Tuhanded mitte milleski süüdi olevad inimesed langesid inkvisiatsiooni ohvriks tänu pealekaebamisele või siis inkvisiitorite himust saada enesele nende varandus. Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst. Üldiselt andsid paavstid inkvisaatoritele piiramatu võimu tegutseda ja see tõigi kaasa süütute inimest huku. Oli ka riike kus inkvisitsioon sõltus vahetult kuningavõimust (Hispaania, Portugal). Kes olid inkvisiitorid ja mida nad enesest kujutasid inimestena ning kirikutegelastena? Inkvisiitorite peamiseks oli dominikaani ja frantsiskaani ordu, kuid leidus esindajaid ka teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus. Tavaliselt olid inkvisiitorid energilised, salakavalad, julmad, halastamatud, auahned ja maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige
Mõista kiriku põhjuseid sellise kohtuvormi loomisel ja samuti jõuda lähemale ketserite mõttemaailmale. Antud referaat keskendub inkvisitsiooni ja inkvistsioonilse protsessi kirjeldamisele. Uurin lähemalt erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse ja tekkimise kohta. Samuti on referaadis kirjeldatud inkvisitsioonilise protsessi erinevaid etappe, mõistmaks, milliseid katsumusi pidid läbi tegema eksiusulised ja kui julmad ja usupimedad olid nendega inkvisiitorid. Referaadis pidasin oluliseks kirjeldada, kust on tulnud kreeka keelne sõna hairesis, mis keskajal nii negatiivse tähenduse omandab. Kuna inkvisitsiooni kohta on nii palju erinevaid arvamusi, siis pidasin vajalikuks kirjeldada ka mõnda teooriat inkvisitsiooni tekkimise kohta, sest ma usun, et millegi mõistmiseks on vaja aru saada, kust see alguse on saanud. Põhilise allikana kasutasin J.Grigulevits ,,Inkvisitsioon", kuna ma leian ,et tema teoses
FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus.
15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis
kõik kaasa ; ratsutas, võitles, kandis lippu , sai haavata ning võitis lahinguid. Jeanne lihtsalt marssis kasarmusse, rääkis oma Jumala poolt antud ülesandest, ning nõudis endale varustust ning ratsut. Keegi ei võinud kindel olla, et ta tõepoolest pole Jumal enda poolt saadetud, seetõttu ei julgenud teda keegi ka minema ajada. Ent paraku kiriku näol sai Jeanne endale vägeva vastase – ei läinudki kaua aega, kui ta pidi kohtuprotsessil vastust andma. Preestrid, teoloogid ning inkvisiitorid olid ärevil : Jumalaga suhelda oli ju nende kohus ja õigus, nüüd aga ilmus kuskilt välja üks tütarlaps, kes väidab et kuuleb Kõigevägevama ja tema pühakute hääli, ja seda ilma kiriku vahenduseta. Orléansi tagasivallutamine algas 8. mail 1429. See oli Saja aastase sõja üks olulisemaid pöördepunkte. Prantsusmaa iseseisvumine ning viis Jeanne d'Arc’i kohtuprotsess 17.juulil 1429 viis Jeanne d'Arc Charles VII kroonimisele Reimsi. Aasta hiljem
teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsioonikohtu protseduuri kulgemine: Kohtunikud e inkvisiitorid saatsid mingisse linna või piirkonda teate oma tulekust. Kohal pidasid nad jutluse , milles kutsusid oma patte üles tunnistama, ketserlusest loobuma. Need, kes olid ise valmis ketserlusest loobuma, pääsesid kerge karistusega(past, palved). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse nt surmanuhtluse täideviimiseks ilmalikule võimule. Nad ei saanud ka karistust ära jätta, kuna neid oleks siis tabanud kirikust väljaheitmine
kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine inkvisitsioonikohtu protseduur: kohtunikud inkvisiitorid saatsid linna või piirkonda teate oma tulekust kohale jõudnud pidasid rahvale jutluse, milles kutsusid ülesse patte tunnistama ja ketserlusest loobuma · need, kes olid ise nõus ketserlusest lahti ütlema need said üsna kerge karistusega: paast, palved jne. · enesele kindlaks jäänud said raske karistuse
