valguse interferents? (def. kuidas vaadelda interferentsi, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Valguse interferentsi saame vaadelda kui kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed, st. neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Käiguvahe (kolmnurk) on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida.
faasist. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Valguste interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega dsin=2k /2=k Interferentsi miinumumid (valguse nõrgenemine) esinevad neis punktides, kus dsin=(2k+1)/2 =(k+1/2) Valguse interferentsi vaatlemine Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist. Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused
- Interferents – kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. - Koherentsed lained – Neil on ühesugune lainepikkus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. (Interferentsi korral liituvad koherentsed lained). - Samapaksusribad – Ribad, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades. 1. Millistel tingimustel tekib püsiv interferensipilt? - Kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt (S.t. liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi tulemusena valguse peegeldumisel (või läbiminekul) tasaparalleelsest klaasplaadist ja ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest
1. Interferents, selle avaldumine ja rakendused. - valguslainete liitumine 2. Interferentsi miinimumid ja maksimumid Kui teepikkuste erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. 3. Koherentsed lained. Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist
Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Interferentsi
I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus (pendli pikkus). 3. Joa pidevuse võrrand - Joa pidevuse teoreemi kohaselt, ideaalse vedeliku hulk, mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike, on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 4. Käiguvahe ja interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused - Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta). S2P S1P = Valguse maksimaalne tugevnemine - interferentsi maksimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega = k , kus k on (0,1,2.....) Valguse maksimaalne nõrgenemine - interferentsi miinimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega 5
liitumisel üksteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide summaga. Vastasfaasis (kui ühe laine elektriväljal on maksimaalne väärtus, siis teisel on minimaalne) olevad lained aga nõrgendavad või kustutavad teineteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide vahega. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimumid ehk valguslainete nõrgenemine toimub siis, kui liituvad vastasfaasides olevad lained. Interferentsi saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentseteks laineteks nimetatakse laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides (selgendavad katted),
Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist.
Tähendab lainete energia rummilist ümberjaotumist. Põhimõisted: 1)Monokromaatne valgus-koosneb ühe kindla lainepikkusega kiirgus. Kiirgavad lasereid. 2)Polükromaatne valgus-sisaldab erinevaid lainepikkuseid, mida saab nt.prisma abil spektris lahutada. 3)koherentsed valguslained-lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda; sagedus on võrdne. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega.
Valguslainete interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine või nõrgenemine, sõltub laine pikkusest või kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine. Interferentsi teke sõltub käiguvahest d ja valguse lainepikkusest. (Valguse) lainepikkus- kahe ühesuguses faasis asuva punkti vahelist kaugus. Valguse värvuse määrab kas valguse lainepikkus või võnkesagedus, omavahel seotud valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1
muutuda. 13. Mis põhjustab lainete mittekoherentsust? Lainepikkused on erinevad; erineva kestvusega pausid lainetes 14. Kirjelda valguse kiirgumist aatomitest. Aatomid kiirgavad valgust mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul, pausidega. 15. Võrdle laserit ja hõõglampi. Laser ühevärviline, pidev, koherentsed valguslained; Hõõglamp mitmevärviline, pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses. Sest, et hõõglamp on mittekoherentne (pausidega) ning kiirgab kõikvõimalike lainepikkustega laineid kõikides faasides. (Difraktsiooni või interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed.) 17. Nimeta interferentsi ja difraktsiooninähtuste rakendusi. Holograafia, interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeenid, difraktsioonivõre
Mida tähendab koherentsus? Mis suurus on käiguvahe? Lainete interferentsiks nim lainete sõltumatu liitumise nähtust, mille tulemusena jaotub ruumis ümber lainetega kantav võnkumistega kantav võnkumiste energia. Koherentsus- ajas muutumatut võnkefaaside erinevust. Käiguvahe on kauguste erinevus võnkumiste allikast kuni interferentsini. 11.Kuidas peavad toimuma võnkumised kahe laine liitumispunktis, et need teineteist a) enim tugevdaksid (interferentsi maksimum) ja b) enim nõrgendaksid (interferentsi miinimum)? Milline on summarse võnkumise amplituud juhtudel a) ja b)? 12. Kuidas on käiguvahe seotud lainepikkusega interferentsi maksimumi ja miinimumi tekkimisel (valemina ja need tingimused sõnaliselt)? 13.Mis nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks?
intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Superpositsioon: ühes ja samas ruumipunktis võib olla kuitahes palju erinevaid elektrivälju. Interferents:kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Käiguvahe teepikkuste erinevus(vahe). Interferentsijärk täisarv k: max=2k /2, kus k=0,+-1, +-2,... Interferentsi maksimum - liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimum:kui lained liituvad vastupidustes faasides. Difraktsiooni ja interferentsipildi nägemise tingimused - saab jälgida, kui valguslained on koherentsed, st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust)
INTERFERENTS KILEDES & SELGENDAVAD KATTED Interferents Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi tulemusena võime seebimullidel või õlilaikudel näha värvidemängu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interferents kiledes Tekib siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valgus on LIITVALGUS.
laikudena. Seebikelme paksust põhjustab erinevate lainepikkuste interferentsimaksimumi ja ülejäänutega juhtub destruktiivneinterferents, selletõttu on erievat värvi laigud seebikelmel. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Mullile langevad valguskiired A ja B peegeldavad ühte kohta. Laine A peegeldab alumiselt kihilt ja laine B pealmiselt kihilt ehk interferentsi maksimum. Interferentsi miinimum . Seebimulli sünd Seebimulli puberteediiga seebimulli täiskasvanuiga seebimulli pensioniiga
VALGUSE INTERFERENTS JA VALGUSE DIFRAKTSIOON VALGUSE INTERFERENTS Mõningates nähtustest käitub valgus nagu osakeste voog, mõningates nähtustes kui laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused:
pimedas pildistamiseks, soojusravi.Ultravalg-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb. Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel. Holograafia-esemete
nad risti ka valguse levimissuunaga. Valguslaine on ristlaine. Valguslaine levimist kirjeldatakse kas kera- või tasalainetena. 2. Iseloomusta valguse difraktsiooni. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus ruumipunktides võnkumised tugevdavad lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale
keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> INTERFERENTSI MAKSIMUM kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse d mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. INTERFERENTSI MIINIMUM kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse d mahub paaritu arv poollainepikkusi. KOHERENTSETEKS LAINETEKS nimetatakse laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud.
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse.
ühtlaselt või mitte; kus paikneb raskuskese; millise geomeetrilise kujuga on keha; kus täpselt on kinnituskoht ja nii edasi. Kuna ükskõik milline ülesriputatud jäik keha võib muutuda füüsikaliseks pendliks, ei saa füüsikalise pendli puhul anda selliseid üldisi lihtsaid valemeid, nagu on võimalik matemaatilise pendli puhul. 3. Joa pidevus võrrand Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S pindala 4. Valguseinerentsi maksimum ja miinimum tingimused Interferentsi maksimum kui lained liituvad ühesugustes faasides, st 2n käiguvahesse mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. 2 Interferentsi miinimum kui lained liituvad vastupidustes faasides, st
Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas, kustunud kirja kindlaks tegemisel jms. 4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks
Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis
ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu on jõudnud ärritus on uue elementaarlaine allikas, mille abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine lained kohtuvad vastasfaasis, interferents lainete liitumine, mille tulemusena erinevates ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained tugevdavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paarisarv poollainepikkusi, interfereerudes lained nõrgendavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paaritu arv poollainepikkusi, käiguvahe lainete teepikkuste erinevus kohtumiskohani, valguslaine levib vaakumis, helilaine mitte, helilaine on valguslainest pikem, valgust näeme,
hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu 21. Punkte A mis võnguvad suurima amplituudiga nim. Inteferentsi maksimum punktideks. Seal lained kohtuvad. Samas faasis (hari, harjaga või nõgu, nõoga) ja tugevndavad teineteist. Interferentsi maksimum tekib kohas kus lainete käigu vahes on paarisarv x pool lainepikkust. 22. Punkte B mis võnguvad väikseima amplituudiga või ei võngu üldse nim. Inteferentsi miinimum punktideks seal lained kohtuvad vastupidises faasis (hari, nõoga, nõgu harjaga) ja nõrgendavad teineteist. Interferentsi miinimum tekib kohas kus lainete käigu vahe on paaritu arv 2k+1*2/2 23. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha nim. Lainete difratsiooniks. Toimub siis kui
4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel
43. Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks? Kui esineb superpositsioon. 44. Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 45. Mis on käiguvahe? Tähis Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel liitumispunkti tagasi jõudmiseks. Tähiseks on (delta) 46. Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. 47. Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. 48. Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis? k tähendab maksimumi valemis interferentsijärku. 49
10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on võimeline eristama ~30k värve, ehk tunnetab 5nm erinevuse. Kõiki värve on võimalik saada segades erinevates vahekordades 3 põhivärvust RGB. Näeme mingit keha teatud v'rvi, sest ta on kaetud ainega, mis peegeldab tagasi just seda värvust, ülejäänud neelduvad (va must ja valge). Lainete interferents on kahe v enama laine liitumine, mille tulemusena nad kas tugevnevad või nõrgenevad. Valguse interferentsi põhitingimus: lained peavad võnkuma samas faasis Kuna valguse sagedus on tohutult suur, pole kahte valgusallikat, mis võnguks samas faasis. Seetõttu saab valguse interferentsi tekitada ainult samalt valgusallikalt tulevate kiirte abil. nt õhuke kile (bensiinikile veel, turvariba rahal, CD/DVD, maksumärgid, Tõnu Tamme kingikott) Selgindav kile - läätsede katmisel tekitab tagasipeegelduva valgusega tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele.
Sageduse korduvkasutus ja kanali-interferenti suhe (C/I) Lubatav korduvkasutuse tegur leitakse kanali/interferentsi suhte abil, 925 1. 2. Tugijaama vastuvõtja tundlikkus Tugijaama saatja väljundvõimsus
Spektrite liigitus ja nende kirjeldus- PIDEV SPEKTER - esindatud kõik lainepikkused-vikerkaare värvid, üleminek ühelt värvilt teisele on sujuv. JOONSPEKTER - eri värvi jooned tumedamal taustal. NEELDUMISSPEKTER - Pideva spektri taustal tumedamad jooned. Eriliiki spektrite saamine- kasutatakse spetsiaalseid riistu (spektroskoope ja spektrograafe). c=*f Valguslaine levimiskiirus max=2k*/2 Interferentsi maksimumtingimus min=(2k+1)*/2 Interferentsi miinimumtingimus T=1/f Valguslainete võnkeperiood =c/f Valguse lainepikkuse leidmine f=1/T Valguslaine sagedus f=n/t Valguslaine sagedus, kui on teada võngete arv ja aeg T=t/n Valguslainete võnkeperiood, kui on teada võngete arv ja aeg
25. Miks tavalises valguses difraktsioonipilt on mitmevärviline? 26. Kuidas Huygensi-Fresneli printsiip seletab difraktsiooniribade tekkimist kitsa pilu taha? 27. Mida nimetatakse ,,varju" piirkonnaks? 28. Mida nimetatakse valguse interferentsiks? 29. Kuidas valguslainete liitumise tulemus sõltub nende käiguvahest? 30. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 31. Millal lained teineteist võimendavad ja millal nõrgendavad? 32. Kuidas põhjendada interferentsi energia jäävuse seadusest lähtudes? 33. Kuidas valguse interferentsi praktiliselt tekitada? 34. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 35. Mis võib põhjustada valguslainete mittekoherentsuse? 36. Kuidas saada koherentseid valguslaineid? 37. Kuidas aatom valgust kiirgab? 38. Mis tähendab väikest optika seisukohalt? 39. Millistel tingimustel võb tekkida püsiv interferentsi ja difraktsioonipilt? 40. Oska kirjeldada ühte interferentsi-difraktsiooni rakendust.
