Neljas ning viies peatükk põhinevad enamasti riigikaitse põhiküsimuste alusel, tuues välja erinevaid riigikaitse alaste alusdokumentide tekste nind riigikaitse üldiseid põhimõtteid. V. Lõppkokkuvõttes on Loorents loonud raamatu mis seletab eelkõige põhiprintsiipe süsteemide käsitlemisel nii inimeste vahel kui ka looduse vahel. Ilmselgelt on ülal mainitud printsiibid olulised lugejale selleks, et neid rakendada edaspidi intellektuaalsetes tegevustes. Samuti võib see muuta lugeja mõtlemisviisi ning arvamust. Loorentsi raamatu põhjal peab mainima, et kõik süsteemide käsitlusviisid ei pruugi alati minna plaanipäraselt, sest mitte miski toimepanek ega ka potentsiaalne süsteem ei saa olla perfektne. Süsteem kui asi võib olla mitmeid funktsioone, olendeid, tehnikaid jne. Süsteemi kõige olulisem tunnus on see, et tema maksimaalseks ja optimaalseks funktsioneerimiseks on vajalik süsteemide vaheliste elementide seosed
testitulemused keskmiselt 1 standardhälbe (vt. eespool) võrra. Kui seda leidu hakata rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad. Antiigiajast rääkimata. Vaimsete võimete seos inimese toitumisharjumuste ja elulaadiga on leitud seoseid, et intelligentsem inimene toitub tervislikumalt. On tuvastatud, et pikaajaline stress toob endaga kaasa muutusi nii asjus kui intellektuaalsetes funktsioonides. Rohkem selle kohta materjalides midagi kirjas pole, seega järeldused võib ise teha. Isiksus Antropoloogiline inimene kujuneb selliseks, millises kultuuris ta üles kasvab. Inimene on kultuuri nägu, millises ta on kasvanud. Inimese loomus on paindlik, reageerides ümbritsevale kultuurilisele olukorrale. Biheivionistlik kui saad kontrollida kõiki mõjutegureid. Kasvatus on määrav, tosin terveid lapsi
). Teed sotsialismile: evolutsiooniline (Euroopas, järk-järgult ümberkujunemine) vs revolutsiooniline (Venemaa). Sotsialistlikud parteid: Saksamaa- Sotsialistlik partei 1875; Inglismaa Tööpartei 1900; Itaalia 1892, Venemaa 1898, Prantsusmaa 1905. Sotsialism kui moeideoloogia ajastut enim kirjeldav populaarseim mõttesuund (vs liberalism, mis jäi levikult üsna piiratuks). Levinud 20.saj alguse intellektuaalsetes ringkondades, nähti kui tulevikupoliitikat suunavaks ideoloogiaks. Enim levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, suurimad edupiirkonnad protestantlikud (50% kanti jõudnud valimistulemused). Poliitiliselt olemuselt ,,pehme" saavad olemasolevas süsteemis hääleõigust (nt parlament), mistõttu kommunistide tugeva kriitika all (peetakse proletariaadi reetjateks). Esialgne tähtsaim sihtrühm töölisklass, ent 20.saj sotsiaalset struktuuri iseloomustavad kiired
ning ta piirdub ühelt poolt hüvede omandamise (s.t. tootmise) ja säilitamisega, teisalt inimelude taastootmise ja säilitamisega (Bataille ütleb seejuures, et siia lisandub võitlus valuga, mille tähtsusest piisavat näitamaks naudinguprintsiibi negatiivset iseloomu). "[I]ga sotsiaalse tegevuse kohta tehtav üldistus [kätkeb] printsiipi, et üksikpingutus on väärtuslik vaid siis, kui ta on taandatav tootmise ja säilitamise põhilistele vajadustele. Nauding ... vähendatakse käibivates intellektuaalsetes ettekujutustes ... abistava rolliga meelelahutuseks." (Bataille 1995: 68). Bataille toob näiteks noore inimese, kes on võimeline arutult raiskama ja hävitama ning kes seda hooti teebki: temal lükkab isiklik kogemus eelneva maailmavaate ümber. Kuid seejuures ei suuda see nooruk oma käitumisele põhjendust tuua või peab seda haiglaseks: "[t]a ei suuda oma käitumist utilitaarselt õigustada ja talle ei tulegi
juurde. Thomas Aquinas 1225 1274 Summa contra gentiles /Summa paganate vastu, osa En ente et essentia /olemisest ja olemusest/. On kolm võimalust, kuidas substantsides võib väljenduda olemus (essentia). 1. Jumal. Tema olemus (essentia) ei ole midagi muud kui tema eksistents. Jumal on vormide vorm. Alati aktuaalne ja mitte mingil moel potentsiaalne. Enne asju (ante rem) 2. Olemus on loodud intellektuaalsetes substantsides, millede eksistents ei samastu olemusega. Olemus ilma mateeriata. Eksistents ei ole mitte absoluutne, vaid sõltub vastuvõtja võimest. Pärast asju (post rem) 3. Olemus on substantsides, mis on mateeria ja võrmi ühendus. Universaalid on asjas tema olemusena, kui üldine üksikus. Asjas (in re) Üldine eksisteerib üksikesemeis nende erilise vaimse alusena. Olev pluss olemus on oleva olemus ehk substants
