SAATUS See kes saatusesse usub on inimese iseenda otsustada.Samamoodi võib ju rääkida jumalast,sest me ei tea kindlalt midagi-kas ta on olemas või ei ole. Mina aga usun,et kindlasti on olemas veel peale minu inimesi,kes usuvad saatusesse. Saatus tundub olevat nii reaalne nähtus,et sellest mööda vaadata on tõesti võimatu.Aga kes suudab seda kõike paika panna?! tekib küsimus millele ilmselt ka kõige targem filosoof vastata ei oska. Väga tihti juhtub meie elus asju,mis on kindlasti juba kellegi poolt varem ette määratud.Nagu näiteks surm-sa ei saa selle eest põgeneda.Kui ühel hetkel on nii,et oled enda arvates kõige ohutumas kohas maailmas siis vaevalt küll.Sa ei tea kunagi,mismoodi või millal midagi juhtuda võib
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle
Eesti keele saatus Me elame küllatki väikese rahvaarvuga riigis, kus valdavaks keeleks on eesti keel. Seda ei saa võrrelda mõne ,,suure" keelega, mida räägivad mitmed miljonid inimesed mitmes erinevas riigis üle maailma, sest meie emakeelt räägib põhiliselt ainult natuke enam kui ühe miljoni suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal. Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja
Kui me neist õpime, saame tugevamaks ning ettejuhtuv väiksem ebameeldivus ei tundugi enam kohutav. Kui meil aga puudub oskus läbielatust õppida, astume ikka ja jälle niinimetatult ämbrisse. "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja" on rida Paul-Eerik Rummo luuletusest, mis on kuulsaks saanud lauluna Eesti kultusfilmist "Viimne reliikvia". Kui autor sedasi kirjutab, siis ilmselt peab ta silmas, et kahejalgse ja mõistusega olendi võimuses on oma saatus ise kujundada. Inimene ise kujundab oma saatust, nii nagu sepp metalli. Sepa põhitöövahenditeks on alasi ja haamer, inimesel saatuse kujundamisel aga valikud, otsused, tõekspidamised, väärtushinnangud jne. Ma ei usu, et saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus ning et inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. Kui paljud meist ootavad, mida saatus toob? Ikka tuleb endal midagi teha ja millegi nimel pingutada.Valida. Otsustada.
Aegade jooksul on mõistetud vaprust erineval viisil ja ka iga inimese, rahvuse jaoks on see mõiste erinev.Sparta ajal mõisteti vapruseks seda, et kui palju oli sõdur või kuningas sõdades vaenlasi alistanud, või kui võimsaid pealikke olid tapnud. Tänapäeval osad inimesed aga arvavad, et nad on siis vaprad, kui ostavad endale mingi vana BMW ja politsei ees sellega rehve vilistavad. On ka selliseid kes peavad ennast vapraks, kui võtavad endale suuri laene, et osta suure maja ning võimas auto. Kuid minu arvates on need inimesed vaprad kes näevad rasket vaeva, et saada kellekski kelleks nad on unistanud saada, ega anna nende täitmiseks alla.Näiteks sportlased, kes on pidanud pikki ja raskeid aastaid trenni tegema, et saavutada häid tulemusi. Selleks võime vaadelda lugu Erki Noolest, kes sündis 25. Juunil 1970 Võrus. Ta elas kuue lapselises perekonnas. Ta vanemad olid lihttöölise...
