Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
heisati Briti lipp. Kavas oli saar koloniseerida, kuid selleni ei jutud. 19. sajandil ja 20. sajandil anti saare ekspluateerimise igused mitmele kontsernile, kuid majandustegevust ei alustatud. Aastal 1899 renditi see kompaniile Pacific Islands Company, Ltd. Aastal 1916 oli Birnie ks saartest, mis renditi 87 aastaks kapten Allenile (Samoan Shipping and Trading Company), hiljem vttis rendi le Burns Philp. Guaanot ei kogutud, ja pole ka teateid muust majandustegevusest. Aastal 1937 inkorporeeris Suurbritannia selle oma asumaa Gilberti ja Ellise saarte osaks. Kavandati saare koloniseerimist, kuid see ji ra[5]. Aastal 1939 pti edutult saarel kookospalme kasvatada. Hiljem ei ole saarel asustust ega majandustegevust olnud ning seda on harva klastatud. Aastast 1979 on ta iseseisva Kiribati osa. Tarawa lepinguga loobus USA 1979 oma nudlusest sellele saarele.
föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. Lääne-Paapua (ehk Uus-Guinea saare lääneosa) jäi Hollandile.[15] Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 [16]. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.[15] Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail 1963[17] ning inkorporeeris selle riigi koosseisu 1969. aastal.[18] Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.[9] 30. septembril 1965 surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president
tulemuste võltsimist. 21.-23. juulil aset leidnud Riigivolikogu istungjärgul nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja paluti selle vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Lisaks vabastati ametist president Päts, kes 30. juulil arreteeriti ja saadeti perega Siberisse. Otsustati ka korraldada maareform, natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad. 6. augustil rahuldas NSV liidu Ülemnõukogu ,,eesti rahva palve" ja inkorporeeris Eesti NSV Liidu koosseisu. Sellega oli anneksioon teostunud. Muudatused jätkusid. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused
paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Ühtlasi alustati Eesti NSV konstitutsiooni väljatöötamist ning vabastati K. Päts presidendi kohalt (juuli lõpupäevil küüditati ta koos perekonnaga Nõukoogude Liitu). Samal istungijärgul otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940. a. Rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ,,eesti rahva palve" ning inkorporeeris Eesti NSV Liidu koosseisu. Sellega oli anneksioon teostunud. Võimuaparaadi ümberkorraldamine. 25. Augustil 1940. a. võttis Riigivolikogu vastu eesti NSV konstitutsiooni, mis oli koostatud Nõukogude Liidu põhiseaduse eeskujul. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel. Tegelikku seadusandlikku võimu sel asutusel ei olnud, saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused
salongvagunis, kus oli 11. novembril 1918 sõlmitud Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahu. Sel moel tasus Hitler Prantsusmaale Saksamaa alandamise eest. Prantsusmaa muutus Saksamaa satelliidiks ja katkestas diplomaatilised suhted Suurbritanniaga. Kasutades kestvat sõjategevust Läänes, otsustas Nõukogude Liit viia lõpule oma plaanid Ida- Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti 15. 17. juunil ning annekteeriti 3. 6. augustil 1940. 28. juunil inkorporeeris Nõukogude Liit ka Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Rumeenia, kellele Saksamaa keeldus abi osutamast, vastupanu ei avaldanud. 1940. aastal asus avaliku agressiooni teele kolmaski riik fasistlik Itaalia. Saades innustust Saksamaa sõjalisest edust, loobus Rooma senisest neutraliteedist ning kuulutas 10. juunil sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale, viimast ka rünnates. Samal sügisel tungisid Itaalia väed Egiptusesse ja
Kommunistlik Partei (EKP). Juulis saadeti Riigikogu laiali ning kuulutati välja Riigivolikogu ennetähtaegsed valimised. Nö. valimistel sai hääletada poolt/vastu ainult ühe erakonna kandidaatide seas (Eesti Töötava Rahva Liidu). Juuli lõpus nimetas Riigivolikogu uus koosseis Eesti Vabariigi ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Juulis vabastati ametist Konstatin Päts, kes saadeti Siberisse. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liit nö. eesti rahva soovi ja inkorporeeris Eesti NSVL koosseisu. Algas esimene NSVL okupatsioon, mis kestis 1941. aastani. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, mida juhtis Johannes Vares. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, mida juhtis algul Johannes Lauristin ja siis Karl Säre. Pandi maksma stalinilik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted natsionaliseeriti (riigistati).