kas ta siis mitte ei ütleks, et nad toimivad veel meeletumalt? Kui nad sellegagi ei rahulduks ning otsustaksid nõu küsida atleetikakunstilt, ja käsiksid siis kõigil kohal olla kunsti kohaselt võitud ja tervistatud käte ja käsivarte ja soontega, kas ta siis mitte ei hüüaks, et nad näevad vaeva selleks, et mingi meetodi ja tarkuse kohaselt hullud olla? Ja ometi tegutsevad inimesed sarnase mitte päris mõistliku ägeduse ja kasutu üksmeelega intellektuaalsetes asjades, lootes paljut inimvaimude hulgalt või üksmeelelt või suurepärasuselt ja teravmeelsuselt, või ka tugevdavad mõttesooni dialektikaga (mida võiks pidada mingiks atleetikaks); ometi aga ei lakka nad rakendamast paljast aru, olgugi suure 1 innu ja pingutusega (kui keegi õigesti kohut mõistaks). On aga väga ilmne, et mis tahes suure töö
isiklike andmete, ka oma nime unustamine, 2. kõik elus õpitu on unustatud ning mälu ei taastu ka tuntud keskonnas, 3. täielik mälukaotus mineviku suhtes püsib ka siis kui infot on võimeline säilitama hästi. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis Tervel vanal inimesel on normaalne aju verevarustus. veresoonte lupjumisel e ateroskleroosi korral on aju verevarustus häiritud. Sellest on tingitud ka erinevused intellektuaalsetes võimetes. Intellektuaalsete võimete säilimine on väga individuaalne. Vananedes tekivad närvisüsteemi talitluse häired. Tähelepanuvõime alaneb, unehäired, erinevate meeleelundite talitluse häirumine. Neid nähtusi seletatakse mediaatorite hulga muutustega sünapsides. DNA hulk ajus ei muutu, kuid DNAsse kuhjuvad kahjustused ja nende parandamise aktiivsus väheneb. Bioloogilised rütmid
kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Õnnelikkus ja filosoofia 1) Platoni dialoog "Euthydemos", kus ta räägib Sokratesega - õnnelik saab olla ainult tark, et teada, mida hea tervise, ilusa välimuse või vedamisega üldse peale hakata. Rumal hävitaks kõik hea oma käitumisega varem või hiljem. 2) Utilitarist John Stuart Mill on arvanud, et õnn seisneb nii kehalistes kui ka intellektuaalsetes naudingutes, kusjuures intellektuaalsetel on ka kõrgem kvaliteet. 3) Juba Aristoteles arvas, et õnn on miski, mille poole püüdlevad kõik. Ta uskus, et õnnelikuks saamiseks on tarvis teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus (ta nimetas neid loomutäiusteks). Eriline loomutäius oli tema arvates oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis pole ei head ega halvad. Õnnelikkus ja kirjandus
kohanemisomadust. Nad defineerivad intelligentsust kui informatsiooni saamise protsessi üldist strateegiat või info kasutamise võimet. 2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria. Väidab, et üldise andekuse e. intelligentsuse kõrval on olemas eriline intelligentsus, mis on seotud mingi konkreetse tegevusalaga. C.Spearman (1863-1945) inglise psühholoog andis sellele teoreetilise põhjenduse. Tema arvates on kõikides intellektuaalsetes toimingutes üks üldine ja ühine faktor G-faktor (general factor) Ja mille kõrval igas eritoimingus avaldab mõju ka spetsiaalne faktor S-faktor(special factor) S-faktoreid on lugematu arv: G-faktor püsib igal indiviidil konstantne, on sünnipärane ning määrab andekuse üldmäära. See on kui vaimne energia, mis avaldab mõju igas psüühilises toimingus. S-faktorid saavd oma energia sünnipärasest g-faktorist, kuid sõltuvad ise keskkonnast ja kasvatusest