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni
Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu oleme me endale ise määranud
Igaühel on oma saatus Igal inimesel on valida millesse ta usub ja millesse mitte. Sama me võime öelda saatuse kohta. Mõned ongi usklikud ja usuvad kõike mida neile räägitakse, öeldakse või mida nad kuskilt kelleltki teiselt kuulnud on, teised aga vastupidi on raske usklikud, neid on väga raske sundida uskuma,et saatus ja saatuseraamat on olemas. Mina usun, et igaühel on oma saatus. Minu arvates kusagil on olemas saatuseraamat. Kõik läheb nii nagu sinna kirja on pandud ja kuidas see on meile on määratud. Seda määratakse juba enne meie sündimist. Kuigi mingis mõttes inimene ise mõjutab oma saatust, ta võib seda muuta kuidas talle meeldib ja nii,et inimene muutub täielikult. Neid juhtumeid on maailmas olemas. Sellise muutumise tõttu inimesed muutuvad halvemaks või paremaks. Mõned muudavad oma sugu, teevad erinevaid
alkohoolikute ja narkomaanide järeltulijate elukommete kohta. 41% uuringutes osalenud lastest valis oma elutee sarnaselt vanematele, sest sellist elu olid nad nendelt õppinud. 59% noori keeldus alkoholi ja narkootikumide kasutamisest, sest nad olid näinud nende mõju oma vanematele. Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud. Kas eluteel lähtutakse sellest, mida on õpitud eelnevatelt põlvkondadelt ja milline on saatus või oleneb tulevik hoopis tehtud valikutest? 19. 20. sajandil toimunud muutustest saaksime tuua välja ainult mõned, mis meie praegust elu on palju mõjutanud, kuid viimase kahekümne aasta jooksul toimunud muutuste mõju on olnud väga suur. Hea näide sellest on Eesti Vabariik, mis viimase kahekümne aastaga on saanud tuntuks uudse IT-riigina. Oleme ennast üles töötanud ja arenenud kahekümne aastaga rohkem kui kahe saja aastaga.
Kirjandiõpetus Ülesanne 45. Õpilaste hooletus või hoopis saatus. Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks see kui teismeline on lapse ootele jäänud ning
Külm sõda ja Saksamaa saatus Arutlus Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lää...
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõ...
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed.
Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus. See on väga huvitav lause, kas pole? Paneb mõtlema... ja mõtlemise käigus tekivad mõtted ning nendest mõtetest peaksid teoreetiliselt tekkima teod. Tegudest kujuneb aga saatus. Ja nii see mõte meie elu ja saatust aina vormibki ringiratast. Ikka mõte, tegu ning selle tagajärjel kujunev saatus. Mõte on see, mis meid tegutsema paneb. See tuleb ei kuskilt ning väljendub ei tea millega. Vahepeal teeme me asju, mida ei kujutaks ennast ette tegemaski ning kui me parasjagu ise ei mõtle, mõtleb keegi teine ning meie mittemõtlejad lähme sellega lihtsalt kaasa. Kui keegi on mõtte õhku paisanud ning kui mõte meile hea tundub, siis on see enesestmõistetav, et me mõte hakkab samuti selles suunas liikuma, mis lõppeb teostusega. Mõnikord me lihtsalt teeme
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse
Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud.Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE
. Julia : ( uniselt , uimaselt ) Kus ma olen ? Aii , mu pea . Janet : Mis juhtus ? Kus me oleme ? Rick : Alles olime lennukis ja nüüd äkki siin . Saarel , mida me ei tea . Rob : Appi ! Ma pean koju saama , ruttu .. Mind oodatakse ..( tõuseb püsti ja hakkab rahutult ringi käima ) Erica : Rahune ! ( haarab Robil õlgadest ) Me peame jääma rahulikuks. Paanikat pole mõtet tekitada . Rick : Äkki siin saarel on veel inimesi . Me peaks hargnema . Kate : Milleks ? See on meie saatus . Meid pannakse proovile . Alex : Mina saatusesse ei usu . Tal on õigus , peaks hargnema . Vanessa : Eii , ma kardan . ! Me ei tea , mida see saar endas peidab . Olivia : (tõuseb püsti ) Kõige õigem oleks jääda siia , mere äärde . Mõõduvad laevad näeksid siis meid . Tom : (oma ette ) Ma ei saa aru . Kuidas ? Miks ? Milleks ? Miks me siin oleme ? Kate : Ma juu ütlesin, et meid pannakse proovile . Igal inimesel on oma saatus . Olivia : Unusta oma saatus ära
Igaüks on oma õnne sepp Inimesed sünnivad siia maailma erinevatesse regioonidesse, erinevatesse oludesse, majandusseisu jne., kuid tihtipeale jõuavad tippu ja elavad õnnelikke elusid just need, kes pole kõige paremates tingimustes sündinud. Kuid mis teeb meid õnnelikeks ja mis on ühist neil edukatel õnnelikel inimestel? Tänapäeva maailmas on inimestele vabadusi rohkem antud, kui ajaloos ammustel aegadel ja ka lähisajaloos näha on olnud. See annab inimesele laiemad võimalused eneseteostuseks. Paljud edukaks saanud inimesed pärinevad vaestest peredest ja rasketest tingimustest. Mitte et varem poleks seda olnud, kuid hetkel on rasketest oludest hea tahtmise korral lihtsam välja rabeleda. Siin võiks näiteks tuua minu pikaajalise iidoli Richard Bransoni, kes on loonud mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid s...
Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe sõidukitest
täielikult roomlastest, sõjaväkke võeti nt germaanlasi, riigi jagunemine keiser Theodosius jagas riigi Ida- ja Lääne-Roomaks ei suudetud riigi terviklikkust kaitsta, kristluse legaliseerimine Constantinus Suur kuulutas usuvabaduse, toetas kristlust Ristiusk hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsevaks religiooniks. Sündmused: 476 Lääne-Rooma lagunemine, 1453 Ida-Rooma lagunemine, türklased vallutasid Konstantinoopoli Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus · Aastal 476 tõukas germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt ja nimetas enese Itaalia kuningaks. Langes Lääne-Rooma. Odoaker liitis oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi. · Ida-Rooma jäi püsima, sest territoorium jäi barbarite teest kõrvale, majandus oli kõrgemal tasemel, neil oli korralik ja suur armee, põllupidajad olid tublid maksumaksjad.
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see paljude jaoks põhjendus, miks looder olla või vabandus elus tehtud vigadele? Kui kõik oleks enda teha ja saatus ei mängiks meie eludega, kas juhtuks vahest kokkusattumusi, mille võimalus on 1 miljardist või mida paljud kutsuvad imedeks
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus
Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalass...
Kas üks inimene saab olla teisele saatuseks? Inimesi on palju ning kõik me oleme omamoodi erinevad. Meid haldavad erinevad tunded ning me näitame neid isemoodi välja. Tuleb ette hetki ,mil inimesed omavahel tutvuvad ning hakkavad väga hästi läbi saama , lausa kiinduvad üksteisesse. Tekib kahe inimese vaheline moment , kus nad usaldavad üksteist täielikult. Kõik läheb nende vahel hästi ja vahel ei pruugigi nii kenasti minna. Tekib momente , kus inimene võib olla teisele saatuseks. Nii sõbrad kui ka kaaslased. Juba noorest east hakkavad inimesed endale sõpru leidma. See oleks nagu instinkt , et siinses maailmas ellu jääda. Ilma nendeta on elu raskem , semu peale saab peaaegu , et alati loota.Nii heas, kui ka halvas. Sõpradega on asi ainult kergem , kui on abi vaja siis sellega saavad sõbrad hästi hakkama. Tuleb ju aegu ,mil keegi kiusab ja lööb , tulevad sõbrad ja panevad asja paika. Või on vaja koos kuskil pim...