34 ) /^2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähed mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilm või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siisk lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. amine Spikker Seisulaine on võnkeseisund d, mis tekib kahe vastassuunalise, 1 kulglaine interferentsi korral. interferentsi korral. =2 cos 2/ 2 sin 3 Lainepikkus on kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti v Sagedus on võngete arv sekundis. 4 Harmooniline võnkumine on võnkumine, mille puhul võnkuva s määrab siinusfunktsioon.
nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas. Valguse internsiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides võnkumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer. pilt-heledate ja tumedate ribade süsteem Difraktsiooni ja interfer. järlgimise tingimused- 1)Tõkete väiksed mõõtmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria järgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse
7. Millised tingimused peavad olema täidetud mehaaniliste lainete tekkimiseks? 8. Milliseid laineid nimetatakse pikilaineteks? 9. Milliseid laineid nimetatakse ristlaineteks? 10. Mis on lainefront? 11. Kuidas liigitatakse laineid lainefrondi kuju põhjal? 12. Mis on seisulaine? 13. Kirjelda laine levimist homogeenses keskkonnas? 14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et interferents tekkida saaks? 16. Sõnasta interferentsi miinimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 17. Sõnasta interferentsi maksimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 18. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 19. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 20. Mida nimetatakse varjuks? Miks vari tekib? 21. Milles seisneb lainete difraktsiooninähtus? 22. Millistel tingimustel difraktsioon tekib? 23. Sõnasta Huygensi printsiip 24. Milles seisneb lainete peegeldumise nähtus? 25. Milles seisneb lainete murdumise nähtus? 1
Samuti iseloomustab see valgust avastavate või seda kasutavate instrumentide ehitust ja põhimõtteid · Käsitleb nähtava, ultraviolett- ja infrapunavalguse omadusi · Katseid tehes kasutatakse mudeleid · Geomeetriline optika · Füüsikaline optika Geomeetriline optika · Käsitleb valgust kiirtekimbuna · Levivad sirgjooneliselt · Muudavad suunda ainelt peegeldudes või läbides Füüsikaline optika · Kirjeldab difraktsiooni ja interferentsi, võttes arvesse valguse lainelisi omadusi · Difraktsioon- lainete kandumine varju piirkonda · Interferents- lainete liitumise nähtus Ajalugu · Sai alguse Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast · Nimrodi lääts 700 ekr · Optika tuleneb Vana-Kreeka sõnast · Allikad · http://www.fyysika.ee/otsingumootor · http:// et.wikipedia.org/wiki/Optika#F.C3.BC.C3.BCsikaline_o · http:// yldfyysika.weebly.com/geomeetriline-optika.html ·
ruumiosa mõõde, mille sihis ei muutu lainepakettides juhuslik faasivahe rohkem kui võrra. Keskkonnas valguse kiirus väheneb ja siis: Seega tuleb arvesse optiline teepikkus. Praktikas tähendavad koherentsuse nõuded seda, et liituvad valguslained tulevad sünteesida ühest ja samast valgusallikast ja valguse spektraalset koostist tuleb oluliselt piirata. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Vaatame punktis M toimuvat liitumist. Punktis S on faas t. Esimene laine ja teine tekitavad punktis M võnkumised, mis liituvad: Leiame faasivahe punktis M. 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. S1 ja S2 on koherentsed valgusallikad. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega Nüüd max. tingimus eelmisest punktist:
pimedas pildistamiseks, soojusravi. Ultravalgus-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel.
