räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. 1992
näiteks ühised koolitused ja väljasõidud. Saabus aeg, kui Baker hakkas otsima edasisi arenguvõimalusi. Tema järgmiseks töökohaks sai BabyCenter internetilehekülg lapseootel ja väikelaste emadele. Esialgu küll kaheldi sellise lehekülje vajalikkuses, kuna kogu info saaks ka raamatutest, arstidelt ja tuttavatelt kätte. Siiski saatis lehekülge suur edu. Selle lehekülje üheks trumbiks peab ta massipersonaliseerimist. Suunates lehekülje eri osad eri inimgruppidele (nt 7 kuud rasedad, 2 kuuste laste emad jne), tundus lehekülje külastajatele, nagu neile lähenetaks isiklikult. Samas oli ka võimalus suhelda teiste sama etappi läbivate emadega. Leheküljel on kasutajaid üle maailma, kuid probleemid on siiski sarnased. Bakeri järgmiseks töökohaks sai personaalmeditsiiniga tegelev ettevõte Navigenics. Selle põhiliseks tegevuseks on inimese DNA põhjal pärilike haiguste (nt soodumus vähitekkeks) avastamine,
neile iseloomulikke ning haruldasi taimi, näiteks saaremaa robirohtu või käpalisi. Tähelepanuväärseid või kuulsaid puid sel rajal ei ole. Joonis 10. Viidumäe vaatetornist avanev vaade, näha on astangu kulgu ning merd ning Saaremaale iseloomulikku metsa. Joonis 11. Viidumäel ajaloolisest vaigutamisest jäänud puud. Kõige atraktiivsem on Viidumäe loodusrada kindlasti suvel, kui on looduses näha kõik sellele paigale iseloomulikud taimed. Siis on rada sobiv erinevatele inimgruppidele kas lihtsalt looduse nautimiseks või taimede tundmaõppimiseks. Rada asub looduskaunis kohas, vaatetornist avaneb kaunis vaade ning see on olulilne paik ka kui Saaremaa kõrgeim ala. Raja külastajate poolt võib rada ohustatud olla vaid liigse tallamisega, eriti suvisel perioodil, kui seal kasvavad haruldased taimed, ning prügireostusega. Õnneks kumbagi probleemi ei olnud näha. Rada number ühel on võssakasvamise oht, ning see vajaks hooldust
Kokkuvõte · Radioaktiivse kiirituse ohud on arvesse võetud ja elanikkonnal ei ole nendest tingitud riski. · Kiirgustöötajate aastased riskid võivad küll olla võrdsed kaluritöö ohtudega, kuid tegelikkuses hoitakse kiirgusdoose väga madalal. · Ohutuse seisukohast on olulised ioniseeriva kiirguse detektorid ja hoiatusmärgid. · On olemas ohutud meetodid tööks nii suletud kui lahtiste radioaktiivsete allikatega. 1. Nimetage erinevatele inimgruppidele soovitatavad doosi piirmäärad. Kas teie arvates on need erinevate kiirgusliikide puhul erinevad? Kas te oskate nimetada teisi tööstusalasid, kus töötajaid ohustavaid riske peaks mingil moel piirama? 2. Nimetage kolm viisi inimese kaitsmiseks välistest kinnisest allikast tuleva ioniseeriva kiirguse eest ja kolm viisi lahtise radioaktiivse aine eest. 3. Võrrelge inimese kaitsmise meetodeid ultraviolettkiirguse ja välise ioniseeriva kiirguse eest.