Nende uskumus jumalatesse oli liiga tugevalt põlvest põlve edasi kandunud. Tänapäeval ei usuta enam nii palju otseselt jumalatesse. Jumalaid austatakse edasi, aga nende usu järgijaid on jäänud vähemaks. Nüüdisajal, ehk siis meie 20.sajandil on hakatud aina rohkem ja rohkem uskuma kosmilisi jõude ja sellest on saanud tänapäeva inimese ,,jumalik maailm". Aina enam üritatakse aga ikkagi mõelda vanade ugride moodi: ,,Igaüks on oma õnne sepp". On rumal mõelda, et sinu saatus on juba sündimisest alates ette määratud. Kõik tahavad ise oma elutee valida ja selle järgi käia. Ka Laios ja Oidipus teadsid enda saatust ette, aga üritasid seda muuta. Saatus võib küll ette määratud olla, aga seda ei peaks teadma ja elu tuleks elada võimalikult "olevikus". Isegi kui Oidipus sai teada oma saatuse, kas see muutis midagi? Ei. Kõik läks nii nagu minema pidi. Kas jumalik maailm juhibki meie elu ja kas meie saatus on ette määratud? Inimese saatus
Ära süüdista saatust, kui sa talle jalgu jääd. Sophokles ,, Kuningas oidipus." Kuidas teod mõjutavad enda ja teiste inimeste elu ? Kas mingit rolli mängib seal ka saatus ? Kas inimene juhib saatust, või saatus inimest ? Nende küsimuste üle on inimesed pead murdnud juba aastasadu. Elus peab pidevalt langetama otsuseid. Mõni neist on õige, mõni vale. Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada.
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
1) Iseloomusta Berta T. suhteid külaga. Too näiteid. 2) Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. 3) Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. 4) Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest OOTUS ja LOOTUS
Wolfgang Amadeus Mozart 27.01. 1756 - 05.12. 1791 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ning Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Nende peres oli 7 last, kellest kõige tuntum oli W.A. Mozart. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. 1765. aastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja ka ooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1769. aastal asus W.A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina, seal töötas ka tema isa, kes oli kapellmeister. Mozart sai Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse, kuna läbis eksami ning sai Bologna muusikaakadeemia liikmeks. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama, enne seda, aga andis lahkumisavalduse Salzburgi peapiiskopile, kes vastas Moza...
Inimene on ise oma õnne vaenlane Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Pi...
12. Mis sai kuninganna Anni ja prints Eduardi riisutud lehehunnikust ? - Siilipere talvekorter. 13. Mis sai jõulukuusest pärast kolmekuningapäeva ? - Puidust mänguasjad ja lindude pesakastid. 14. Milline oli kuninganna Anni sünnipäevapidu ? - Vihma- ja poripidu. 15. Mida käskis Tondi Jaan oma kirjas varanduseotsijatel teha ? - Rõõmuga õppida ja usinasti töödd teha. 16. Missugune on kuinganna Anni kuningriigi saatus ? - Kuningriik jääb püsima senisel viisil.
See on asi, mida tänapäeval tuleks kõige enam kuningas Oidipuselt õppida. Oidipus arutas probleeme oma rahvaga. Näiteks oli puhkenud tema riigis katk. Selle lahenduseks kutsus ta inimesed kokku ja arutas nendega probleemi lahendust. Tänapäeval selliselt ei läheneta. Vahel korraldatakse rahva seas küsitlusi, kuid see on harva ja üldiselt nende küsitluste tulemused kaovad kuhugi ära. Ainus, kus inimeste hääl loeb, on erinevad valimised. Saatus on asi, mida ei saa muuta. Kuningas Oidipuse isale oli määratud, et ta enda poeg saadab ta surma ja heidab ühte tema abikaasaga. Selle vältimiseks laskis oma lihase poja Oidipuse kaugele maalt välja saata. Saatus oli määratud ja paratamatult läks olenemata poja väljasaatmisest nii, nagu minema pidi. Tänapäeva ühiskonnaski tuleks leppida oma saatusega. Heaks näiteks on see, et noormehed peavad käima ära ajateenistuses. Paraku üritavad enamus oma saatusest kõrvale hiilida
abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud. Kuid nad ei tea kogu tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel. Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja Oidipus vastavalt oma iseloomule. Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud.
Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit?
Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised. Näiteks kui sa oled raskesti haige ja sulle öeldakse, et sul pole enam palju elada on sinu saatus sulle juba selge
Ema oli tal surnud, kooliga tal ei edenenud, sõda võis teda hirmutada ning samuti kõik vanad armid olid alles jäänud. 4. Kas prantsuse keele õpetajal oli õigus nii käituda, nagu ta seda tegi? Ei, minu arust ei olnud, sest õpetaja peab kõiki õpilasi võrdselt kohtlema. Minu arust oli ta poisi suhtes ülekohtune. Eriti arvestades seda, et ta sai valida kas panna nelja või kolme ning ta valis kiusu pärast tegelikult kolme. 5. Mis õpetajast lõpuks sai? Kas see on juhus või saatus? Ledoutè oli aastal 1945 või 46 Prantsuse tribunal poolt surma mõistetud ja maha lastud. Arvan, et see oli tema saatus, sest mehel oli iga asja kohta oma arvamus ning ta ei kartnud seda avaldada. Ilmselt tema liigne vahelesegamine ja arvamuse avaldamine talle lõpuks surma tõigi. 6. Kas Vipperi eesmärk cum laude oli talle tegelikult jõukohane? Nii ja naa. Ta oleks sellega hakkama küll saanud, sest tal jäi ju vaid üks neli puudu, kuid samas ta pidi selle nimel
Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658)
tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida valitsesid vaimulikud. Usk Jumalasse oli väga tugev ja kirik oli ühiskonnas väga mõjuvõimas. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, toimus langus. Toimusid erinevad liikumised kiriku reformimiseks, millele järgnesid vastureformatsioonid ja ususõjad. Viimast ristisõda, mis toimus 1456, on iseloomustatud kui sõda, millega otsustati kristluse saatus. Kristlik hegemoonia lõpetati seaduslikult ja igal valitsusel oli õigus määrata oma riigi religioon. Toimus kristluse religioosne, poliitiline ja geograafiline jagunemine.
Aleksandria museionis töötas palju poeete ja prosaiste, kellest Lesbose-päritolu kreeklane Longos on kirjutanud imekauni armastusloo ,,Daphnis ja Chloe", mis on muutunud arhetüübiks kõigile armastuslugudele, kus kauni looduse keskel armuvad kaks süütut looduslast ja hiljem mõningate seikluste järel abielluvad. (Rousseau, Hamsun, Tammsaare jt) Maailma ja inimese loomine Hukas, vääritu inimsugu Veeuputus Inimene ja saatus Oidipuse kompleks Inimene on tõe otsija, tõde iga hinna eest Odüsseuse eksirännakud Penelope ootamine, Penelope vaip Süütute armastajate õnn (õnnelik armastuslugu lõpeb pulmadega) Saatuslik eksitus ja armastajate hukkumine Vastutus oma loomingu eest
Armasta oma ligimest Kõige hirmsam vaesuse vorm on üksindus ja armastuse puudumine. Inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ning sureb üksi. Ainult armastuse abil on võimalik luua illusioon, et me ei ole tegelikult üksinda. Parim, mida inimesele kinkida, on sõprus, selts, armastus. Sõbrad mängivad elus äärmiselt tähtsat rolli. Pärast õnnestunud päeva on tihtilugu tahtmine kellelegi sellest rääkida ning oma rõõmu jagada, probleemi korral oleks hea seda kellelegi kurta , sest jagatud mure on pool muret. Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas. Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent...
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Cle...
hakata, see on aeg lõbutsemiseks ja nooruse nautimise jaoks. 6. Milline ajalooline suursündmus lõpetab Marie Antoinette'i ja Louis XVI valitsemise? Suur Prantsuse revolutsioon, mis toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Sellega kaasnev vägivald ja mitme teise riigi osavõtt olid põhjuseks enam kui kahele aastakümnele pidevat sõjategevust. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. 7. Milline oli nende saatus? 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembri ööl häältega 361 : 360. Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. 16
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
