Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² = 78, 5 cm2
2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. 1) Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala:
tuubi 2 minutiks jääle (jahutamine) 5. Lisasin 500 μl LB vedelsöödet ning inkubeerisin kõik 30 minutit 37 °C juures termostaadis. 6. Fuugisin bakterid põhja 2 minutit. Tekkis sade rakkudest, mille pealt tuleb sööde ära valada. Tuubi jäi umbes 100 μl. 7. Pipeti abil kandsin bakterid Peetri tassile (tardunud söötmele) ning kuulikeste abil loksutasin bakterid ühtlaselt laiali. Asetasin tassid inkubaatorisse üleöö kasvama. Pärast säilitakse neid +4 °C juures järgmise nädalani. Minu Peetri tassil kasvasid üles umbes 3 valget kolooniat. Bakterikoloonia on üks bakter ja suur arv tema koopiaid. 8. Enne järgmist praktikumi tuleb panna saadud valged kolooniad kasvama. Selleks kasutasin eppendorfi, mille korgi sisse torkasin õhuaugu. Valasin 1 ml vedelsöödet (840 μl LB söödet), mis sisaldab 160 μl Amp-i (algne konts. 100 mg/ml) ning pipeti otsiku abil lisasin baktereid
a lõikes 1 nimetatud munad, ning lekkivad ja hauduma pandud munad, v.a keedetud munad; 3. haudemunad - tibude tootmiseks mõeldud munad, mis vastavad haudemunade jaoks ettenähtud normidele; 4. lekkivad munad kui ka kestapragudega munad, nii et nende sisu on näha; 5. koorepragudega munad - munad, millel on vigastatud, kuid pragudeta koor ning terved kestad; 6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu.
Lisasime 200 µl X-gal, 200 µl ampitsiliini ja 25 µl IPTG-d – lac promootorit aktiveeriva reagenti Valasime sööde Petri tassile ja panime tarduma Bakteri kasvamiseks sööde peale: Suspendeerisin bakrerid topsis edadi-tagasi ning pipeteerisin tardunud söötmega Petri tassile Selleks, et bakterid asutsid ühtlaselt, panin klaaskullikesed tassile ja loksutasin. Valasin kullikesed etanooli lahusesse ja jäätsin tass inkubaatorisse üleöö kasvamiseks. 2 päeva möödudes tulin tagasi laborisse. Minu tassi peal kasvasid nii valged, kui ka sinised kolooniad (nende suhe oli ~ 50/50). Sinised kolooniad sisaldasid plasmiidi, vaid ei sisaldanud inserdi, aga valged sisaldasid õige plasmiidi. Valisin kõige suurema valge koloonia ja panin neid kasvama: Võtsin epsi, kus tegin augu (ilma hapnikuta bakretid suervad ära) Lisasin 1ml Amp-i sisalav vedelsööde
katseklaasi. 10³ lahus segatakse ning külvatakse tassi. Järgmisena tuleks lisada tõmbekapi all lahust. Coli-laadseid baktereid määratakse jõevee lahjendusest 10¹ ja 10². Mikroobide üldarv aga lahjendustest 10² ja 10³. 1 ml kraanivett lisatakse kahte Petri tassi ning saadakse lahjendus 10¹ ehk 10. Ühte tassi valatakse lahust coli-laadsete bakterite, teise mikroobide üldarvu määramiseks. Mõlematel lahjendustel lastakse seista, kuni need tahenevad. Seejärel viiakse tassid inkubaatorisse. Coli-laadseid hoitakse 37º ja mikroobe 22º juures 48-72 tundi. N mikroobide arv millimeetrises vees C kolooniate summa, mis loendati kõikidelt loendamiseks valitud tassidelt n1 tasside arv, mis kulus loendamiseks esimeses lahjenduses n2 tasside arv, mis kulus loendamiseks teises lahenduses