tegemist siiski tootjate suhtes ebaõiglase kasumi jaotamisega. Uusühistegevuse olemus ja tekkepõhjused. Kuigi traditsioonilistes ühistegevuse valdkondades toimub Euroopa Liidu sees tugev kontsentreerumine, on samal ajal täheldatud ka massiline väikeühistute teke maapiirkondades. Need protsessid ei ole omavahel vastuolus, pigem täiendavad teineteist. On selge, et suurühistud ei suuda pakkuda vajalikke teenuseid väikesearvulistele inimgruppidele nii operatiivselt ja kvaliteetselt, kui seda saavad teha nn külaühistud. Soomes käivitus uusühistegevus 1990. aastatel, kui algas majanduskriis. Eesmärgiks seati väikeühistute abil ettevõtluseintensiivistamine ning uute töökohtade loomine. Uusühistud asutati nn ebatraditsioonilistel ja mittepõllumajanduslikel aladel enamasti. Tavaliselt on uusühistute asutamisel eestvedajaks kohalikud omavalitsused. Avalike teenuste liigid ja nende hinnakujunduse alused.
püüdlema. Institutsionaalne definitsioon - Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta. Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni staatus pigem langenud. Teaduse põhikomponendid: 1. Empiiria - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2
Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja õiglasem konkurents , Tugevdavad seadusekuulekust, Tulu saab kasutada keskkonnale mõeldud kulutuste suurendamiseks Kasutatavad mitmes erivaldkonnas (nt põllumajandus, transport, tööstus) Keskkonnamaksude ja -tasude puudused : Negatiivne mõju konkurentsivõimele, energiaintensiivse tööstuse võrdsusele, tööjõule teatud valdkondades ja madala sissetulekuga inimgruppidele (Porrini 2005: 506), Ühiskondlikult regressiivsed. Mida väiksem sissetulek, seda suurem osa sellest kulub energia kasutamisele. Info ebasümmeetria. Valitsusel katsumus identifitseerida sobiv maksumäär . Ettevõtetele saaste vähendamise kulu väga erinev. Keskkonnamaksud ja -tasud: toimetulek puudustega : Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) soovitused (Porrini 2005) Ettevaatlikult kujundada keskkonnamaksude kasutamist ja
deklaratsioonist, kus räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Töö Tööelu on selgelt eristatud meeste ja naiste aladeks, ametiteks ja ülesanneteks. Sageli väärtustatakse meeste valdkondi naiste omadest enam, niisiis on see caldron, kus diskrimineeritakse naisi kõige enam. Niisugune lahknemine on Põhjamaades suurem kui muudes maades. Põhjamaade naiste laialdane kaasamine tööellu toimus tunduvalt varem kui mujal Euroopas
• keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots. tõrjutus - Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige • tervisedendus - protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. • terviskasvatus - Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. • terviseindikaator/tervisenäitaja -
inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: selle institutsiooni reeglid. 1.Milline on teadlase roll? Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad Positiivne vs. Normatiivne lähenemine üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, inimesed peavad täitma teaduse reegleid. kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada perekonna jms. kohta. ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kuidas asjad peaksid olema.
§ 104 lg 4 kohaselt on hooletuse raskemaks vormiks raske hooletus. Raske hooletus . käibes olevat hoolsust rikutakse oluliselt. Kutsealane (professionaalne) hooletus kui isik kuulub mingisugusesse kutsealasesse gruppi, siis temalt nõutava hoolsuse standardiks on sellise grupi keskmise liikme hoolsus. See hoolsus peaks olema kõrgem kui nendel isikutel, kes sellesse gruppi ei kuulu. Professionaalse hoolsuse põhimõtet tuleks laiendada siiski ka teistele inimgruppidele, kellele on võimalik professionaalsust omistada. Näiteks matkajad. Kas keskmine 27 mõistlik matkaja oleks teinud sellisesse kohta lõkke ja seda nõnda kustutanud või mitte jne. Kui arst on toime pannud ravivea, siis peame hindama tema käitumist lähtudes sama eriala arsti standardkäitumisest. Kas see konkreetne arst on teine oma tööd sama kvaliteetselt, nagu sama eriala arst