Justinianuse Novellides toimus ühelt poolt ius civile ja ius honorariumi harmoniseerimine (näit pärimisõiguses), teiselt poolt aga uute õigusnormide loomine. Viimane oli silmatorkav eriti avalikus õiguses (kohtukorraldus, religiooniga seotud normid). Justinianuse surma järel toimus õiguskirjanduse mandumine Kirikuõigus Kirikuõigus areng sel perioodil jätkus, küll teatud ajalise hilinemisega võrreldes ilmaliku õigusega. Justinianus inkorporeeris seni peetud 4 oikumeenilise kirikukogu otsused, s.t. kogu senise kirikuõiguse CIC, s.t. riiklikku õigusse. 6. sajandil hakkasid kujunema kiriku enda raames koostatud kirikuõiguse õigusraamatud (üks kuulsaimaid autoreid oli hilisem patriarh Johannes Scholastikos). Need jagunesid liigiti: · kaanonite kogumikud, mis koostati CIC tiitlite süsteemis kronoloogilises järjekorras · kogumike vastav lisa, mis andis edasi ilmalike seaduste kirikut käsitlevate normide sisu 7
Valimised viidi läbi püssimeeste valve all ja valimistulemusi võltsiti. 21-23.juuli 1940 toimus uue Riigivolikogu istung. Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja esitati palve see riik vastu võtta NSVL koosseisu. Veel otsustati teostada maareform ja natsionaliseerida suurettevõtted. + Päts vabastati presidendi ametist ja juuli lõpul küüditati ta koos perekonnaga. + 06.augusti 1940 inkorporeeris NSVL Ülemnõukogu ENSV NSVL koosseisu. Iseseisev Eesti riik lakkas olemast. Ühiskondliku elu sovjetiseerimine Sovjet nõukogustamine (tööliste ja soldatite aadikute nõukogud) Kogu elu allutamine Moska korraldustele NLKP EKBP (Eestimaa Kommunistlik (bolsevite) Partei + I sekretär Karl Säre kui Sakslased tulevad Eestisse, siis Karl Säret Eestist ära ei viidud
Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolsevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolsevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid
Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata. Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini. Eesti Vabariik lakkas olemast. Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991) 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeerib ENSV. Konstantin Päts saadeti Eestist välja, Leningraadi. Oma isiklikku vara lubati kaasa võtta. Pandi koduaresti. 22.06.1941 pandi Päts vangi.
Kandideerida lubati vaid NL-le sobivatel isikutel. Valimised viidi läbi püssimeeste valve all ja valimistulemusi võltsiti. 21-23.juuli 1940 toimus uue Riigivolikogu istung. Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja esitati palve see riik vastu võtta NSVL koosseisu. Veel otsustati teostada maareform ja natsionaliseerida suurettevõtted. Päts vabastati presidendi ametist ja juuli lõpul küüditati ta koos perekonnaga. 06.augusti 1940 inkorporeeris NSVL Ülemnõukogu ENSV NSVL koosseisu. Iseseisev Eesti riik lakkas olemast. Uue võimu esimesed sammud olid suunatud rahvuslike jõudude ja eraomanduse vastu. Ühiskonda juhtivaks jõuks kuulutati kommunistlik partei, mida Eestis juhtis Karl Säre. Eesti seadused asendati järk-järgult Vene NSFV seadustega, politsei asendati miilitsaga, sõjavägi läks Punaarmee alluvusse. Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus
Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolshevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID
annaabi.ee 