Suspendeeri pipetiga bakterid söötmesse ja kanna pipeti abil tardunud söötmega Petri tassile 13. Kalla kuulikesed tassile (ca. 10), pane kaas peale ning loksuta kuulikeste abil bakterid mööda tassi ühtlaselt laiali kuni vedelik on imendunud. Vala kasutatud kuulikesed kogumisnõusse (korduvkasutatavad). vajalik, et rakud plaadil ühtlaselt jaotuksid ning tekiksid eraldatud kolooniad, mitte kõik rakud ei kasvaks plaadil üheks suureks kolooniaks. 14. Aseta tassid inkubaatorisse üleöö kasvama. Juhendaja võtab tassid välja 18h möödudes ning säilitab neid +4°C juures järgmise nädalani (bakterid tassidel püsivad külmas kasutamiskõlblikud kaks nädalat). vajalik, et rakkudel oleks piisavalt aega paljuneda ja kolooniad moodustada. Külma panek on vajalik, et kogu plaat ei kasvaks ühtlaselt rakke täis ning oleks võimalik kolooniaid eristada. 15. Päev enne järgmist praktikumi tuleb panna saadud valged kolooniad 1 ml Amp-i
Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust. Järgmisel päeval mõõdetakse jogurti pH ja hinnatakse maitset, aroomi ja konsistentsi 5-palli süsteemis. Vaatlustulemused Tabel 1. Jogurti valmistamise vaatlused Autor Variant B- toorpiim B-UHT piim B- pastöriseeritud piim Inokuleerimise 9.40 9
Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust. Järgmisel päeval mõõdetakse jogurti pH ja hinnatakse maitset, aroomi ja konsistentsi 5-palli süsteemis. Vaatlustulemused Tabel 1. Jogurti valmistamise vaatlused Autor Kaisa ja Silja ja Annamaria Annela Monika ja Kertu Variant B- toorpiim B-UHT piim B-
OÜ Muhu jaanalind pakub ka toitlustusteenust. Võimalik on tellida erinevaid suupisteid banketilauale ja buffee lõunaid. Samuti piknikke jaanalinnufarmis, omleti valmistamisest kuni grilliõhtuteni. 2.4 Ettevõtte struktuur ja personal Ettevõtte põhitöö aastaringselt on loomade kasvatamine, hooldamine ning liha müük. Peamine on jaanalindude kasvatamine liha ja naha pärast (seetõttu läheb ka enamus lindude mune inkubaatorisse). Sellega tegelevad OÜ Muhu jaanalind asutajad Helena ja Elmet Erik. Turismihooajal, mis kestab maist septembrini, tegeletakse turistidele loomade tutvustamisega ning suveniiride müügiga. Siis on abis ka lapsed ja lapselapsed ning sõprade lapsed. Töötajate arv on vastavalt aastaajale varieeruv. Suveperioodil jaotub personal nii, et üks inimene on poes, müüb pileteid, tutvustab jaanalinnu nahast valmisatud tooteid ja kosmeetikat
Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema. Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.) Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on plaanis 2014 a Märtsis) Selleks läheb aega keskmiselt 28 päeva kui tibud on välja haudutud, munemist alustavateks noorkanadeks kasvamine võtab aega keskeltläbi 160 päeva. Noorkanad viiakse harilikult peale 120 päeva möödumist põhikarja hulka , et nad enne munemise algust uute tingimustega harjuks. Sõnnik Sõnnikut korjatakse laudast iga päev ja hoiustatakse vihma ja lume eest kaitstuna hästi ventileeritavas ruumis
nädalal aeglustab loote arengut ja ohustab tema termoregulatsiooni esimesel inkubeerimisnädalal Liiga kõrge temperatuur inkubeerimise lõpus (38,6) suurendab tibu termo- tolerantsi, mis võib suurendada tema kuumatalumise võimet ka edaspidi. Munade pööramine 45 kraadine pööramine. Õhu CO2 sisaldus suurenemine õhus inkubeerimise I järgus kuni 0,7% võib avaldada positiivset mõju loote soonvälja väljaarenemisele ja seega embrüo kasvule. Inkubaatori munadega täitmine Inkubaatorisse tuleb panna ühtlase kvaliteediga haudemunad. Hautamistingimused olenevad: munade viljastatusest ja inkubaatori täitvusest. Viljastatud muna vajab ja toodab soojust, viljastamata mitte. Viljastamata muna temperatuur inkubaatoris on madalam kui viljastatud munal. Viljastamata munad absorbeerivad endasse soojust, mis võib kõrvalolevad viljastatud munad maha jahutada. Viljastamata munadest aurustub vähem vett, mis mõjutab inkubaatori õhu niiskusesisaldust