läks samuti vastuollu dogmaatiliste ja ortodokssete arusaamadega. Ta kutsuti uuesti inkvisitsioonikohtu ette, seekord kuritegu korduvaks, kuivõrd eelmise eest oli teda ju karistatud. Ning karistuseks ,,kahekordse kuriteo" eest oli surm. Kui inkvisitsioon ta aru andma kutsus, oli Galileo haige. Arstid saatsid selle kohta vastava märgukirja. ,,Galileo lamab voodis ja teda ähvardab oht reisida teise ilma, aga kindlasti mitte Rooma." Kuid inkvisiitorid olid järeleandmatud. ,,Kui tema olukord mingilgi määral reisimist võimaldab, siis võetagu ta kinni, pandagu ahelatesse ja toodagu Rooma." Ta asus Rooma poole teele südatalvel, 1633. aasta jaanuaris. Saabudes oli ta poolsurnud. Kohtunike ette astudes polnud ta ei vaimselt ega füüsiliselt võimeline end kaitsma. Kohus kestis pool aastat. Galileo kaitseks astusid välja mitte üksnes vabamõtlejad, vaid ka mitmed
Ikvisiitor omakorda nõudis, et kõik kes teavad midagi kohalikest ketseritest, annaksid sellest paari lähema päeva jooksul märku. Ketserite varjamise või abistamise eest ähvardati kirikuvandeg, pealekaebajaile aga lubati tasuda indulgentsidega, kusjuures nende nimed hoitakse saladuses. Samas tutvustati kogudusliikmetele, milliste tundemärkide alusel saab eraldada ketsereid ja nõidu õigetest katoliiklastest. Saades ketseri kätte, inkvisiitorid kinnitasid, et nende tegevus tulevat inimestele ainult kasuks, kuna viib ketseri ülestunnistuse ja patukahetsuse ning karistuse kaudu tagasi kiriku rüppe, avades nii patuse hingele lootuse pääseda taevariiki. Kui kaebealune ei võtnud süüd omaks, ähvardas teda tuleriidale sattumine. Seepärast soovitati puhtsüdamlikult üles tunnistada ja oma mõttekaaslased välja anda ja määratud karistus vaidlemisteta vastu võtta. Tõrksate ketserite mõjutamiseks kasutati piinamist
väärikas olemine nagu ketserid arvasid. Ketserlust kandis ühel või teisel puhul sotsiaalne rahulolematus. Ketserluse levik toimus 12. saj keskpaigast 14. saj alguseni eelkõige Lõuna-Euroopas. Sotsiaalsete põhjuste kõrval ka religioossed ajendid eelkõige usuline liikumine, Ketserite eesmärk oli eelkõige lunastus ja õndsuse saavutamine. Ketserluse uurimise puhul on takistuseks ka allikakriitilised probleemid kui õpetlased ja inkvisiitorid kirjeldasid ketserlike doktriine, siis lähtusid nad enda eelteadmistest ja haridusest, mis põhines kirikuisade tekstidel. Uusi liikumisi, mõttevoole kirjeldati Augustinuse sõnavara abil, mis oli u 1000 aastat vana. Nad nägid mitteortodoksetes liikumistes asju, mida nad enda arvates tundsid ära kirikuisade teostest kirjeldasid ketsereid nagu manihhaiste. Templirüütlite vastased süüdistused gupeeruvad ülekuulajate kaupa, mitte kooselanud templirüütlite kaupa.
surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal põletamise tseremoonia Hispaanias käitumisvõimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt välja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204
varjupoolega, näiteks surma ja allilmaga. Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Kaugeleulatuvate vääruskumuste tõttu usuti mõnel pool koguni seda, et saatan ise torkivat laukapuu asteldega oma järgijaile märke. Loomulikult süvendasid sellised kuuldused tavainimeste paanilist hirmu laukapuude ees ja nende hävitamise parimaks vahendiks peeti põletamist. Hispaania inkvisiitorid leidsid, et kurja tuleb karistada kurjaga. Nõidade põletamiseks valmistatud tuleriit sisaldas tihti laukapuud. Nii sai korraga vabaneda lausa kahest ohust ning maksta kurjusele kätte tema oma relvadega. Leebemates oludes lasti tülikad laukapuud lihtsalt hävitada. Saksamaal Brandenburgis kasvanud suur laukapuu meelitas nii vaatamisväärsusena kui ka maagiliste rituaalide teostusobjektina 17. sajandil ligi hulgaliselt inimesi. 1683. aasta novembris käskis kohalik