näide: change blindness taju võib olla moonutatud *illusioonid * eelarvamused *ego-kaitse eeltoodud tajuvigade puhul saab ,,tõe välja tuua" neljal moel: *inimsilma mitte usaldades ja seetõttu objektiivsemaid füüsikalisi mõõtmisi läbi viies Rsk veel 3 punkti Objektide äratundmist mõjutab oluliselt kontekst. Paar väikest välimuse muutust viib äratundmise protsendi 100%lt mingi paarikümnele. Plastiline opp näiteks. Kõrgemate kognitiivsete protsesside pettused tajumisel ja intellektuaalsetes otsustustes. Inimene on eelarvamuslik, hoiakute süsteem kaitseb tema harjumuspärast mina ja maailmanägemist, tõrjub seda, mis ei lähe sellega kokku. Hoiakumõjud (eelarvamused, stereotüübid, sotsiaalsed väärmüüdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); õigetest eeldustest implitseeritud väärjäreldused (teadlik valejäreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida väited nii, et
näide: change blindness taju võib olla moonutatud *illusioonid * eelarvamused *ego-kaitse eeltoodud tajuvigade puhul saab ,,tõe välja tuua" neljal moel: *inimsilma mitte usaldades ja seetõttu objektiivsemaid füüsikalisi mõõtmisi läbi viies Rsk veel 3 punkti Objektide äratundmist mõjutab oluliselt kontekst. Paar väikest välimuse muutust viib äratundmise protsendi 100%lt mingi paarikümnele. Plastiline opp näiteks. Kõrgemate kognitiivsete protsesside pettused tajumisel ja intellektuaalsetes otsustustes. Inimene on eelarvamuslik, hoiakute süsteem kaitseb tema harjumuspärast mina ja maailmanägemist, tõrjub seda, mis ei lähe sellega kokku. Hoiakumõjud (eelarvamused, stereotüübid, sotsiaalsed väärmüüdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); õigetest eeldustest implitseeritud väärjäreldused (teadlik valejäreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida väited nii, et
-) Spengler dateerib antiikkultuuri sündi umbes 1100 e.Kr. ja Lääne Euroopa kultuuri sündi umbes 900 e.Kr. -) Kuigi hukkub kultuur, jäävad elama inimesed kui bioloogilised olevused. -) Iga kultuuri elueaks on ligilähedaselt 1000 aastat, tsivilisatsiooni staadiumi pikkus on umbes 200-300 aastat. Pierre Teilhard de Chardin * Pierre Teilhard de Chardin (1881-1955) Prantsuse paleontoloog, filosoof ja teoloog. Temast lähtub Rooma Katoliku Kiriku intellektuaalsetes ringkondades nn. Teilhardism. -) 1899.a. astus ta Jesuiitide ordusse. -) 1905 1908 füüsikaõpetaja Kairos jesuiitide kolledzis. -) 1911.a. pühitsetati preestriks. -) 1922.a. promoveerus loodusteadustes ja sai professori koha Pariisi Katoliiklikus Instituudis. Geoloogina ja paleontoloogina võttis ta osa paljudest uurimisreisidest Birmasse, Etioopiasse, Indiasse, Jawale ja Hiinasse. -) 1929.a. kuulus ta sinantropuse jäänuste avastajate hulka, mis leiti Chou Kou Tien'I koobastest
"seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja nendevahelise lahendusega, vaid lõpmata avara võimaluste spektriga. Jungi analüütiline psühholoogia on kahe vastandi süntees: ühel pool on spirituaalne (vaimne) eneseteadmine ja teisel teaduslik teadmine psüühika toimimisest. Jungi spiritualismi- ja religiooni-lembelisus tekitasid talle raskusi suhtlemiseks intellektuaalsetes ja teaduslikes ringkondades. Jungi panus psühhoanalüüsi meetodite arsenali seisneb vabade sõnaassotsiatsioonide meetodi kasutuselevõtus. See lubas tal avastada "kompleksid," mis kujutavad endast suhteliselt autonoomseid emotsioonide ja kogemuse moodustisi psüühika arhetüübilise tuuma ümber. Algul äratas see Freudis huvi lootusega tõestada niiviisi alateadvuse olemasolu, kuid hiljem tõukas Freud Jungi selle liigse müstikasse ning okultismi kaldumise tõttu endast eemale.
iseloomuga. Sotsiaalse hierarhia tipp on tänapäeva ühiskonnas vältimatu. Selles nn tippkihis võib eristada kahte gruppi: o neid, kes on tipus seetõttu, et nende käes on võim; o neid, kes kannavad vaimu, keda austatakse, ilma et nad omaksid praktilist võimu. Eliidi hulka ei kuulu mitte ainult poliitilistes või intellektuaalsetes mõjustruktuurides tegutse- vad inimesed, vaid ka need, kes on majanduslike võimustruktuuride (eriti suurkorporatsioo- nide) tipus. Eliidi hulka kuuluvaks loetakse ka näiteks tippsõjaväelased ja tippvaimulikkond. Sotsiaalteadlased on enamasti määratlenud eliiti: objektiivselt tipus oleva grupina;
annaabi.ee 
