Harilik suurkõrv Välimus Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli aedades ja pargiilmelistes alguses. Emasloomad kogunevad looduslikes puistutes. poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma. Nad hõivavad tihti lindude pesakaste. Toitumine Iga emane toob ilmale ühe poja, kes esimestel
Tuhkur Mustela putorius Taksonoomia · Riik: loomad · Hõimkond: keelikloomad · Klass: imetajad · Selts: kiskjalised · Sugukond: kärplased · Perekond: kärp · Liik: tuhkur Elupaik · Tuhkur elab veekogude kalda-aladel · Väikestes metsades · Inimasulates · Neid võib kohata talumajade juures · Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust · Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas · Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi
TUHKUR Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna- Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega.
• munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult inimasulates, sest on kohastunud toituma inimese toidujääkidest, loomasõnnikust ja muudest jäätmetest. Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole, kus vaid vastsetele on toitu. Kärbsed on tülikad ja ohtlikud, sest nad kannavad edasi phtlikke haigusi nagu näiteks seedekulgla haigused sattudes sõnnikult inimese toidule. Parmud Palju tüli tekitavad kärbsed, tulevad päikesepaistelisel päeval inimese ja teiste imetajate verd imema.Verd imevad
Faktid suurkõrva kohta Küünarvarre pikkus: 36,5-42,8 mm Tiibade siruulatus: 240-28 mm Kehakaal: 6-9 g Värvus: pruun Selg: pruun Kõht: beezikas Maksimaalne eluiga: üle 30 aasta Elupaik Pruun-suurkõrv on üle Euroopa laialt levinud nahkhiireliik, kuid lõuna suunas tema arvukus väheneb. Eestis on levinud laialt ka suurematel saartel. Tavaliselt elab inimasulates või nende lähedal olevates parkides. 3 Eluviis Suurkõrv on öise eluviisiga. Suvel elab aedades, parkides ja pargi taolistes puistudes. Päeval varjub ta lindude pesakastidesse või puuõõnsustesse. Varjepaigas on suurkõrv üksinda või väikese grupina. Septembrist aprillini
sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid,
Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes
Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma populaarseim lemmikloom. Geneetilised uuringud on näidanud, et praeguste kodukasside DNA on täiesti ühtelangev Lähis-Idas elava metsiku Ookerkassi ehk Liibüa kassiga (Felis silvestris lybica). Eeltoodule
Välimus Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Levik Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures. Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Toitumine Tuhkur on väga mänguhimuline väike loomake, kes on loomult kiskja ehk loomtoiduline. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Laktoosi sisaldavaid piimatooteid ei tohi tuhkrule anda! Piimatooted
Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende
Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega.
pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel pruun, talvel valge. 4. HIIRTEHIRM Nirk võib elada nii metsas kui ka inimasulas. Tema põhitoit on hiired. Lisaroaks ei põlga pisikiskja ära vihmausse, putukaid, linnumune ega isegi suuremaid loomi: rotte, kanalisi. Nirk on graatsiline ja väle loom, kes kütib hiireurgudes ning -käikudes, risuhunnikutes, kivikangrutes, lumealustes labürintides. Peamiselt otsib ta söögipoolist öösiti. Hiirtehirmul on ka endal rohkesti vaenlasi. Inimasulates ähvardavad teda eelkõige kassid ja koerad, mujal kõik suuremad kiskjad või röövlinnud. Nirgi elu teeb keeruliseks ka toidukonkurents kärbiga, kes toidupuudusel kipub väiksemat venda välja tõrjuma. Nirgi arvukus on otseses sõltuvuses saakloomade arvukusest. 5. PEREELU Nirk kolib meelsasti elama näriliste urgu. Ühe nirgi kodupiirkonnas võib olla mitu sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant ja vajadust mööda kasutab
Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena (konsumentidena) pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad
Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes- kokku ligikaudu 20 000 isendit. Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid. Väiksematest loomadest võib veel kohata siili, oravaid. 3 Põhiosa Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad
Linnud Põhikool 7.Klass Kodutuvi e. kaljutuvi · Kus võib kohata.Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka põldudel ja aedades. · Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat. · Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus
Eesti selgroogsed Suurkõrv Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, aedades ja pargiilmelistes looduslikes puistutes. Et suurkõrv on ööelanik, siis otsib ta päeval sageli varju linnupesakastidest ning meelsasti ka majadest - pööningutelt ja räästaalustest. Öine saagijaht algab hilja - alles tükk aega pärast päikese loojumist. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte
Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
Samuti on tal valge ninamik ja silmade vahel on tal tume jutt. Samuti laseb ta paha haisu. Tuhkur on loom, keda peetakse ka koduloomana. Euroopa naarits on ühtlaselt tume, kuid tal on valge nina ja pisut lõua alt. Mingil on valge alamokk. Ohustab kalaliike ja lindude pesasid. Metsnugis on kollaka rindmikuga. Elab metsas. Tunneb huvi mesilate vastu – samaväärne mesilate kahjustaja kui ka karu. Kivinugis/kodunugis on valge rindmik ja see hargneb ka käppadele. Asub ka inimasulates. Saarma arvukus on väga oluliselt tõusnud ja teda võib pidada ka tavaliseks loomaks. Saarmal on kõige tugevam nahk/kasukas. Kalakasvatustele on ta suureks probleemiks. Saarmas seltsib inimesega väga hästi. Saarmasel on kombeks niisama lustida. Talviti laseb ta ennast kõhuli ja tagajalgadega lükkab ennast edasi – kelgutab. Käitub pisut lapselikult – talvel käib mitu korda kaldal ennast vette kelgutamas. Mäger on tavaline loom
Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Imetajad Tuhkur Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega
Nattereri lendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958. Nattereri lendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, aedades ja pargiilmelistes looduslikes puistutes. Et suurkõrv on ööelanik, siis otsib ta päeval sageli varju linnupesakastidest ning meelsasti ka majadest - pööningutelt ja räästaalustest. Öine saagijaht algab hilja - alles tükk aega pärast päikese loojumist. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte ainult lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel ning koguni maapinnal peatuvaid
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
Pesakond laguneb tavaliselt augustis. Elavad tavaliselt vaid ühe sigimisperioodi - maks. 3.aastat. Teeb keraja pesa kuivanud taimematerjalidest varjatud kohta, kus väljuvad maa-alused käigud. Talveuni septembrist maini. Vaenlaseks nirk ja kakud. KODUROTT (Rattus rattus) - saba kehast pikem (rändrotil on kehast lühem). Kõrvalestad silmadeni ei ulatu. Värvus mõlemal varieeruv, kodurotid enamasti mustad. Elutsükkel möödub enamasti inimasulates. Rändrott läheb meelsasti vette, on hea ujuja ja sukelduja. On kõigesööjad - rändrotil suurem lihavajadus. Kodurott eelistab taimset toitu. On ka raipesööjad ja tarbivad erinevaid ehitusmaterjale. Sigib 2-6 korda aastas! Tiinus 11 kestab vaid 3 nädalat - pojad ise suguküpsed juba 2-kuuselt. Eluiga kuni 3 aastat. Vaenlasteks on rebane, kärplased, kakud. KODUHIIR (Mus musculus) - hall, kollaka varjundiga
Neis peremeestes areneb parasiidi noorvorm (vastne) edasi, saavutab nakkusvõime, kuid ei sigi. lokalisatsioon (ld. locus -- koht) -- püsipaik, Parasiitide paiknemine liigiti ja arenemisjärguti peremehe teatud rakkudes, elundites või kehaosades. Eristatakse normaalset lokalisatsiooni, aberrantset lokalisatsiooni ja väärlokalisatsiooni. looduskoldelised haigused on ühelt poolt metsloomade ja teiselt poolt koduloomade (vahel ka inimese) ühised haigused. Looduses ja inimasulates moodustuvad loomade hulgas püsivad haiguskolded, kus parasiidid kaua tsirkuleerivad. Looduskoldelistel haigustel 11 eristatakse primaarseid looduskoldeid, sünantroopseid haiguskoldeid ja sekundaarseid looduskoldeid. Vt. ka looduskoldelised parasitoosid. looduskoldelised parasitoosid. Looduskoldeliste haiguste hulka kuuluvad paljud parasitoosid. Koduloomad ja inimese looduskoldelised parasitoosid jagatakse levikuviisi
Päriskärblased on hallikad või mustad, üksteisega väga sarnased, keskmise suurusega ja väga viljakad kärbsed. Rohkem kui 4000 liiki. Vastsed toituvad: 1) taimekudedes, 2) lagunevates taimejäänustes, 3) teiste kärbeste vastsetest, 4) ajutiste või püsiparasiitidena loomadel. Valmikute toiduks on nektar, mitmesugused taimsed ja loomsed jäänused mis sisaldavad valke ja suhkruid ning mõnedel ka veri. Rida liike on sünantroobid, tuntuim nendest toakärbes. Toakärbes eelistab elada inimasulates, kus on piisavalt toitu. Ühel emasel toakärbsel võib olla teoreetiliselt vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 5 triljonit järglast. Nende peata vastsed arenevad seedenõredega vedeladatud toidukördi sees. See võimaldab toitu kokku hoida. Toakärbes on tuntud haigusetekitajate levitaja, kuna need ei hukku kärbse sooles. Toakärbse sarnane pistekärbes ründab inimesi alates juuli lõpust. Maokiinlased on keskmise suurusega, karvased, redutseerunud suistega kahetiivalised
annaabi.ee 