tsentrifuugi! Nende substraatide lisamine on vajalik beta-galaktosidaasi ekspressiooniks, mis võimaldab identifitseerida bakteri kolooniad, mis sisaldavad rekombinantset plasmiidi (vt lisamaterjalid). (8) Saadud segu (230 l) kanna pipeti abil Petri tassile ning külva laiali kasutades piirituslambi leegis steriliseeritud Trigalski pulka. Trikalski pulka steriliseeritakse 70% etanooli lahusega. (9) Paiguta saadud tassid ümberpööratult 37 oC inkubaatorisse. Kolooniate värvusreaktsioon (sinine/valge) ilmneb 12-20 h pärast. Seejärel eemalda tassid inkubaatorist (teeb juhendaja). (10) Interpreteeri tulemused (ligeerimise efektiivsus, kolooniate arv, jne.) ja vali üks valge koloonia minipreparatsiooniks (vt. järgmine töö). Need kolooniad tuleb 1,8 ml LB vedelsöötmesse kasvama panna praktikumi-eelsel päeval (kontakteeru ses suhtes juhendajaga). Lisaülesanded: 2
tsentrifuugi! Nende substraatide lisamine on vajalik beta-galaktosidaasi ekspressiooniks, mis võimaldab identifitseerida bakteri kolooniad, mis sisaldavad rekombinantset plasmiidi (vt lisamaterjalid). (8) Saadud segu (230 l) kanna pipeti abil Petri tassile ning külva laiali kasutades piirituslambi leegis steriliseeritud Trigalski pulka. Trikalski pulka steriliseeritakse 70% etanooli lahusega. (9) Paiguta saadud tassid ümberpööratult 37 oC inkubaatorisse. Kolooniate värvusreaktsioon (sinine/valge) ilmneb 12-20 h pärast. Seejärel eemalda tassid inkubaatorist (teeb juhendaja). Tassid paneme ümberpööratult ,selleks et kondensaat ei tilgu agari peale. (10) Interpreteeri tulemused (ligeerimise efektiivsus, kolooniate arv, jne.) ja vali üks valge koloonia minipreparatsiooniks (vt. järgmine töö). Need kolooniad tuleb 1,5 ml LB vedelsöötmesse kasvama panna praktikumi-eelsel päeval (kontakteeru ses suhtes juhendajaga).
Stardiperest võetud kupuraamid tõstetakse kõige üle- misse korpusse nii, et iga kupuraami vahele jääb lahtise haudmega raam. 11. MESILASEMADE KASVATAMISE INVENTAR See meelitab alumistest korpustest noori mesilasi emakuppude juurde lisaks. Kõik stardipere mesilased lähevad samuti ammperesse. Mesilasemade kasvatamise 4. päeval pärast ammperesse kuppude andmist võetakse kinnikaane- inventar koosneb: tatud emakupud ja viiakse need inkubaatorisse. Inkubaatoris on sooja • kupualgetest, valmistatud kas 34˚C ja niiskusprotsent ca 60. Niiskuse hoidmiseks pannakse inkubaa- plastist või sulavahast tori põhja üks veega nõu, näiteks pooleliitrine purk. 10. päeval pärast • kupuraamist, mille külge kin- vageldamist emakupud inkubaatoris puuristatakse. Iga puuri põhja nitatakse kupualged pannakse vastkoorunud mesilasema jaoks tilk mett
toitmisharjumuste parandamine, alkoholitarbimise vähendamine või lõpetamine, krooniliste haiguste ravimine. Abiks on ka raseduseelne nõustamine ja koolitus (perekoolid). Alakaalulise lapse sünni puhul paigutatakse laps kohe peale sündi inkubaatorisse, kus toitmine toimub läbi voolikute. Kuigi enamus haiglaid eelistab kasutada nö käed eemale poliitikat pidades paremaks selliste laste isolatsioonis olemist, usuvad teadlased, et selles t võivad tuleneda vanemate ja laste raskused ja probleemid. Vanemad
annaabi.ee 