vaadetega. „Kui mu poeg langeks ketserlusse, tooksin ma ise puid, et teda põletada,” väitis kuningas. Felipe II valitsusaega langes katoliku usu levitamine Ladina-Ameerikas, aga ka massirepressioonid ketserite vastu. Hispaanias korraldati 16. sajandi teisel poolel enam kui sada avalikku autodafeed – ketserite põletamist, kus korraga heideti tuleriidale kaheksakümmend–üheksakümmend inimest. Inkvisitsioonist sai kuningavõimu tööriist: inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid, vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasa läinud. Üle saja tuhande juudi ja moriski (ristitud maurid) saadeti Felipe II ajal maalt välja. Välispoliitikas toetas Felipe II kõikumatult vastureformatsiooni: 1588. aastal saatis ta Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama, Hispaania väed toetasid katoliiklasi hugenottide sõdades
saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks Ketserlus ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi;
Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli sügavalt katoliiklane. ,,Kui mu poeg langeks ketserlusse, tooksin ma ise puid, et teda põletada", väitis kuningas. Felipe II valitsusaega langes katoliku usu levitamine Ladina-Ameerikas, aga ka massirepressioonid ketserite vastu. Hispaanias korraldati 16. sajandi teisel poolel enam kui 100 avalikku autodafeed ketserite põletamist, kus korraga heideti tuleriidale 8090 inimest. Inkvisitsioonist sai kuningavõimu tööriist: inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasaminejad. Üle 100 tuhande juudi ja moriski (ristitud maurid) saadeti Felipe II ajal maalt välja. Hispaanlastel keelati välismaa ülikoolides õppimine eranditeks olid vaid Bologna ja Rooma. Kuigi enamus hispaanlasi kartis inkvisitsiooni, kardeti veelgi rohkem ketserlust.
Väga paljud muinasjutud pajatavad inimtittede röövimistest, vahetatutest ja meeste ning naiste röövimistest ,,Haldjarahvaga" järeltulijate saamiseks. Ka armid on väga sarnased. Kui inimest on tõesti UFO-de poolt kaasa võetud, siis neid tunnistajad vaadatakse uurijate poolt korralikult läbi, et leida neilt mingisuguseidki arme või märke, mis võiksid viidata röövimisele. Teadvusel olles nad ju enamasti ei mäleta midagi. Preestrid ja inkvisiitorid uurisid samuti kogu keskaja vältel läbi inimesi, keda kahtlustati nõidumistes. Niiviisi oli üleloomuliku kontakti tõendiks arm või märk. Preestrid ja inkvisiitorid läksid nende märkide otsimisega väga sageli liiale ja olid nende leidmistes sageli ka edukad, sest paljudel inimestel on ju unustatud või seletamatu päritoluga arme. Paljusid selliseid oletatavaid nõidu piinati ja põletati tuleriidal.
Väga paljud muinasjutud pajatavad inimtittede röövimistest, vahetatutest ja meeste ning naiste röövimistest ,,Haldjarahvaga" järeltulijate saamiseks. Ka armid on väga sarnased. Kui inimest on tõesti UFO-de poolt kaasa võetud, siis neid tunnistajad vaadatakse uurijate poolt korralikult läbi, et leida neilt mingisuguseidki arme või märke, mis võiksid viidata röövimisele. Teadvusel olles nad ju enamasti ei mäleta midagi. Preestrid ja inkvisiitorid uurisid samuti kogu keskaja vältel läbi inimesi, 15 keda kahtlustati nõidumistes. Niiviisi oli üleloomuliku kontakti tõendiks arm või märk. Preestrid ja inkvisiitorid läksid nende märkide otsimisega väga sageli liiale ja olid nende leidmistes sageli ka edukad, sest paljudel inimestel on ju unustatud või seletamatu päritoluga arme. Paljusid selliseid oletatavaid nõidu piinati ja põletati tuleriidal.
varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest.“ Ka armid on väga sarnased. Kui inimest on tõesti UFO-de poolt kaasa võetud, siis neid tunnistajaid vaadatakse uurijate poolt väga korralikult läbi, et leida neilt mingisuguseidki arme või märke, mis võiksid viidata röövimisele. Teadvusel olles nad ju enamasti ei mäleta midagi. Preestrid ja inkvisiitorid uurisid samuti kogu keskaja vältel läbi inimesi, keda kahtlustati nõidumistes. Niiviisi oli üleloomuliku kontakti tõendiks arm või märk. Preestrid ja inkvisiitorid läksid nende märkide otsimisega väga sageli liiale ja olid nende leidmistes sageli ka edukad, sest paljudel inimestel on ju unustatud või seletamatu päritoluga arme. Paljusid selliseid oletatavaid nõidu piinati ja põletati tuleriidal. Tulnukad uurivad uute olendite ( s.t. eluvormide ) loomise võimalikkust
annaabi.ee 