ERINEVATES RUUMIPUNKTIDES VÕNKUMISED TUGEVDAVAD VÕI NÕRGENDAVAD TEINETEIST. VALGUSLAINETE LIITUMISE TULEMUS: KUI KÄIGUVAHE ON VÕRDNE TÄISARVU LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD LAINED SAMAS FAASIS JA VÕIMENDAVAD TEINETEIST, SEEGA VALGUS TUGEVNEB. KUI KÄIGUVAHE ON VÕRDNE PAARITU ARVU POOL-LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD LIITUVAD LAINED VASTASFAASIDES JA NÕRGENDAVAD TEINETEIST (VALGUS NÕRGENEB VÕI KUSTUB). KÄIGUVAHE- LAINETE POOLT LÄBITUD TEEPIKKUSTE ERINEVUS ENNE LIITUMIST. INTERFERENTSI ENERGIA JÄÄVUSE SEADUSEST LÄHTUDES: ENERGIA PAIGUTUB MAX PIIRKONNAST MIN PIIRKONDA KOHERENTSETEKS LAINETEKS NIMETATAKSE LAINEID, MILLE KUJU (AMPLITUUD, KESTUS) AJA JOOKSUL EI MUUTU. LAINETE MITTEKOHERENTSUS ON TINGITUD KAS LAINEPIKKUSTE ERINEVUSEST VÕI ERINEVA KESTUSEGA PAUSIDEST LAINETES. KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA JAOTADA SAMA VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES).
arvatud juht, kui T2=0 K). Seega Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks. 21.Fermat' printsiip, Huygensi printsiip · Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides punktist A punkti B valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. · Iga lainefrondi punkti võime vaadata kui sekundaarlainete allikat; Uus lainefront tekib sekundaarlainete interferentsi tulemusel. 22.Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses 23.Valguse peegeldumisseadus, murdumisseadus Peegelduv ja murduv kiir on langemistasandis Peegeldumis- ja langemisnurk on võrdsed 24.Sumbuvvõngete võrrand, sumbuvustegur, sumbuvuse dekrement - sumbuvvõngete võrrand Suurusi ja nim. vastavalt sumbuvate võnkumiste sumbuvusteguriks ja omasageduseks. Suhet nimetame sumbuvuse dekremendiks 25
difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel
6. Aatomi energia võib muutuda ainult ergastamisel, kui kiiritada aatomeid valgusega; lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ja ainet kuumutades. 7. Kui elektron langeb aatomis kõrgemalt energiatasemelt E k madamale, Em võib ta kiirata valguskvandi, mille valguse võnkesagedus on 1015 Hz. 8. Elektronvolt on seoseenergia mõõtühik 9. Aine elementaarosakeste laineloomust näitavad nende tekitatud interferentsi ja difraktsiooni nähtused 10.Aatomi massi omaval osakesel on footoni impulss de Broglie`lainepikkus 11.Kui neutronid ja elektronid liiguvad ühesuguse kiirusega, on elektronidel suurem lainepikkus 12.Aineosakestega kaasnevaid laineid võib nimetada osakese leiulaineteks, sest sellise laine intensiivsus määrab leiutõenäosuse osakese leidmiseks antud kohas ja hetkel 13.Mikroosakeste liikumist kirjeldava mehaanika, .kvant mehaanika
transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises niinimetatud mikro- RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ehk valgusünteesi ei saa toimuda. 2006. aastal said Andrew Fire ja Craig Mello Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis esmaselt 1998.aastal avaldatud töö eest Nature ajakirjas . Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid
Töö eesmärk: Töövahendid: Tasakumera läätse kõverusraadiuse Mõõtemikroskoop, suure kõverusraadiusega määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetatakse Newtoni rõngasteks. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt
kõrgus maapinnast. Inimene on üks osa loodusest, mis erineb ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1
seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et |Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust:
annaabi.ee 