rääkida, on suure tähendusega ja mitte pelgalt tehniline. Ei ole mõistlik riigile anda volitusi käituda mõnede inimeste suhtes ebaõiglaselt. *17 Meede, mis võetakse algselt kasutusele ainult eriliselt äramärgitud inimeste grupi (nt ohtlikud harjumuskurjategijad) suhtes, muutuks seeläbi legitiimseks ja võib hakata hiljem laienema uutele inimrühmadele. Kui hakata demoniseerima inimesi mingi tunnuse alusel, tekib kohe oht, et see protsess levib ka teistele inimgruppidele. Muuhulgas Saksamaalt pärineb hoiatav kogemus, kui karistus- järgset kinnipidamist rakendati ka isikute suhtes, kes olid toime pannud suhteliselt ohutuid varavastaseid kuritegusid.*18 Eesti seaduseelnõu seletuskirja vaadates lähevad mõtted paratamatult vägivaldsetelt kurja- tegijatelt ka teistele (nt narkoärikatele, riigireeturitele, terroristidele), kelle tegevus ohustab ühiskonna
Inimesed, kes omavad sotsiaalset, poliitilist ning majanduslikku võimu, mõjutavad sporti lähtuvalt sellest, millised on nende endi huvid. Selle kaudu levitavad nad ideesid selle kohta, kuidas sotsiaalset elu peaks korraldama. Näiteks võivad need inimgrupid kasutada endi resursse ning sotsiaalseid sidemeid selleks, et harrastada sporti endi keskel ekslusiivsetes spordiklubides ja tingimustel, mis on teistele inimgruppidele kättesaamatud. Kui nii juhtub, muutub sport töövahendiks, mille kaudu need inimgrupid rõhutavad majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi endi ning teiste vahel. Samuti levitatakse sellise tegevusega ideed, et inimesed, kellel on raha ja mõjuvõimu, on olulised ühiskonnas. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid võivad organiseeritud spordi spondeerimise ja toetamisega toetada kas sellist ideoloogiat, mis toetab nende endi
takistused kas vaatele või liikumisele; võivad eraldada ka erinevaid tajutavaid piirkondi; • homogeensed piirkonnad – mingi iseloomuliku tunnuse alusel ühtsena tunduvad alad. Ei pea katma ühtlaselt kogu elukeskkonda, sest kohati on ka alasid, mis pole eriti meeldejäävad mingi selge tunnuse alusel (nn üleminekupiirkonnad); • sõlmpunktid – kohad liikumisteedel, kus toimuvad olulised sündmused liikumise käigus, sotsiaalse lävimise kohad inimgruppidele, piirkonna kesksed kohad, saab siseneda; • maamärgid – kohad mis ei pruugi paikneda liikumisteede peal, vaid pigem eemal, orientatsiooni vahendid, kaugelt või lokaalsed nähtavad ja kergesti äratuntavad objektid (majad, tornid, suured puud, pinnavormid jmt), ei siseneta, vaid pigem jälgitakse eemalt. 208. Puhke- ja virgestuskeskkonna käsitlemine ruumilises planeerimises Käsitletud planeeringutes, arengukavades. 209
1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad (Joonis 1.25), linn rajab vaestele või tulekahjus kodu kaotanud inimestele sotsiaalkorterid, sageli eelistati sel puhul just puitehitust kui odavamat, niisuguseid tolle aja sotsiaalmaju 31 on järel näiteks Võrus ja Tartus. Tallinnas olid sellised sotsiaalelamispinnad Sitsi ja Keava tänaval asunud nn. linnabarakkides, mis on hävinud. Linn võis lisaks materiaalselt vähekindlustatud inimgruppidele ehitada kortereid ka ametnikele või linna teenistuses olevatele õpetajatele. Nii nagu tsaariajal, nii võib ka Eesti ajal omaette grupina eristada raudteelaste elamuid, need on eriti just toonase kitsarööpmelise raudtee liinide äärde ehitatud traditsionalistlikud kõrge kivikatusega, tavaliselt püstlaudisega viimistletud hooned. Tallinnas on raudteelaste elamuid 1920. aastail projekteerinud ka tuntud arhitekt Karl Burman. Joonis 1.25 Eestiaegne nn
annaabi.ee 
