organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud
Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel. Naisel toodavad sugurhormoone munasarjad ja mehel munandid. Kui ei oleks
organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis
st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone mis reageerivad hetkelistele muutustele, nägu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Kõhunääre: Kõhunääre asub mao taga. Seedimiseks vajalike ensüümide kõrval eritab kõhunääre ka hormoone. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja
0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Peaaju asub ajukolju õõnes. Inimese peaaju on umbes 1400cm³ suurune. Teda katavad kolm kesta: kõvakest, ämblikvõrkkest ja pehmekest. Peaaju pind on käärude ja vagudega kaetud.
Kuigi inimkeha on suutlik muutma suhkrut rasvaks, ei suuda ta muuta rasva suhkruks. Seega kui Sa töötad suhkru peal, vajad Sa pidevalt oma einetes süsivesikuid, mis hoiab Sind suhkru põletus reziimis ning takistab rasvade põletamist. Kui miski segab suhkru peal töötaval inimesel saamast suhkruvarudest suhkurt (vahele jäänud söögikord), siis keha kasutab kataboolseid hormone, et lagundada glükogeeni ja valke, et saada suhkurt. Insuliin lihasekogujana Peale selle, et insuliinil on lipogeenne toime (rasva koguv), on tal ka anaboolne toime (lihaseid kasvatav). Eelnevalt sai mainitud, et insulin süstib aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse. Tänu sellele tugevdab insuliin lihaskasvu, -taastumist ja paranemist, varustades lihaseid hädavajalike materjalidega, mis on vajalikud valgusünteesiks. Insuliin on kasulik lihastele ka seetõttu, et takistab nende lagundamist. Samas on insuliin vajalik võimsa anaboolse toimega hormonaalse aine IGF-1 tootmiseks.
2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape, hepariin) 18. Nimetage inimorganismi jaoks keskne süsivesik: Glükoos 19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast): Fruktoos Sahharoos Maltoos 20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon? 1) kaitsefunktsioon 2) reguleeriv funktsioon 3) energeetiline funktsioon 4) ehituslik funktsioon 21. Milline roll on insuliinil? Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi 22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine? Maos (-soolhappe ja seeensüümide toimel lõhustatakse aminohapeteks, et need saaksid imenduda) 23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis? - On ensüümide, hormoonide koostises - Osalevad ainete transpordil organismis - Viivad läbi lihaskontraktsioone - Keha tähtsaim ehitusmaterjal 24
Erinevate valkude molekulmasside erinevused võivad olla suured: glükagooni molekulmass 4 000 hemoglobiini " 64 500 fibrinogeeni " 341 000 immunoglobuliini " 950 000 Valgu molekulis võib olla erinev arv polüpeptiidahelaid ning need võivad olla identsed või erinevad. Näiteks: RNA-l on üks polüpeptiidahel, insuliinil on 2 erinevat polüpeptiidahelat, hemoglobiinil 4 polüpeptiidahelat: kaks - ja kaks -ahelat. 3. Valkude keemiline koostis: Valk sisaldab kuivmassi kohta keskmiselt: süsinikku (C) 51-55% hapnikku (O) 21-23 % lämmastikku (N) 15-17% vesinikku (H) 6-7 % Mõnedes valkudes on veel väävlit (S) 0,3-2,5% ja fosforit (P) 0,5-0,7 %
Veresuhkrut võimaldavad õigel tasemel hoida sobiv toiduvalik, kehakaalu vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi. Sekundaarne diabeet Võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet Diabeedi vorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. Tuleneb sellest, et raseduse ajal tõuseb organismis hormoonide tase, mis ei lase insuliinil toimida nii aktiivselt kui muidu. Selle tagajärjel ei jõuta suhkrut verest edasi transportida ja veresuhkur tõuseb, mida nimetataksegi diabeediks. See kujutab endast suurenenud ohtu sündivale lapsele ja seepärast tuleb raseduse ajal veresuhkur hoida tingimata normis. Emal võib probleem sünnitusega laheneda, enamasti see nii on, kuid suur tõenäosus on haigestuda diabeeti tulevikus. Selle vältimiseks on oluline hoida kehakaal normis, toituda tervislikult ja aktiivselt liikuda.
2.2 Füüsilised Diabeet ja osteoporoos Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Diabeet...) I tüübi põhjuseks on insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjusel. Riski diabeedi I tüüpi haigestumisel suurendab pärilikkus, kuid seda ei mõjuta liigne magusa söömine. Diabeedi I tüüp vajab pidevat ravi ehk insuliini süste.(Diabeet...) II tüübi puhul on insuliinil nõrk toime, kuigi seda eritub piisavalt. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. (Diabeet... ) Osteoporoosi võivad põhjustada mitmed tingimused, kuid haigus on tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega, seda soodustab ka liigne kehakaal. Oht tekib, kui toiduga saadud kaltsiumi hulk on ebapiisav või selle imendumine on raskendatud. Kõige sagedamased osteoporoosist
Rakkudes muutub glükoos glükoos-6-fosfaadiks, mis rakkudest enam välja ei pääse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. Adrenaliin on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). Veresuhkru sisaldust tõstab ka glükagoon. Glükokortikoidid tõstavad glükoosi taset veres glükoneogeneesi aktiveerimisega. Samasuguse toimega on hüpofüüsi hormoonid (AKTH, STH jt.), stimuleerides glükokrtikoidide teket. Järelikult ainult insuliinil on hüpoglükeemiline efekt, teised hormoonid tõstavad veresuhkru taset. Eriline koht on maksal süsivesikute ainevahetus eregulatsioonis. Hüpoglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs ja hüperglükeemia korral glükogenees. Peale selle inaktiveeruvad maksas glükokortikoidid ja maksas on insuliini lõhustav insulinaas. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostas M. Kolga
võivad välja langeda, haavad paranevad raskesti. o Vitamiin A: o Vaja: Spermide, platsenta, embrüo ja noore organismi arenguks. Kõhre, luukoe ja hammaste arenguks. Puudusel võib tekkida kanapimedus. o Saab piimast, kalast ja värvilistest puuviljadest. 22.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, aktiinil, insuliinil, laktaasil, mis aineklassi need kuuluvad? o Fibrinogeen- aine, mis on vajalik vere hüübimiseks. valk o Hemoglobiin- hapniku transpordi ülesannet erütrotsüütides valk o Klorofüll- taimed kasutavad fotosünteesimisel - valk o Aktiniin- aitab lihast liigutada - valk. o Insuliin- reguleerib võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku valk o Laktaas- lagundab laktoosi - valk 23.Millest koosnevad valgud? Kirjelda valkude erinevaid stuktuure
Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga ja kilpnäärme hormoonil türoksiinil nädala jooksul.
Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga ja kilpnäärme hormoonil türoksiinil nädala jooksul.
Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub nende vahele kovalentne side ehk peptiidside. Valgu molekulis on peptiidsidemega ühendatud sadu või isegi tuhandeid aminohappejääke. Enamus valke koosneb ühest peptiidsidemest. Valkudel on palju erinevaid struktuure. Valgu aminohappelist järjetust nimetatakse valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. 3. Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud.
Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga ja kilpnäärme hormoonil türoksiinil nädala jooksul.
Valgu molekulis on peptiidsidemega ühendatud sadu või isegi tuhandeid aminohappejääke. Enamus valke koosneb ühest ahelast, kuid osa ka kahest või enamast ahelast. Valkudel on mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valgu aminohappelist järjetust nimetatakse valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. Teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded:
Valgu molekulis on peptiidsidemega ühendatud sadu või isegi tuhandeid aminohappejääke. Enamus valke koosneb ühest ahelast, kuid osa ka kahest või enamast ahelast. Valkudel on mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valgu aminohappelist järjetust nimetatakse valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. Teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded:
Valgu molekulis on peptiidsidemega ühendatud sadu või isegi tuhandeid aminohappejääke. Enamus valke koosneb ühest ahelast, kuid osa ka kahest või enamast ahelast. Valkudel on mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valgu aminohappelist järjetust nimetatakse valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. Teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded:
õnnestus päästa tänu insuliinile. Palju aastakümneid valmistati insuliini lehmade ja sigade pankreasest. Loomade insuliin on kehavõõras ja erineb sünteesi teel saadud inim- ehk humaaninsuliinist. 1980. aastal õnnestus laboratooriumis valmistada nn biosünteesilist insuliini, mille struktuur on sama, mis inimese 13 orgnismis valmistatud insuliinil. Seepärast nimetatakse ka laboratoorsel teel valmistatud insuliini iniminsuliiniks. Viimatinimetatu ei põhjusta antikehade teket. Tähistus HM (human insulin) insuliinipudeli etiketil tähendabki, et tegemist on humaaninsuliiniga. 1994. aastal hakati tootma ülilüitoimelist insuliinu (analooginsuliin), milles on muudetud aminiohapete järjestust, võrreldes teiste iniminsuliinidega. 2003. aastast on kasutusel ülipikatoimeline insuliin (Lantus).3 6.2 Insuliinitüübid
· kuiva vatitampooni Kui nahk on puhas, siis ei ole vaja eelnevalt enne süstimist nahka piiritusega puhastada. Vajalikud toimingud: 1. Peske käed voolava vee ja seebiga 2. Lugege läbi insuliinipudeli) olev etikett ja veenduge, et teil on õige insuliin ja sobiv säilivusaeg. 3. Kui insuliinipudelil on plastmasskork, siis eemaldage see pudelilt. 4. Veeretage insuliinipudelit ettevaatlikult peopesade vahel - see võimaldab pikatoimelisel insuliinil ühtlaselt seguneda ning soojeneda kehatemperatuurini. 5. Puhastage insuliinipudeli kork või ampulli kork piiritusetampooniga. 6. Eemaldage kaitse süstlanõelalt ning hoidke see alles. 7. Tõmmake tagasi süstlakolb, et õhk pääseks süstlasse. Süstlasse on vajalik tõmmata nii palju õhku kui mitu ühikut te peate süstima. Kui kasutate insuliinisulepea ampullis olevat insuliini, siis ei ole vaja eelnevalt õhku tõmmata süstlasse. 8
Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga ja kilpnäärme hormoonil türoksiinil nädala jooksul. 5
koevalku ->tekivad mürgised laguproduktid ->surm. 15. Hüpoglükeemia Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg% Hüpoglükeemiline šokk – teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle tekkepõhjused: 1) Insuliini süstides aga mitte süües viiakse liialt süsivesikuid ära ->kokku kukkumine 2) Kehalise töö ajal, kui süsivesikute varu ära kasutatakse 3) Kui toidust ei saada piisavalt süsivesikuid. Insuliinil pidurdav toime rasvade lõhustumisele energia saamise eesmärgil. Insuliini kogus suureneb kehalise töö algul ja väheneb, kui süsivesikute varud vähenevad. 16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. -Glütseriin -Rasvhapped: 1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise
annaabi.ee 
